Otse põhisisu juurde

Kuninglik küsimustik, osa 4 (lohiseb taga järel)

See on sellepärast, et ma leidsin veel mingid küsimused ja päris lõbus ju.

Favorite siblings

"Lemmik" on jätkuvalt suhteline, aga panen need, kes meelde tulid. Niisiis Rootsi kuningas ja tema 4 õde. Õigupoolest küll 4 õde ja Rootsi kuningas, sest viimane on oma õdede väikevend. Kui tüdrukud väikesed olid, kutsuti neid Haga printsessideks (Haga lossi järgi, kus nad elasid, praegu elab seal kroonprintsess Victoria pere) ja kuna tollal pidi troonipärija olema meestesoost, oodati pikisilmi, et sünniks ka väikevend. 1946.aastal sündiski oodatud Carl Gustaf, keda jumaldati juba sellepärast, et ta troonipärija oli, aga ninnunännutati ka sellepärast, et ta oli armas lokkidega poiss. Laste isa, muide, hukkus juba vähem kui aasta peale poja sündi.

Õed koos vennaga ja mõned vaated väikesest kroonprints Carl Gustafist.

Õdedest vanim Margaretha on praegu 79-aastane ja elab Suurbritannias, teised õed Birgitta (77), Dèsirèe (76) ja Christina (71) elavad Rootsis. Kuningas on 68-aastane.

Favorite royal family 
Kuna ma seal küsimuses, kus küsiti, kes mu lapsendada võiks, valisin belglased, siis jätkakem nendega. Belgia kuninga peres on isa Philippe, ema Mathilde ja nende neli last: tulevane kuninganna Elisabeth (12-aastane), Gabriel (11), Emmanuel (8) ja Elèonore (6). Kuninganna Mathilde on muide hariduselt logopeed ja rahvuselt pooleldi poolakas. Ühtlasi on ta ainuke praeguste monarhide abikaasadest, kes on aadlipäritolu (maitea, öeldakse tänapäeval veel nii?). Aga minu meelest palju inimlikuma näoga kui mõni teine kuninganna.

Siin pildil on nii palju lahedaid detaile, kui vaatama hakata.

If you could sit down with a deceased member of a royal family who would it be?

Aar juu siiriös? Enamus igasuguseid kuningaid ja nendega seotud inimesi on ju surnud. Ehk peaks siis maha istuma näiteks koos Henry VIII-ga. Vaevalt ma midagi aru saaks, mida ta räägib, aga tahaks näha, milline ta päriselt oli, kogu aeg näeb ainult neid, kes teda kusagil filmides mängivad.

Your favorite heir to the throne
Taani kroonprints Frederik.

Kelle lemmik ta ei ole?

Your favourite Royal Couple (unmarried or married)  

Nooh, mitmeid persoone on juba siin mainitud, paneme mõned sellised, keda pole olnud. Näiteks toredad pildid Hollandi kuningast ja kuningannast, kui nad 16.septembril parlamendi tööaastat avamas käisid. Sõitsid kuldse tõllaga kohale ja siis istusid üüratu suurte toolide peal pärast. Päälik pidas kõnet ka.

See maja on Ridderzaal (eesti keeles ma ütleks Rüütlite Koda näiteks) ja
need suured toolid, nagu ma loen, kannavad trooni nime.

Your favourite Male Royal
Norra kroonprints Haakon on sümpaatne mees. Lisaks mulle meeldib see lugu, kuidas ta nui neljaks võttis ikka selle naise, keda tema tahtis võtta, ei allunud provokatsioonidele.


Your favourite Female Royal
Ennist belglaste juures tuli meelde selline tegelane nagu kuninganna Fabiola. Tema on Belgia üle-eelmise kuninga Badouini abikaasa, 86-aastane, praeguse kuninga onunaine. Pärit on ta Hispaaniast ja lisaks hispaania keelele oskab veel prantsuse, hollandi, itaalia, saksa ja inglise keelt. Jeebus. Teadaolevalt oli Fabiolal suur soov oma abikaasaga palju lapsi saada, aga see plaan teoks ei saanud ja nii sai peale Badouini surma kuningaks tema vend Albert.

Selle pildi ma valisin
kleidi pärast. Kuuldavasti
kandis ta seda
esmakordselt 1960ndatel.

Your favourite Royal Charity (a member of the royal family must be involved in some way)

Ega mul lemmikut vist pole, sest palju ei teagi sellest asjast. Need prints Harry patronaaži all toimunud Invictuse mängud olid just ja Rootsi kuninganna 90ndate lõpul asutatud World Childhood Foundation on olemas ja.

Your favourite Royal Tour
See, kui Rootsi kuningas ja kuninganna 1992.aasta aprillis Eestis käisid. Ma arvan, et nad olid ühed esimesed nii tähtsad ninad, kes siia tulid üldse. Mina käisin sel ajal viimaseid kuid lasteaias. Lasteaia saalis oli telekas üles pandud ja vaatasime kõik, silmad punnis. Mul on täpselt meeles, mis kuningannal seljas oli, aga kõikvõimas internet ei aidanud seekord pilti leida. Igal juhul pidi see visiit jube tähtis asi olema, sest see on väheseid asju, mida ma üldse lasteaiast mäletan.

Rootsi kuningapaar
2002.a. lühivisiidil Eestis.

