Unustasin oma nelgid rongi

Reedel külastas Tartut Vaiko Eplik koos Eliidiga. Tundub, et kontserdil oli reklaami vähem kui mõnel teisel enne seda, sest mitmed mulle teada olevad inimesed olid üllatunud sellest kuuldes. Teine, parem asi, oli see, et ilmselt samal põhjusel oli kontserdil ruuuumi olla. Liiga hästi on meeles mingid ülemüüdud kontserdid kusagil uberikus, kus tundub, et kui küünarnukke kasutusele ei võta, tambitakse sind lihtsalt jalge alla. Seekord oli vabu kohti nagu muda, sai valida, kas istud või seisad. Aga samas piinlikult vähe inimesi ka polnud, see kah oluline.

Oo, ja välise külje pealt mulle meeldis veel see, et vihma sadas ainult enne ja peale kontserti ja piletikontrolli juures jagati paberit, millega oma tagumikualune enne istumist kuivaks pühkida.

See on ka vist väline asi, et nii stiilset bassimeest kui ansamblis Eliit, pole mitte kellelgi teisel. Väga huvitav võlu on tal, väga huvitav. Muid huve ei teki tema füüsilise keha suhtes, aga tahaks muudkui vaadata teda oma bassi mängimas.

"Homne päev" on uus (või juba vana) hümn kosutavate laulude tabelis. Pane see pülga peal nende lugude hulka, mida hommikul tööle/kooli/kuhuiganes minnes kuulad, küll sa siis näed. Mõnikord tundub, et laulud nagu poleks piisavalt kõvasti, see oli kontserdil kõvasti, nii otseselt kui...hmm...hingeliselt.

Ka vana kosutavate laulude tabelis olija "Armastus päästab maailma" tuli esitamisele. Laul on Raatuse ühika pikkade koridoridega kokku laulatatud ja sõnadele ei tule kunagi hallituskorda peale. Kaunis.

Mis puutub viimasesse plaati "Nelgid", siis hakkasin mingil hetkel alles aru saama, et tegemist on vist nagu plaadiesitluskontserdiga, mitmed lood tulid esitamisele. Irooniline Valgre ja Quasimodo Eesti külas on ju väga fantaasiarikkad. Küsimus on ikka veel selles, kas kodanik Veiko Hapnik (nagu ta ennast nimetas) väga soovides ja püüdes suudaks teha ka mõne halva plaadi. Ei saa unustada, et "Nelgid" on tal juba teine plaat 2014.aastal. (Tavaliselt need, kes mitu plaati aastas toodavad, teevad mingit kräppi.)

Mine tea kust või miks kargas keset kontsertot pähe ka üks kunagi kuuldud tark lause: Üksi ei saa tülis olla. Just! Sest isegi, kui oled iseendaga tülis, siis tülitsevad sinu kaks (või enam) poolt.

Siin üks möödunud aasta postitus Epliku lugude kohta.

Siin on jutu sees mainitud kosutavate laulude tabel aastast 2010.

