Otse põhisisu juurde

Juuuuubel

Nädala eest tähistas Truffe kirjanurk oma 10.sünnipäeva. Sel puhul sai ta uhke märgi rinda (vt parempoolsest tulbast). Lisaks koostasin allpool oleva pildikese, mis sisaldab ühte mõtet iga täitunud aasta jaanuarikuust. (Kes tahab suuremat ja teravamat pilti, saab pildi peale vajutada.)


Mis teema on arooniatega? Aroonia, see on midagi sõnulseletamatut. Midagi sellist, mida polegi mõtet öelda. Aga kui see öeldud saab (ja küll on suur soov, et saaks), siis on ütlejal hea meel ja lugejal/kuuljal naeratamapanev aroonia mekk suus. Eriti aroonilise jutu puhul läheb keel lillaks ja tekib tunne, nagu oleks mingeid kahtlaseid marju söönud - pea sumiseb, kulmud kerkivad ja hääl hakkab üles-alla jõnksuma. Aroonia on nagu õnn- see pole eesmärk vaid eluviis!

Kommentaarid

  1. Mailit19. jaanuar 2016, kell 15:19

    Palju õnne! Kas 19. jaanuaril tegid selles blogis oma esimese postituse?
    Kui vanaks eelmine blogi elas?

    VastaKustuta
  2. Anonüümne19. jaanuar 2016, kell 15:32

    "Neiu, teil on julget pealehakkamist! A’ miks ka mitte! Noorus... usk enesesse... Noh, tubli! Kui raskeks läheb – toetame. Igatahes!"

    Palju õnne! Siia on öösiti hea tulla lugema.

    tk.

    VastaKustuta
  3. Truffe19. jaanuar 2016, kell 16:46

    Mkm. Tegelikult tegin 12.jaanuaril 2006 esimese postituse Truffe kirjanurga nimelises blogis. Tollal oli see jah mitte blogspotis vaid mis too eelmine koht oligi. Aga kui blogspotti kolisin, siis tõin kõik vanad postitused ka siia kaasa. Nii et varem kui jaanuaris 2006 pole kusagil midagi olnud.

    VastaKustuta
  4. Truffe19. jaanuar 2016, kell 16:50

    Hm...see "Neiu, teil on julget pealehakkamist..." on "Mehed ei nuta" või midagi sellist?

    Õnnitluste eest tänan! Ja hea kuulda, et sa oled ikka veel öökull. Mina olen 8st 5ni tööpäevade poolt päris ära rikutud, südaööni üleval olla on ka kunsttükk.

    VastaKustuta
  5. meRilin K19. jaanuar 2016, kell 17:57

    "Aroonia, see on midagi sõnulseletamatut. Midagi sellist, mida polegi mõtet celda." oleks järgmise juubelipostituse sildi teksti kandidaat, mu meeleest.

    VastaKustuta
  6. Truffe19. jaanuar 2016, kell 21:57

    Oleks. Kuid kui see on aroonia, on seda siis mõtet öelda? :D

    VastaKustuta
  7. Mailit8. veebruar 2016, kell 11:49

    Aroonialt libises mu mõte kohe "mustikasse ***" ... ha-haa :D

    VastaKustuta
  8. Truffe8. veebruar 2016, kell 12:01

    Ühed mustad mõlemad :D

    VastaKustuta

Postita kommentaar

Popid

Chloe Aridjis "Sea monsters"

  On 1980ndate 2. pool Mexico Citys. 17-aastane kirjaniku tütar Luisa õpib rikaste koolis. Ta pole oma koolikaaslaste suur fänn. Tema põhilise tutvusringkonna moodustavad mingid tüübid väljaspool kooli. Aga pole kindel, kas see on oluline. Raamatus kirjeldatakse päris palju Luisa tähelepanekuid teda ümbritseva ja üldiselt maailma kohta, aga jällegi, pole kindel, kas see on oluline. Ilmselt on, kui on kirja pandud. Ühel päeval loeb Luisa ajalehest, et Mehhikos on tuuril mingi Nõukogude Liidu tsirkusetrupp ja sealt on põgenenud ukraina kääbused. Mingil põhjusel (ei seletata miks) tahab ta nad üles leida. Seetõttu sõidab ta vanematele midagi ütlemata koos ühe peaaegu võõra noormehe Tomásiga Zipolite randa (tuntud ka kui Surnute rand). See ei ole Tomási ja Luisa armastuslugu. Zipolites kohtub Luisa hoopis ühe mehega, keda ta merman iks nimetab ja räägib tollele kogu oma eluloo ära, kuigi too ei räägi isegi hispaania keelt. (Vähemalt ei ütle ta kunagi midagi.) Kõlab päris kummalise...
Postita kommentaar
Loe edasi »