Favorite royal speech
Kõige paremad kuningate kõned on loomulikult need, kus olümpiamängud avatuks kuulutatakse, sest see tähendab, et järgmised kaks nädalat tuleb telekast pidevalt huvitavaid spordiülekandeid. Aga muidu on minu lemmik kuninga kõne see film "Kuninga kõne" Elizabeth II isast.

Üks osa tuleb veel.

Kommentaarid

Popid

Nikola Huppertz "Elamiseks liiga pikk"

Hiljuti lugesin sama autori raamatut "Kaunis nagu kaheksa" . Leidsin, et eesti keeles on Huppertzilt veel üks raamat ilmunud. "Elamiseks liiga pikk" tundus jällegi intrigeeriv pealkiri.  Peategelane Magali Weill on nimelt 13-aastane Hannoveri tüdruk, kes on 182 sentimeetrit pikk. See on tema jaoks problemaatiline peamiselt seepärast, et nii pikana pole ta enda arvates suudeldav. Juba praegu pole. Ja kui veel mõtlema hakata, et tema oodatav pikkus täiskasvanuna on ilmselt üle 190 sentimeetri... Tulevik tundub tume. Magali elab kortermajas koos arstist isa (kes Magali meelest keha küll eriti ei mõista), vähe närvilise ema ja mässulise vanema õega. Üks nende naabritest on 98-aastane härra Krekeler. Magali teab, et härra Krekeler hakkab varsti surema. Kust ta teab? No vaadake kui vana ta on!  Päris palju tegevust raamatus käibki härra Krekeleri suremise ümber. Kõlab masendavalt, aga pole masendav. Ongi tegelikult niuke mittemasendav raamat elamisest ja suremisest. Ütlem...

Leida Tigane "Sõber meriröövel"

Kes tahab lõbusat raamatut? Lugege "Sõber meriröövlit"! 1939. aasta Päevalehe romaanivõistluse II auhinna võitja on ilmunud Suvitusromaani sarjas ja ongi täitsa tõsine suvitusromaan.  Üliõpilasneiu Mariina saab suveks küllakutse sõbranna Riinalt. Kutsutakse maale, tallu. Mariina, linnalaps, on algul kahtleval seisukohal, aga otsustab siiski minna. Edasine on eksituste komöödia, kus Mariina tõelist maaelu näha ja tunda saab. Lugu oli ülimalt filmilik. Kogu aeg jooksis pilt silme ees. Juba põhiidee linnavurlest maal on ju naljakas ja eesti filmikunstis sugugi mitte võõras. Oli muidugi kohti, kus läks natuke liiga totakaks minu maitsele, aga need kohad ei domineerinud. Palju itsitamisväärset pakkus autori mahlakas sõnakasutus. Ka tegelaste nimed olid huvitavad:  Riina ja Mariina, professorid Põldpüü ja Kuusepuu.  Muidugi oli Mariina tegelaskuju üle vindi keeratud. Ta oli ikka täitsa teadmatuses kõigest, mis linnast väljapoole jäi, aga siin nii oligi tarvis, et nalja saada. J...

Mariana Leky "Mida siit näha võib"

Kui mingi hulga raamatuid oled juba elus lugenud, siis ei tule enam nii tihti ette, et mingi raamat täiesti erakordsena mõjub, aga "Mida siit näha võib" on küll enneolematu. Satud nagu muinasjuttu ega oska päris täpselt osutada, mis selle loo nii eriliseks teeb. Lihtsalt on nii võluv ja vaimuterav, humoorikas, kurb, soe ja fantaasiarikas (ilma üleloomulike olenditeta).  Jälle mõtlen, kuidas inimesed selliste asjade kirjutamise peale tulevad ja kuidas need sel moel valmis kirjutavad. See on kahtlemata sedasorti raamat, mille tahaks olla ise kirjutanud.  "Tahaks olla ise kirjutanud" on huvitav kategooria. Enamike raamatute puhul ei mõtle seda. Raamatute puhul, mida tuleb pähe oma lemmikuteks nimetada, enamasti mitte. Klassikute puhul kindlasti mitte. Aga on mingid üksikud, mille stiilis (ilmselt ikka stiilis, mitte sisus) midagi minu ajuga nii kokkukõlksuvalt sädeleb, et tuleb see Kui mina kirjutaksin raamatu, siis see võiks olla umbes selline pähe. "Palermovej ü...

Berit Kaschan "Aprill"

Peab ütlema, et kohaliku raamatuaasta tähistamine oli aasta alguses nagu entusiastlikum. Kui ennast tähistajana silmas pean, see tähendab. Viimane eesti autori raamat enne seda oli "Naksitrallid" aprillis. Lihtsalt kui kusagilt kuulen, et see või too hinnatud eesti kirjanik oma raamatuga, ja siis vaatan, mis raamatu sisu on, selgub, et taaskord mingi äng ja piinad. No ei taha. See luulekogu kargas ette sotsiaalmeedias, kus keegi oli ühest luuletusest pildi pannud. "Tegelikult aprill" oli see luuletus. Ega luuletuste puhul ju suurt muud polegi - kas tekib lugedes  tunne või mitte. Luulekogude puhul võib siis vaadata kui suure osa luuletuste puhul tunne tekib. Kõigiga mitte kunagi. (Samas üks on ka juba number.) Siin oli neid küll, mis kõnetasid. Mitmeid ikka. Luuletaja luuletab peamiselt endast (ehk inimesest), inimestest oma elus. Üldinimlikud teemad (mida tähendab solidaarsus näiteks) on, otseselt ühiskonnakriitilisi pole. See mulle sobis täitsa hästi. Tundub, et ...