on august 18, 2014 by  |  

7 punkti

Taas mõned asjad, mida olen viimastel päevadel tähele pannud ja/või mõelnud.
  • Täna hommikul nägin kesklinnas ühte naist, üüratu ilus tulpidega kleit seljas. Kui olin sinna kohale jõudnud, kuhu läksin, astus ka seesama naine mõne aja pärast uksest sisse. Miks ma ei saanud talle öelda, et mina juba kaugelt vaatasin, sul nii kaunis kleit?
  • Mis veel kleitidesse puutub, siis juba mitmendat suve järjest näen vanaprouasid, kes muidu nagu polegi niiväga sihukesed kübara ja huulepulgaga linnadaamid, aga sellegipoolest on hiigla vahvad kleidid seljas. Maitea, kas on kleidid lahedamaks läinud või mõjutab mind see, et praegu on populaarne asi nõukaaegseid kleite natuke tuunida ja siis jälle kanda?
  • Viimasega seoses üks virin. Käisin juulis Võru Varblases, proovisin väga kena kleiti (mis oli ka sihuke ümber tehtud vanakoolikas). Kõik oli kaunis, ainult lukk ei läinud kinni. Mitte sellepärast, et oleksin rinnakas, vaid sellepärast, et olen nähtavasti rinnakorvikas (st ümbermõõt rinna alt on suur). Minu arvates on see huvitav probleem, ma ei tea teisi, kellel oleks sarnane probleem, aga olgem ausad, pole küsinud ka kelleltki. Niisiis, kas kellelgi on veel suur ja lai rinnakorv? Või näiteks suured labakäed? Kui põhikooli ajal koolis kinnast kudusime, selgus, et minu labakäe see koht, kust sõrmed hakkavad, on jube lai.
  • Viimaste kuude (või lausa aastate) jooksul mulle tundub, et ehk olen ehk sallivamaks muutunud. Noh et kui sinu lemmikbänd on näiteks mingi täiesti jube bänd, siis võib-olla polegi sellest midagi, võib-olla on tähtsam hoopis see, et sa oled humoorikas, kindlameelne vms hea omadus. (Teoorias muidugi teadsin juba ammu, et asi nii on, praktikas ei kehtinud alati.)
  • Siiski. Kui hirmus koht on see lõustakausta lehekülg. Vahepeal seal käies tundub, et nooruse teravus on tagasi. Kui inimene kirjutab kellegi pildi alla kommentaariks "kaunitar", siis ma eeldan, et ta võiks seda sõna ka päriselus kasutada. Aga näidake mulle inimest, kes näeb ilusas kleidis tüdrukut ja õhkab: "Kaunitar!". Moraal: kui sa facebookis midagi ütled, siis ma eeldan, et sa tahad/julged/suudad seda ka päriselt öelda. Kui mitte, siis on niisama kusagil sõnade loopimine ju üsna pealiskaudne. See on umbes sama asi kui see, et lisan endale kellegi sõbraks, aga kui teda tänaval näen, siis tere ei ütle.
  • Kõige rohkem ajab närvi see, et asjad nagu see eelmine mind närvi ajavad. Aga samas ma loen ühte blogi, kus muud ei tehta kui ainult õiendatakse, siis tunnen ennast jälle vähemkurjana.
  • Lõpetuseks, nagu ikka, positiivne noot. Kalevi tänaval on sihukesed puust elektripostid (või tänavavalgustuspostid või mis nad on). Enne, kui mööda Kalevit tulin, nägin ühte põlvepikkust poisikest seismas, käed ümber posti. Juba kaugelt vaatasin, et seisab. Jõudsin lähedale, seisis ikka, ja kui natukese aja pärast veel tagasi vaatasin, polnud ikka ära läinud. Ema küll keelitas teda edasi minema, aga tolku polnud, poiss kallistas posti ja tundis ennast mõnusalt. Sellised asjad on oma juhtumise ajal kõige lahedamad asjad, mis üldse on.

Tsaariprouad #7

Aleksandra Fjodorovna


Tõenäoliselt kõige kuulsam tsarinna. Kuulsast soost ka. Isa oli tal Hesse suurvürst Ludvig ja ema Ühendkuningriigi printsess Alice (kuninganna Victoria tütar)- tema kohta olen juba natuke kirjutanud siin.

Väidetavalt oli 1872.aastal sündinud Viktoria Alix Helena Luise Beatrice lausa kuninganna Victoria lemmiklapselaps (maitea, kas või kes sellise hierarhia koostanud on, aga kujutan ette, et see võis olla raske töö- Victorial oli kokku 42 lapselast). Tema ristivanemad olid näiteks tulevased äi ja ämm Aleksander III ja Maria Fjodorovna, Inglise kuningas Edward VII ja Alixi ämma õde kuninganna Alexandra.

Sellesama Edward VII pojale Albert Victorile üritati Alixi alguses ka mehele panna. Tüdruk aga ei tahtnud tollele minna, sest oli juba tulevasele Nikolai II-le silma peale pannud. Samal ajal üritasid Nikolai vanemad Aleksander III ja Maria Fjodorovna Nikolaid Prantsuse printsess Helene'ile mehele panna. Ka kuninganna Victoria oli Alixi ja Nikolai abielu vastu- väidetavalt ei meeldinud talle Nikolai isa ja ta arvas, et Venemaal poleks Alixil ehk turvaline.

