Otse põhisisu juurde

Kuningannad 1925 - #1 Belgia Elisabeth

On üldteada (minu jaoks :D), et minu lemmikaeg ajaloos jääb kahe maailmasõja vahele (piisavalt lähedal, et olla tuttav, ja piisavalt kaugel, et olla salapärane). Niisiis võtsin taas Euroopa monarhiad ette ja vaatasin, kes olid kuningannad aastal 1925. Päris mitmed naised. Näis, palju ma neid lugulaule viitsin siia üles panna. Ilmselt päris iga päev ei pane midagi, Andorrat ja Liechtensteini ka ei tule.


Belgia kuninganna Elisabeth (1876-1965)

1876. aastal sündis Elisabeth Gabriele Valérie Marie Baieri hertsoginnana. Tema isa Karl-Theodor oli muide tunnustatud silmaarst, ema Maria Josepha aga Portugali printsess, kes abikaasat tema silmakliinikus (õena) abistas. Elisabeth oli oma isa kuuest lapsest kolmas.

Nime sai Elisabeth muide oma isa õe järgi, kes oli Austria keisrinna (tuntud kui Sisi). Ka praegune Belgia troonipärija on Elisabethi-nimeline, mul pole küll infot, kas tema siinse Elisabethi järgi nimetatud on.

1900. aastal 24-aastasena abiellus Elisabeth tollase Belgia printsi Albertiga, kuningapaariks said nad 1909. aastal. Paarile sündis 3 last: poeg Leopold (tulevane kuningas Leopold III ja praeguse Belgia kuninga vanaisa), poeg Charles ja tütar Marie José (temast sai viimane Itaalia kuninganna, nn Maikuninganna, kelle troonilolek kestis 35 päeva).

Need, kellest just juttu oli.
I maailmasõja ajal oli kuninganna õenduse patroon ja aitas rajada sõjaväeorkestrit. Belgias ei pandud tema saksa päritolu pahaks, teda loeti ikka Belgia toetajaks. Sõja järel asutas ta omanimelise meditsiinifondi.

1934. aastal jäi Elisabeth leseks (ja polnud seega enam valitsev kuninganna, kuningaks sai tema poeg).

II maailmasõja ajal oli ta koos pojaga Laekeni palees "koduarestis". Samas kasutas ta  mõjuvõimu ja sidemeid Saksamaal juudi laste aitamiseks, peale sõda sai aga hüüdnime "punane kuninganna", sest külastas 1950. aastal NSV Liitu ja Hiinat.

Elisabethi lapsepõlvekodu oli muusika- ja kunstilembene. Ta maalis ja viiuldas ning hiljem kuningannana oli kunsti ja teaduse patroon. Tema sõprade hulka kuulusid Albert Einstein, Albert Schweizer ja Jean Cocteau. Ta oli ka Egiptuse fänn- 1923. aastal oli ta tunnistajaks vaarao Tutanhamoni haua avamisele ning asutas seejärel Belgias omanimelise egüptoloogia fondi. Peale India reisi 1925 sai temast joogafänn.

Ka oli Elisabeth seotud 1928. aastal avatud Brüsseli Kaunite Kunstide Keskuse loomisega. See on keskus, kus asuvad ruumid näituste ja konverentside jaoks, kino ja kontserdisaal. Viimane on koduks Belgia Riiklikule Sümfooniaorkestrile, mille asutamise juures proua Elisabeth ka rolli mängis.

Aga see pole veel kõik. Alates 1937. aastast toimub Belgias üks (nüüdseks) kuulus muusikakonkurss ja 1951. aastast kannab see nimelt kuninganna Elisabethi nime. Eri aastatel on võistlus eri "teemadel"- ühel aastal võistlevad viiuldajad, järgmisel pianistid, järgmisel heliloojad ja järgmisel lauljad. 2017. aastast lisanduvad ka tšellistid. Ainuke võistluse võitja, kelle nime mina kuulnud olen, on esimesest toimumiskorrast viiuldaja David Oistrah.

Vanem Elisabeth
Elisabeth suri 1965. aastal 89-aastasena. Selleks ajaks oli tal 10 lapselast (ega rohkem ei tulnud ka). 

Lisaks wikile on mitu infotükki ka siit ja siit.

Kommentaarid

  1. Hei!
    Kas Sa eestikeelsesse Vikipeediasse ei tahaks kirjutada neid jutte? Paha lugu on võib-olla see, et natuke peab entsüklopeedia stiili järgima (sellest ei pea ehmatama, kui alguses lähebki midagi nihu, küll teised parandavad), aga hea poole peal on parem leitavus ja seetõttu suurem lugejaskond. Ja endal uhke tunne muidugi. Muideks, laupäeval algavad Vikipeedias iga-aastased tõlketalgud, kus antakse auhindu ka. Vaata https://et.wikipedia.org/wiki/Vikipeedia:T%C3%B5lketalgud_2015. Kuidas tundub?