Kuningad ja printsessid #1: Hispaania

Mulle meeldivad kuninglikud pulmad. Mitte ainult sellepärast, et vahva on vaadata, vaid ka sellepärast, et siis tuleb kogu see kuningate teema päevakorrale. Loen alati uuesti üle, kes on kes ja kes on kellega ja kes on mitmes troonipärimisjärjekorras. Nii põnev on! Tänapäeval on ka youtube'is muule lisaks huvitavaid materjale. Nu vot, ja seoses kogu selle teemaga pakub siinne kirjanurk sel nädalal pisikesi lõbu pärast kirjutatud ülevaateid Euroopa kuninglikest perekondadest, mis Truffele enim huvi pakuvad. Alustagem Hispaaniast. *** Hispaania kuningas on Juan Carlos I, võimule tuli juba ammu enne minu sündi. Temast märksa tuttavam nägu minu jaoks on kuninganna Sofia, ilmselt sellepärast, et ta suhteliselt tihti ennast igasugustel spordivõistlustel ilmutab (vt siit humoorikat videot sellest, kuidas ta eelmise aasta jalka MM-i ajal suht lambist Hispaania meeskonna riietusruumist läbi astus). 1960.aastal käis ta aga ise ka olümpial, esindades purjetamises Kreekat (mis on tema orig...
3 kommentaari
Loe edasi »

A. H. Tammsaare "Kõrboja peremees"

Varasuvel (vist) tuli telekast "Kõrboja peremees". Jäin mingi kolmveerandi silmaga seda vaatama ja hakkas tunduma, et praegu võiks see raamat märksa rohkem meeldida kui kooli ajal kohustusliku kirjandusena lugedes.  Võtsin ta siis ette. Väga suurt pingutust ei nõudnud, õhuke ja päris palju dialoogi sisaldav lugu, Tammsaare esikromaan muide. Kusagilt vikist lugesin, et Katku Villu ja Kõrboja Anna loos võib täheldada autobiograafilisi sugemeid. Katku Villu kujutavat Tammsaare kehva tervist ja enesenägemist. Tegi asja kohe huvitavamaks.  Lugu on kaunis ja kurb, mängib mõistus-tunded vastandite skaalal. Kes mida järgib. Kas peaks mingid tunded ära unustama, kui olukorda ratsionaalselt vaadates viiks nende järgmine valesse kohta, või lähtuma sellest, et oma tunnetega ei pea sa mitte vaidlema? Karakteriloome (oh mis sõna) meeldis. Oli selliseid tegelasi, kes olid tuttavad eesti talupojaromaani tegelased ja selliseid (nagu Villu ja Anna), kes raskemini mõistetavad, aga hoolimata se...
Postita kommentaar
Loe edasi »

Daamide õnn

Emile Zola ise on vist kuulsam kui see raamat. Välja antud 1883, tõlge eesti keelde 1970. Hoolimata pealkirjast pole minu arvates tegemist naistekaga. Selline raamat, mille lugemiseks on vaja natuke rohkem keskenduda kui tänapäeva tilu-lilu raamatute puhul. Kirjeldused, keerukad lausekonstruktsioonid, prantsuse nimed, võõrsõnade tavapärasest suurem hulk. Viimaste puhul on eriti väljapaistev igasuguste riidesortide jm materjalide nimetuste arvukus. Ühesõnaga tummine tekst. Raamat räägib kaubamajade algusajast Prantsusmaal. Daamide Õnn on kõik ühes -tüüpi pood, hiigelkaubamaja, mis oma odavmüügi poliitikaga kõik läheduses asuvad üksiküritajad pankrotti ajab ise oma hiilgust ja võimu aina laiendades. Huvitav on jälgida seda inimeste hullutamist, mis tollal algas. Inimene näeb odavat asja ja hakkab tundma, et tal on seda vaja. Nipitamise sihtrühmaks on valitud naine (või nagu raamatus öeldakse, on eesmärgiks vallutada naine). Tee vaid reklaami, et saab odavalt kulda ja karda ja pitsi ja...
Postita kommentaar
Loe edasi »