Kui Nikolai ikkagi omadega abieluettepanekuni jõudis, ütles Alix algul ära, sest talle tundus vastuvõetamatu luterlasest õigeusklikuks muutuda. Seepeale olla Saksa keiser Wilhelm II ise Alixi veennud ja nii sai kihlus ikka teoks. 1894.novembris enne surma andis ka Nikolai isa Aleksander III abielule õnnistuse. Alix astus õigeusku (samas loobumata luterlusest, go figure) ja tema nimeks sai Aleksandra. Pulmad peeti kohe 1894.aasta novembri lõpus.

Kuuldavasti polnud Aleksandra Venemaal rahva hulgas kuigi populaarne. Ühest küljest oli ta loomu poolest tagasihoidlik ja seda tõlgendati kõrkusena (don't I know it sister), teisest küljest polevat talle meeldinud venepärasus, ühtlasi ei järginud ta õukonnareegleid nagu kord ja kohus ning ämmaga ei saanud ka läbi. Loomulikult oli suur probleem ka see, et lapsi tal muudkui sündis, aga keda ei tulnud, oli poeg. Troonipärija Aleksei sündis alles viienda lapsena aastal 1904.

Perepildil vasakult Olga, Maria, Nikolai II, Aleksandra, Anastassia,
Aleksei ja Tatjana.

Tütar Anastassia "ainetel" tehti 1997.a. multikas "Anastasia"
Mis veel poeg Alekseisse puutub, siis tema põdes hemofiiliat, kuningakodade haigust. Kuna see naisliini kaudu levib, on tõenäoline, et kandjaks oli Aleksandra ise. Viimane tundis ennast seepärast muidugi süüdi ja püüdis poega igas olukorras väga kaitsta. Seoses Aleksei haigusega tuli õukonda ka Grigori Rasputin, kellele Aleksandra poja tervenemise osas suuri lootusi pani.

I maailmasõja puhkemine andis veel hoogu Aleksandra ebapopulaarsusele nii õukonnas kui rahva hulgas- oli ta ju saksa päritolu ja lausa Saksa keisri nõbu. Usuti, et ta võiks olla Saksa salakuulaja. Eks ta ole.

1917.aastast läks tsaaripere elu piisavalt koledaks, et võtta minult soov seda siin kirjeldada. Aleksandra (ja mitte ainult) suri 17.juulil 1918.

Populaarkultuuris on Aleksandra populaarne tegelane. Võtkem kasvõi ansambli Boney M laul aastast 1978. (Boney M on bänd, mida on võiks ka ilma muusikata vaadata.)

Seriaalis "Fall of Eagles"(1974)  mängis Aleksandrat
Gayle Hunnicutt
1996.aasta telefilmis "Rasputin: Dark Servant of Destiny"
mängis Aleksandrat Greta Scacchi, Nikolaid Sir Ian Mc Kellen
ja Rasputinit Alan Rickman.
Kuulsaid auhindu sadas kõigile kolmele.

Tsaariprouad #6

Maria Fjodorovna


Temast sai tulevikus Aleksander III abikaasa, aga 1847.aastal sündides oli ta Taani printsess Marie Sophie Frederikke Dagmar. (Ainus käsitletavatest tsaaride abikaasadest, kes polnud mõnest Saksa riigist imporditud.)

Dagmarit kutsuti pereringis nimega Minnie, tema isa oli tulevane Taani kuningas Christian IX  ja ema Saksa päritolu printsess Louise. Peres oli kokku 6 last, lisaks Dagmarile ka näiteks Taani troonipärija Frederik VIII (praeguse Taani kuninganna vanavanaisa), Inglise kuningas Edward VII-ga abiellunud Alexandra (Elizabeth II vanavanaema) ja Kreeka kuningaks valitud Georg. Seoses sellega, et lapsed nii head partiid tegid, kutsuti Dagmari isa Euroopa äiaks.