    VastaKustuta

Postita kommentaar

Popid

Nikola Huppertz "Elamiseks liiga pikk"

Hiljuti lugesin sama autori raamatut "Kaunis nagu kaheksa" . Leidsin, et eesti keeles on Huppertzilt veel üks raamat ilmunud. "Elamiseks liiga pikk" tundus jällegi intrigeeriv pealkiri.  Peategelane Magali Weill on nimelt 13-aastane Hannoveri tüdruk, kes on 182 sentimeetrit pikk. See on tema jaoks problemaatiline peamiselt seepärast, et nii pikana pole ta enda arvates suudeldav. Juba praegu pole. Ja kui veel mõtlema hakata, et tema oodatav pikkus täiskasvanuna on ilmselt üle 190 sentimeetri... Tulevik tundub tume. Magali elab kortermajas koos arstist isa (kes Magali meelest keha küll eriti ei mõista), vähe närvilise ema ja mässulise vanema õega. Üks nende naabritest on 98-aastane härra Krekeler. Magali teab, et härra Krekeler hakkab varsti surema. Kust ta teab? No vaadake kui vana ta on!  Päris palju tegevust raamatus käibki härra Krekeleri suremise ümber. Kõlab masendavalt, aga pole masendav. Ongi tegelikult niuke mittemasendav raamat elamisest ja suremisest. Ütlem...

Niina Mero "Inglise romanss"

  Peategelane on tätoveeringuhull Nora, kellele meeldib inglise kirjandus ja kultuur, eriti on ta inglise romantikute fänn. Selline, kes suvalisel hetkel luuleridasid ja tsitaate varrukast tõmbab. (Minu jaoks pole see usutav, aga okei.) Nora, kes muidu Tamperes elab, läheb Inglismaale. Tema õde Heli hakkab abielluma Oxfordi lähedal elava aadlisoost Markiga, kes muidugi on ühe mõisa ja maavalduse pärija. Nora tutvub mõisa ja seal elava perega, lisaks luusib ringi inglise kirjanduse jaoks tähendusrikkas Oxfordis. Raamatu tagakaas lubas kirjanduslikku kokteili, kus segunevad "Bridget Jones", "Jane Eyre" ja "Downton Abbey". Esimene oli peategelase näol kindlasti olemas, "Jane Eyre" ka kui helde olla, aga "Downton Abbey"? See, et tegevus toimus mõisas ja kõrvaltegelaste hulgas oli ülemteener?  Autor on selgelt arenenud sõnavaraga paljulugenud inimene. Ja pigem inimene, kes on tahtnud saada raamatukirjutamise kogemust, kui inimene, kelle kirj...

André Aciman "The gentleman from Peru"

Seltskond sõpru on Itaalias mõneks ajaks sunnitult paiksed, sest ootavad oma sõiduvahendi töökorda saamist. Algul tundub, et sõpru on kokku jube palju (vist kaheksa?) ja kuidas nad küll kõik meelde jäävad, aga selgub, et ei peagi jääma, pole nii oluline.  Sõpruskonna tähelepanu haarab samas hotellis peatuv härra, keda nad tihti restoranis jälgima jäävad. Kui härra ühel päeval nende juurde juttu rääkima tuleb, muutub ta veel huvitavamaks. Tal tunduvad olevat lausa üleloomulikud võimed. Suurt osa tekstist võiks nimetada vana mehe filosofeerimiseks või targutamiseks või heietamiseks. Võib-olla see muutuks aeglaseks ja tüütuks, aga raamat on nii õhuke, et seda ei jõua juhtuda.  Kui juba välise peale läks, siis mõtlesin lugedes taaskord, kuidas mulle meeldib lugeda korralikke kõvakaanelisi raamatuid. See nägi veel nii ilus välja ka.  Aga sisu mõttes on lugu ilmselt sellest, kuidas minevik inimesi kummitada võib. Ja armastusest muidugi, millest ikka siis.  Us in others, is...

Katarina Widholm "Käraste vänner"

  Kolmas raamat Betty raamatute sarjast. Esimene ja teine osa on eesti keeles olemas, loodetavasti Sinisuka kirjastus avaldab ikka kolmanda ja neljanda osa ka. 3. osa tegevus toimub aastail 1949-1951. Betty elab jätkuvalt Stockholmis, on abielus, tal on kaks last, ühtlasi peab ta raamatupoodi ja omab väikest kirjastust.  Raamatu avastseenis tähistatakse Betty 30. sünnipäeva. Humoorikaim osa selle juures on Betty mõtisklus, kuidas ta on juba vana naine. (Ilmselt tõetruu mõte 1949. aastal.) Huvitav oli jälgida, kuidas järjepidevalt kirjeldati Betty koduseid toimetusi (peamiselt söögitegemist ja koristamist). Kusagil järgmises lauses või lõigus oli justkui muuseas ära toodud ka see, mida tema mees samal ajal tegi. Ja mida ta tegi? Istus tugitoolis ja luges lehte. Aeg oli selline. Ja ega Betty kurtnud. Oli loomulik asi, et ta pidi hakkama saama nii tööga (tema huvi/sissetulek) kui koduga (tema kohustus). Üks koht oli, kus mees lubas ise nõud ära pesta, sest Betty pidi tööle minema...