Otse põhisisu juurde

Kuninglik küsimustik, osa 5 (see viimane)

Your favourite Royal Name 
Viimastel aegadel meeldivad mulle väga nimed Ingrid ja Astrid.
Nimi Ingrid on seotud Skandinaavia mütoloogiaga ja võiks tähendada "ilus Ing" või "armastatud Ing". (Ing peaks olema seesama jumal, kes hilisemalt oli Freyr.) Üks kuulus Ingrid oli Taani kuninganna näiteks (praeguse Taani kuninganna ema).

Astrid tähendab omakorda siis "ilus jumal" või "armastatud jumal".  Astridi-nimelised on näiteks Norra kuninga õde ja Belgia kuninga õde. Belgia kunagisest kuninganna Astridist oli kusagil eelmises postituses juba juttu.

Name seven things you would do if you were a Royal and why 
Võib-olla siin oodatakse mingeid suuri maailmaparandmise mõtteid, aga mul neid hetkel ei tule. See osa, miks ma neid asju teeksin: oleks ju tore.
- käiks suurtel (ja väiksematel) spordivõistlustel ja istuks nondel headel kohtadel, mis neile alati antakse
- korraldaks ise mõnda spordivõistlust (nagu varem öeldud, võiks see näiteks tenniseturniir olla)
- laseksin asjad nii korraldada, et saaksin mõnede persoonidega kohtuda, kellega ma kohtuda tahan (mõni tore kirjanik või näitleja vms)
- kindlasti oleksid mulle päris hästi kättesaadavad mingid huvitavad allikad ja raamatud minu kuulsusrikka perekonna ajaloost, neid võiksin uurida ja puurida
- palkaksin endale vahva rätsepa (kuigi naistel on vist õmblejad)
- kindlasti minu kuulsusrikaste sugulaste hulgas oleks mitmesuguseid keeli valdavaid inimesi, ehk võiksin nendega koos õppida/praktiseerida
- ilmselt kokkuvõttes loobuksin oma tiitlist ja elaksin kuninglikest kohustustest vaba elu, sest pole eriti minu teetass käia võõraste inimestega kohtumas ja kõnesid pidamas

Favourite picture from a photoshoot of a Royal 
Maitea, mis imekombel see mul praegu meelde tuli, aga kunagi lugesin mingist ajakirjast (Stiil vist) kuulsa homaarikleidi kohta. Ja ennäe, praegu vaatan, et selle kuulsaim kandja on Wallis Simpson (naine, kellega abiellumiseks Edward VIII troonist loobus) ja photoshoot on ka 1937 täitsa toimunud (fotograaf Cecil Beaton). 

Panin värvilise pildi ka, sest homaar on ju ikka oranž tegelikult.

Favourite GIF of a Royal family member 
Olen aru saanud, et blogspotile gifid eriti ei meeldi, nii et vaatamiseks mine SIIA.

Favourite royal wedding dress
See küsimus küll korra juba oli, aga ma panin meelega uuesti, sest just mingil päeval nägin ühte tütarlast, kellel just olid pulmad olnud, ja tema kleit oli hiiglavahva ja julge. Loomulikult midagi sellist, mida ainult mõned inimesed saavad endale selga panna, sest suurem osa lihtsalt ei kannaks välja. Kleidi disainer on Vivienne Westwood (vist ainus moelooja, kelle tehtud asju nähes ma tihti aru saan, et need on just tema looming- selline natuke hullumeelse käekirjaga tädi).

Thurni ja Taxise printsess Maria Theresia.
Thurn ja Taxis on selline moodustis, millest mina varem kuulnud polnud. Saksamaal asub ja on ajalooliselt olnud krahvkond või midagi sellist.

Your favourite Royal Crest 
Sellega oli naljakas lugu. Läksin sõnaraamatust vaatama, mida see sõna crest üldse tähendab. Leidsin, et näiteks tups või tutt. Mõtlesin siis siin ja pidasin plaani, milline võiks olla minu lemmik kuninglik tutt. Ei mõelnud välja. Siis tulin selle peale, et paneks selle sõna guugli pildiotsingusse. Tark mõte, sest sealt selgus, et crest on ka vapp. On tõenäoline, et siin on just seda mõeldud. Aga panen ühe asemel kolm tükki, sest need olid lahedad.


See sinisega vasakul on Rootsi printsess Madeleine'i vapp. Siin mulle meeldib see lamp põder ja see sokukene (vapi peal on nad sellepärast, et Madeleine on Gästriklandi ja Helsinglandi hertsoginna ja need loomad on nende maakondade vapiloomad).
Paremal üleval on Taani kroonprints Frederiku vapp. Sest need niudevöödega mehed olid lihsalt naljakad.
Paremal all on Belgia kuninga ja kuninganna ühine vapp. Minus tekitas huvi just see kuninganna Mathilde pool, kus haamrid on. Tegemist on tema perekonna (d'Udekem d'Acoz) üldise vapiga, aga minu keeleoskusest ja google translate'ist jäi väheseks, et välja nuhkida, miks pere vapil just haamrid on.

Your favourite Royal Property

Ei hakanud kõiki võimalusi läbi vaatama, sest igasugused kindlused ja lossid on minu lemmikteemasid (loe: jääkski vaatama). Muidu paneksin siia Neuschwansteini, aga kuna seal praegu otseselt mingid kuningad ei ela ega toimeta, siis saagu Balmorali loss Šotimaal, kus kuninganna vahepeal resideerub.

Tuttav tuleb ette sellepärast, et Alatskivi loss on Balmorali eeskujul tehtud.

The Sexiest Royal Bachelor
Peale Harry polegi enam kedagi jäänud, keda ma teaks. Nii et Harry. Ta on vanusega paremaks läinud ka muidugi.

