Otse põhisisu juurde

Kuninglik küsimustik, osa 3

21: Post a picture of your favorite royal portrait
Ega ma neist suurt midagi ei tea, aga otsinguga leidsin ühe huvitava.
Van Dycki maal "Charles I kolmes asendis" 1630ndatest.

22: Post a picture of your favorite monarch
See ei ole raske. Suvel lugesin ühte raamatut, seal öeldi väga tabavalt, et Taani kuninganna Margrethe II on kaasaja õnnestunumaid (nais)monarhe - millist kuningannat veel võib sama hästi ette kujutada nii uhkes kleidis balli võõrustamas kui mõnusas seltskonnas meestega õlut võtmas?



23: Post a picture of the royal couple you’d most like to adopt you
Hähä, huvitavad küsimused. Kas nad peaksid vanuseliselt ka nagu enam-vähem sobima? Vist mitte, see ahendaks kõvasti valikut. Paneme siis Belgia kuningas Philippe'i ja kuninganna Mathilde.

Tunduvad sellised mõistlikud inimesed.

24: Post a picture of the royal you’d most like to a) go shopping with -girls b) go to a pub with 
-guys
Ma tahaks pigem pubisse kui poodi minna, šoppamine on väga väsitav tegevus. Ja kui juba pubisse minna, siis võiks ikka prints Harryga minna, oleks tõeline pubikogemus ma usun.



25: Post a picture of the royal you’d most like to marry
Ohoh! Palju neid vallalisi noormehi siis ongi, esiti tulevad ainult Harry ja Rootsi Carl Philip meelde, aga viimane hakkab ju ka peagi naist võtma. Ühe ilusate punaste põskedega poisi leidsin veel (Belgia kuninga õepoeg), aga see on just sel aastal naise võtnud. Luksemburgi tulevane suurhertsog, kelle järgmisena välja vaatasin, on ka juba abielus. Panen siiski tema pildi.

Guillaume
26: Post a picture of the royal you’d most like to be
Ma mõtlen, et võiks olla mõne pere 3.või 4.laps, poleks ohtu kuningaks sattuda, saaks niisama hängida.
Näiteks Hollandi printsess Ariane,
7-aastane, 3 õest noorim.

27: Describe the types of patronages you would support as a royal
Tõenäoliselt haridus ja kultuur, mis muu. Mingi "Lapsed lugema!" või "Vanemad lastele ette lugema!" kampaania patroon võiksin olla. Ja raamatuklubid ja raamatukogud oleksid minu tiiva all. Ühtlasi ma arvan, et iga-aastane kuninglik tenniseturniir kuluks ära.

28: Name your royal children (1 of each- male & female)
Höhö, need küsimused lähevad õige heaks. Aga see pole muidugi lihtsate killast. Oleneb, kellena need lapsed täpselt sünniksid. Sest kui on troonipärija, siis on nimevalik ehk piiratum ja rohkem seotud selle riigiga, kuhu ta sünnib. Paneme praegu Christian ja Ingrid.

29: List the name you would reign under (regnal names accepted)
Oleneb, kus ma valitseks. Aga ilmselt lähtuks siiski oma nime päritolunimest, nii et Eestis ja saksakeelses maailmas Katari(i)na,  inglise keele kõnelejatele Catherine, Hispaanias Catalina, Venemaal Jekaterina. Variante nagu vihmapiisku.

30: Make a suggestion
Naised bussijuhtideks, mehed kokkadeks! Mille kohta ma pidin ettepaneku tegema?

Kommentaarid

Popid

Nikola Huppertz "Elamiseks liiga pikk"

Hiljuti lugesin sama autori raamatut "Kaunis nagu kaheksa" . Leidsin, et eesti keeles on Huppertzilt veel üks raamat ilmunud. "Elamiseks liiga pikk" tundus jällegi intrigeeriv pealkiri.  Peategelane Magali Weill on nimelt 13-aastane Hannoveri tüdruk, kes on 182 sentimeetrit pikk. See on tema jaoks problemaatiline peamiselt seepärast, et nii pikana pole ta enda arvates suudeldav. Juba praegu pole. Ja kui veel mõtlema hakata, et tema oodatav pikkus täiskasvanuna on ilmselt üle 190 sentimeetri... Tulevik tundub tume. Magali elab kortermajas koos arstist isa (kes Magali meelest keha küll eriti ei mõista), vähe närvilise ema ja mässulise vanema õega. Üks nende naabritest on 98-aastane härra Krekeler. Magali teab, et härra Krekeler hakkab varsti surema. Kust ta teab? No vaadake kui vana ta on!  Päris palju tegevust raamatus käibki härra Krekeleri suremise ümber. Kõlab masendavalt, aga pole masendav. Ongi tegelikult niuke mittemasendav raamat elamisest ja suremisest. Ütlem...