Oo, muide, siit ka põhjus, miks tsaar Nikolai II ja Inglise kuningas George V olid nii sarnased. Nende emad olid õed (Dagmar oli Nikolai ema ja Alexandra George'i ema). Seda on muidugi varem ka räägitud, et nood mehed olid omavahel nõod, aga ma kunagi ei teadnud kuidas täpselt.

Siin nad ongi. Kumb on kumb?
Aleksander III, kelle naiseks Dagmar lõpuks sai, polnud troonipärijana sündinud, tegelikult pidi tsaariks saama tema vanem vend Nikolai. Ja, naljakas lugu küll, Dagmar oli algul kihlatud hoopis selle Nikolaiga. Too suri aga õige varsti peale kihlusi meningiiti, viimaseks sooviks see, et Dagmar abielluks tema venna Aleksandriga. Nõnda läkski- Dagmar saadeti suurte rahvahulkade (nende hulgas ka nt Hans Christian Andersen) saatel Taanist Venemaale, kus ta luterluse õigeusu vastu vahetas ja Maria Fjodorovnaks sai. Uhked pulmad peeti 1866.aastal Talvepalees.

Anitškovi palee, kuhu Maria ja Aleksander peale pulmi elama kolisid.
 Paaril oli kuus last (kaks neist surid enne täisealiseks saamist). Esimene laps oli tulevane (ja ühtlasi viimane) tsaar Nikolai II.

Perepilt
Perekond käis õige tihti suviti Maria kodumaal Taanis, kus kogunesid kõik Maria õed-vennad oma abikaasade ja lastega. Nad nautisid Taanis käimist, sest siin sai rahulikumalt olla, polnud pidevat julgeolekuhirmu. (Venemaal leidus ikka monarhiavastaseid, kes tsaari ja ta pere peale hammast ihusid.)

1881.aastast alates oli Maria tsarinna, aga poliitikasse ta üldiselt väga ei sekkunud. Inimeste hulgas oli ta populaarne, ehk ka sellepärast, et õppis kohe vene keele ära. Samuti meeldis Mariale kõrgemas seltskonnas ballidel ja pidustustel liikuda, pidusid korraldas ta ise ka.

1894.aastal sai Mariast lesktsarinna (novembri algul suri Aleksander III). Sajandivahetuse aegu ja hiljem veetis Maria palju aega välismaal, külastades näiteks õde Inglismaal. Koos õega ostsid nad ka  Hvidøre villa Taanis oma kodumail viibimiste ajal kasutamiseks.

Hvidøre (praegu konverentsikeskus)
Maria oli muide ka väga Soome-sõbralik - venestamise ajal püüdis ta Soome poole minevat lööki pehmendada. Ise Soomet külastades lasi ta endale mängida Soome hümni, mis polnud tol hetkel muidugi sugugi lubatud muusikapala.

I maailmasõja ajal oli Maria Venemaa Punase Risti president, peale sõda sai tema alaliseks elukohaks Hvidøre. Ühtlasi hoidis ta veel peale sõdagi pikka aega kinni mõttest, et poeg Nikolai oma perega on elus.

Maria suri 1928.aastal 80-aastaselt. 2006.aastal maeti ta ümber Venemaale, kuna tema soov oli olnud Aleksander III kõrvale maetud saada.

1971.a.filmis "Nicholas and Alexandra"
kehastas Mariat Irene Worth.
1997.aasta multikas "Anastasia" tegi Maria häält ei keegi muu kui
Angela "Mõrv sai teoks" Lansbury.

Tsaariprouad #5

Maria Aleksandrovna


1824.aastal sündis Saksamaal Darmstadtis tüdruk nimega Maximilienne Wilhelmine Marie, Aleksander II tulevane abikaasa. Tema ema oli Hesse suurhertsoginna Wilhelmine, kes muide oli Aleksander I naise Jelizaveta Aleksejevna noorim õde.