The Sexiest Royal Bachelorette
Charlotte Casiraghi on Monaco printsess Caroline'i tütar, sündinud üks päev varem kui mina. Kuna tema vanaema on Grace Kelly, siis oleks nagu lausa kohustuslik ilus olla.

Ilu on tal liisikoiksonlik ma ütleksin.

Your Royal Fashion Icon
Klassika



Kommentaarid

Popid

Nikola Huppertz "Elamiseks liiga pikk"

Hiljuti lugesin sama autori raamatut "Kaunis nagu kaheksa" . Leidsin, et eesti keeles on Huppertzilt veel üks raamat ilmunud. "Elamiseks liiga pikk" tundus jällegi intrigeeriv pealkiri.  Peategelane Magali Weill on nimelt 13-aastane Hannoveri tüdruk, kes on 182 sentimeetrit pikk. See on tema jaoks problemaatiline peamiselt seepärast, et nii pikana pole ta enda arvates suudeldav. Juba praegu pole. Ja kui veel mõtlema hakata, et tema oodatav pikkus täiskasvanuna on ilmselt üle 190 sentimeetri... Tulevik tundub tume. Magali elab kortermajas koos arstist isa (kes Magali meelest keha küll eriti ei mõista), vähe närvilise ema ja mässulise vanema õega. Üks nende naabritest on 98-aastane härra Krekeler. Magali teab, et härra Krekeler hakkab varsti surema. Kust ta teab? No vaadake kui vana ta on!  Päris palju tegevust raamatus käibki härra Krekeleri suremise ümber. Kõlab masendavalt, aga pole masendav. Ongi tegelikult niuke mittemasendav raamat elamisest ja suremisest. Ütlem...

Leida Tigane "Sõber meriröövel"

Kes tahab lõbusat raamatut? Lugege "Sõber meriröövlit"! 1939. aasta Päevalehe romaanivõistluse II auhinna võitja on ilmunud Suvitusromaani sarjas ja ongi täitsa tõsine suvitusromaan.  Üliõpilasneiu Mariina saab suveks küllakutse sõbranna Riinalt. Kutsutakse maale, tallu. Mariina, linnalaps, on algul kahtleval seisukohal, aga otsustab siiski minna. Edasine on eksituste komöödia, kus Mariina tõelist maaelu näha ja tunda saab. Lugu oli ülimalt filmilik. Kogu aeg jooksis pilt silme ees. Juba põhiidee linnavurlest maal on ju naljakas ja eesti filmikunstis sugugi mitte võõras. Oli muidugi kohti, kus läks natuke liiga totakaks minu maitsele, aga need kohad ei domineerinud. Palju itsitamisväärset pakkus autori mahlakas sõnakasutus. Ka tegelaste nimed olid huvitavad:  Riina ja Mariina, professorid Põldpüü ja Kuusepuu.  Muidugi oli Mariina tegelaskuju üle vindi keeratud. Ta oli ikka täitsa teadmatuses kõigest, mis linnast väljapoole jäi, aga siin nii oligi tarvis, et nalja saada. J...

Mariana Leky "Mida siit näha võib"

Kui mingi hulga raamatuid oled juba elus lugenud, siis ei tule enam nii tihti ette, et mingi raamat täiesti erakordsena mõjub, aga "Mida siit näha võib" on küll enneolematu. Satud nagu muinasjuttu ega oska päris täpselt osutada, mis selle loo nii eriliseks teeb. Lihtsalt on nii võluv ja vaimuterav, humoorikas, kurb, soe ja fantaasiarikas (ilma üleloomulike olenditeta).  Jälle mõtlen, kuidas inimesed selliste asjade kirjutamise peale tulevad ja kuidas need sel moel valmis kirjutavad. See on kahtlemata sedasorti raamat, mille tahaks olla ise kirjutanud.  "Tahaks olla ise kirjutanud" on huvitav kategooria. Enamike raamatute puhul ei mõtle seda. Raamatute puhul, mida tuleb pähe oma lemmikuteks nimetada, enamasti mitte. Klassikute puhul kindlasti mitte. Aga on mingid üksikud, mille stiilis (ilmselt ikka stiilis, mitte sisus) midagi minu ajuga nii kokkukõlksuvalt sädeleb, et tuleb see Kui mina kirjutaksin raamatu, siis see võiks olla umbes selline pähe. "Palermovej ü...

Berit Kaschan "Aprill"

Peab ütlema, et kohaliku raamatuaasta tähistamine oli aasta alguses nagu entusiastlikum. Kui ennast tähistajana silmas pean, see tähendab. Viimane eesti autori raamat enne seda oli "Naksitrallid" aprillis. Lihtsalt kui kusagilt kuulen, et see või too hinnatud eesti kirjanik oma raamatuga, ja siis vaatan, mis raamatu sisu on, selgub, et taaskord mingi äng ja piinad. No ei taha. See luulekogu kargas ette sotsiaalmeedias, kus keegi oli ühest luuletusest pildi pannud. "Tegelikult aprill" oli see luuletus. Ega luuletuste puhul ju suurt muud polegi - kas tekib lugedes  tunne või mitte. Luulekogude puhul võib siis vaadata kui suure osa luuletuste puhul tunne tekib. Kõigiga mitte kunagi. (Samas üks on ka juba number.) Siin oli neid küll, mis kõnetasid. Mitmeid ikka. Luuletaja luuletab peamiselt endast (ehk inimesest), inimestest oma elus. Üldinimlikud teemad (mida tähendab solidaarsus näiteks) on, otseselt ühiskonnakriitilisi pole. See mulle sobis täitsa hästi. Tundub, et ...