Leida Tigane "Sõber meriröövel"

Kes tahab lõbusat raamatut? Lugege "Sõber meriröövlit"! 1939. aasta Päevalehe romaanivõistluse II auhinna võitja on ilmunud Suvitusromaani sarjas ja ongi täitsa tõsine suvitusromaan.  Üliõpilasneiu Mariina saab suveks küllakutse sõbranna Riinalt. Kutsutakse maale, tallu. Mariina, linnalaps, on algul kahtleval seisukohal, aga otsustab siiski minna. Edasine on eksituste komöödia, kus Mariina tõelist maaelu näha ja tunda saab. Lugu oli ülimalt filmilik. Kogu aeg jooksis pilt silme ees. Juba põhiidee linnavurlest maal on ju naljakas ja eesti filmikunstis sugugi mitte võõras. Oli muidugi kohti, kus läks natuke liiga totakaks minu maitsele, aga need kohad ei domineerinud. Palju itsitamisväärset pakkus autori mahlakas sõnakasutus. Ka tegelaste nimed olid huvitavad:  Riina ja Mariina, professorid Põldpüü ja Kuusepuu.  Muidugi oli Mariina tegelaskuju üle vindi keeratud. Ta oli ikka täitsa teadmatuses kõigest, mis linnast väljapoole jäi, aga siin nii oligi tarvis, et nalja saada. J...

Mariana Leky "Mida siit näha võib"

Kui mingi hulga raamatuid oled juba elus lugenud, siis ei tule enam nii tihti ette, et mingi raamat täiesti erakordsena mõjub, aga "Mida siit näha võib" on küll enneolematu. Satud nagu muinasjuttu ega oska päris täpselt osutada, mis selle loo nii eriliseks teeb. Lihtsalt on nii võluv ja vaimuterav, humoorikas, kurb, soe ja fantaasiarikas (ilma üleloomulike olenditeta).  Jälle mõtlen, kuidas inimesed selliste asjade kirjutamise peale tulevad ja kuidas need sel moel valmis kirjutavad. See on kahtlemata sedasorti raamat, mille tahaks olla ise kirjutanud.  "Tahaks olla ise kirjutanud" on huvitav kategooria. Enamike raamatute puhul ei mõtle seda. Raamatute puhul, mida tuleb pähe oma lemmikuteks nimetada, enamasti mitte. Klassikute puhul kindlasti mitte. Aga on mingid üksikud, mille stiilis (ilmselt ikka stiilis, mitte sisus) midagi minu ajuga nii kokkukõlksuvalt sädeleb, et tuleb see Kui mina kirjutaksin raamatu, siis see võiks olla umbes selline pähe. "Palermovej ü...

Berit Kaschan "Aprill"

Peab ütlema, et kohaliku raamatuaasta tähistamine oli aasta alguses nagu entusiastlikum. Kui ennast tähistajana silmas pean, see tähendab. Viimane eesti autori raamat enne seda oli "Naksitrallid" aprillis. Lihtsalt kui kusagilt kuulen, et see või too hinnatud eesti kirjanik oma raamatuga, ja siis vaatan, mis raamatu sisu on, selgub, et taaskord mingi äng ja piinad. No ei taha. See luulekogu kargas ette sotsiaalmeedias, kus keegi oli ühest luuletusest pildi pannud. "Tegelikult aprill" oli see luuletus. Ega luuletuste puhul ju suurt muud polegi - kas tekib lugedes  tunne või mitte. Luulekogude puhul võib siis vaadata kui suure osa luuletuste puhul tunne tekib. Kõigiga mitte kunagi. (Samas üks on ka juba number.) Siin oli neid küll, mis kõnetasid. Mitmeid ikka. Luuletaja luuletab peamiselt endast (ehk inimesest), inimestest oma elus. Üldinimlikud teemad (mida tähendab solidaarsus näiteks) on, otseselt ühiskonnakriitilisi pole. See mulle sobis täitsa hästi. Tundub, et ...