Marie ametlik isa oli Hesse suurhertsog Ludvig II. Tõenäoline tegelik isa oli suurhertsogi talliülem parun Senarclens de Grancy. (Nagu ma lugesin, oli talliülem pigem lihtsalt kõrge õukonnatiitel kui see, kes reaalselt hobustega tegeles.)

1838.aastal kohtus 20-aastane tulevane Aleksander II 14-aastase Mariega ja otsustas ta endale naiseks võtta. Aleksandri ema oli abielu vastu (ilmselt tüdruku päritolu ebaselguse tõttu), aga polnud sellest midagi, pulmad toimusid 1841.

Maria jaoks oli Venemaal liiga külm, nii et tal oli pidevalt köha ja palavik. Ühtlasi peeti teda tagasihoidliku loomu pärast kõrgiks, samas ka maitsetuks.

Lapsi oli neil Aleksandriga 8. Märkimisväärseimad olid tulevane tsaar Aleksander III, tütar Maria, kes abiellus Inglise kuninganna Victoria poja Alfrediga (ja tema järgi sai nime kuulus Marie küpsis) ja Sergei, kes abiellus kuninganna Victoria lapselapse Elisabethiga (viimane tapeti 1918.aastal ja kuulutati 1981.aastal vene õigeusu pühakuks).

Aleksander II tütar Maria ja
poeg Aleksandriga
1855.aastal sai Aleksander tsaariks, sellest ajast peale pidi Maria palju avalikkuse ees olema, mis talle väga ei meeldinud. Seda enam, et Aleksander teda ka kõige paremini ei kohelnud ja eelistas talle armukesi.

See-eest on 1861.aastal asutatud Mariehamni linn Ahvenamaal saanud nime just selle Maria järgi (kelle muu kui tsaari naise järgi sa ikka linna nimetad, onju). Ühtlasi on tema järgi nimetatud 1860.aastal avatud Peterburi kuulus Maria teater.

Maria teater.
Marie suri aastal 1880. Vähem kui kuu aega hiljem sõlmis Aleksander morganaatilise (ehk seisusele mittevastava) abielu oma pikaajalise armukese Katariina Dolgorukovaga, kellega tal tegelikult juba oli 4 last. Kuna abielu polnud tolle aja reeglitele vastav, ei saanud Katariina ega lapsed mingeid tiitleid ega olnud lapsed ka troonipärijate hulgas.

Tsaariprouad #4

Aleksandra Fjodorovna


Tsaar Nikolai I tulevane abikaasa sündis Preisimaa kuninga Friedrich Wilhelm III tütrena nimega Frederica Louise Charlotte Wilhelmina. Peres oli kokku 7 last (nende hulgas ka ühendatud Saksamaa esimene keiser Wilhelm I), ema suri, kui Charlotte oli 12-aastane.

Charlotte sünniaasta on 1798, mis tähendab, et tema lapsepõlve taustaks olid Napoleoni sõjad, mille pärast pere pidevalt kolima pidi (et mitte sõjajalgu jääda).

1814.aastal kohtus Charlotte Berliinis tulevase Nikolai I-ga. Väidetavalt meeldisid nad teineteisele täitsa päriselt. Ka kihlus sai veel samal aastal teoks.

Nikolai I
1817.aastal astus Charlotte õigeusku ja sai nimeks Aleksandra Fjodorovna. Pulmad toimusid Aleksandra 19.sünnipäeval 13.juulil 1817 Talvepalees.

Talvepalee kirik
Algul oli Aleksandral raskusi õukonnas kohanemisega, kuid teda abistas ämm Maria Fjodorovna. (Vennanaise Jelizaveta Aleksejevnaga polevat ta seevastu läbi saanud.) Ta üritas ka näiteks vene keelt õppida, aga seda kunagi päris selgeks ei saanudki, sest tsaaripere rääkis omavahel saksa keeles ja kirjavahetus käis peamiselt prantsuse keeles.

Aleksandral ja Nikolail sündis 8 last, kellest esimene oli tulevane tsaar Aleksander II. Üks lastest sündis surnult ja tütar Aleksandra suri 19-aastaselt tuberkuloosi, kõik teised elasid kauem kui tsarinna ise.

Kuni Nikolai tsaariks saamiseni elasid Nikolai ja Aleksandra üsna vaikset pereelu ega tükkinud väga seltskonda, omavahelgi oli tore. Nikolai olevat Aleksandrat kutsunud hüüdnimega Mouffy.

1825.aastal kinkis Aleksander I paarile Peterhofi palee,
mis jäi alati Aleksandra lemmikuks.

1825.aastal sai Nikolaist tsaar ja Aleksandrast tsarinna. Poliitika Aleksandra küll eriti ei huvitanud, tema jaoks tähendas Venemaa pigem tema meest ja tegevusplaani, kaitsmaks oma perekonda dekabristide tegutsemise närvilisel ajal.

Alles peale 25-aastast abielu tekkis Nikolail armuke (haruldane lugu, ma ütleksin), samas ei muutnud see teda Aleksandra vastu ükskõikseks. Kui Aleksandra pidi 1845.aastal halva tervise tõttu Itaaliasse sõitma, tahtis Nikolai tingimata kaasa minna. Kaasa läks ka armuke, kelle olemasoluga Aleksandra ajapikku isegi leppis (hiljem sai armukesest lausa Aleksandra isiklik ettelugeja).

Aleksandra tervis aastate jooksul muudkui halvenes. Nikolai lasi talle soojemas kliimas olemiseks Krimmi Oreanda palee ehitada, aga kuna 1852 algas Krimmi sõda, siis seal ta väga olla ei saanudki.

Oreanda palee (tänapäeval pole olemas)
Nõrga tervisega Aleksandra suri siiski 5 aastat peale Nikolaid aastal 1860.


Tsaariprouad #3

Jelizaveta Aleksejevna

Jelizaveta Aleksejevnat peeti oma aja
kauneimaks monarhi abikaasaks.
Tüdruklaps, kellest sai tsaar Aleksander I abikaasa sündis aastal 1779 Saksamaal Badeni suurvürstiriigis. Nimeks oli tal siis Louise Maria Auguste. Kodu olla olnud soe ja ema lähedane.

Tüdruku elukäiku sekkus juba suhteliselt varases eas ei keegi muu kui Katariina II. Viimane hakkas nimelt oma lapselapsele Aleksandrile (kelle ta mäletatavasti oli enda kasvatada võtnud) naist otsima. Aleksander ise oli siis alles teismeline, aga parem vara kui mitte kunagi, onju. 1792.aastal sõitsid Louise ja tema õde Peterburgi nö ülevaatamisele ja Katariinale Louise väga meeldis. Vist on hea märkida, et ka Louise'ile meeldis Aleksander. Pulmad toimusid 1793, pruut oli siis 14-aastane ja peig 15. Ma ise siin mõtlesin, et äkki oli Katariina soov Aleksander nii vara paari panna tingitud sellest, et asi kindlasti Katariina enda eluajal tehtud saaks ja naise valimine ei jääks Aleksandri isa Pauli peale.

Igal juhul sai luterlasest Louise'ist nüüd vene õigeusku kuuluv Jelizaveta. See, mis edasi toimus, oli muidugi loogiline- verinoor loomu poolest tagasihoidlik tütarlaps ehmatas sooja kodukolde äärest üüratusuurde õukonda tulles päris ära. Kui intriigipunumise ja võimumängudega veel mitte tuttav olla, siis lööb kindlasti laine üle pea kokku.

Seriaalis "Armastuse adjutandid" mängis Jelizaveta
rolli Kristina Kuzmina.
1796.aastal Katariina II suri ja Paul I valitsemisajal hoidis Jelizaveta veel rohkem kui muidu õukonnast eemale, sest Paul talle kohe üldse ei meeldinud. Abikaasa Aleksander oli Jelizavetale ainsaks lohutuseks, aga too jättis ta üksi.

Jelizaveta ei tahtnud üksi olla ja leidis endale armukese, poola prints Adam Tšartorõiski. Kui 1799.aastal tsaaripaari esimene laps sündis, kahtlustati päris kõvasti, et ta hoopis poolaka oma on. Paul I oli põhimehi imestamas, kuidas blondidel vanematel on tumedapäine laps. (Mina ütleks, et see käib märksõna "geneetika" alla, aga selleks ajaks, kui geenimees Mendel sündis, oli Paul juba 20 aastat surnud.) Laps suri vähem kui 1 aasta vanusena.

Tšartorõiskit mängis samas sarjas Aleksei Zavjalov.
Kui Aleksander I 1801.aastal tsaariks sai, oli Jelizaveta vapralt tema kõrval, aga mees oli tema vastu jätkuvalt üsna ükskõikne. Ka riigi esimeseks naiseks Jelizaveta tegelikult ei saanud, sest nagu eelmises postituses öeldud, oli see koht reserveeritud Aleksandri emale Maria Fjodorovnale.

Jelizavetal tekkis uus armuke sõjaväelase Aleksei Ohotnikovi näol, nii et kui 1806.aastal tsaaripaari teine laps sündis, oli jälle kahtlus, et lapse isa pole tsaar ise vaid Ohotnikov. 1807.aastal Ohotnikov mõrvati ja väike tütar suri 1808.aastal. (Mul hakkab päris kahju sellest Jelizavetast juba, järjest tulevad nätakad.)

Ohotnikovi kehastaja "Armastuse adjutantides"
oli Andrei Kuzitšev.
Abielu hilisematel aastatel hakkasid Aleksandri ja Jelizaveta suhted soojenema, 1820ndatel olid nad juba õige lähedased.

Päriselu Aleksander I ja näitleja Aleksander Jefimov
"Armastuse adjutantides".
Aleksander I suri 1825.aastal, vähem kui aasta hiljem 1826 suri ka Jelizaveta.

*"Armastuse adjutantide" teema on mul siin sellepärast, et kunagi see seriaal tuli ETV pealt ja mulle hirmsasti meeldis. Praegu vaatan, et kõikvõimsas torus on päris palju osi sellest üleval, iseasi, kas ilma tõlketa eriti aru saab.

Tsaariprouad #2

Maria Fjodorovna


Paul I teine abikaasa sündis aastal 1759 Preisimaal ja oli sündides nime poolest Sophie Marie Dorothea Auguste Louise, tiitli poolest Württembergi hertsoginna. Ta kasvas üles suures peres- kokku oli lapsi kaksteist, ühtlasi oli perekonna kodu kultuurikeskuseks, kus igasugused intelligentsi esindajad kogunesid. Haridust sai neiu ka rohkem ja mitmekülgsemat kui mõni teine tolle aja tüdruk, keelteoskus oli tal laialdane.

Tegelikult oli Sophie Paul I abikaasakandidaatide seas juba nö esimesel ringil (kui eelmise postituse Natalia Aleksejevna valituks osutus), aga oli siis veel abiellumiseks liiga noor. Nii juhtuski, et Paul abiellus oma esimese naise Nataliaga ja Sophie kihlus hoopis Natalia vennaga. Kui Natalia suri, leiti, et Sophie on hea kandidaat Pauli teiseks naiseks. Sophie senine kihlus katkestati, kihlatule maksti valuraha (sest naised muidugi olid tol ajal nagu tänapäeva jalgpallurid, keda ostetakse ja müüakse) ja Pauli naiseks ta läkski. Ise oli Sophie väidetavalt ka selle partiiga päris rahul,Vene tsarinnaks saamine polnud tema arvates sugugi halb väljavaade.

Loomulikult ei saanud abielu sõlmida ilma Pauli ema Katariina II nõusolekuta ja Katariina, tuleb tõdeda, oli Sophiest lausa vaimustatud. Ka Katariina enda nimi oli enne õigeusku astumist olnud Sophie, samuti oli ta sündinud Pauli uue naisega samas kohas- Preisimaa linnas Stettinis (praegune Poola linn Szczecin). Aga ma usun, et Katariina jaoks oli Sophie puhul olulisem, et tegemist oli haritud naisega, kelle vaated võisid ehk Katariina enda omadega ühtida. Algselt soojad suhted siiski nii soojadeks ei jäänud, kuna Sophie hoidis ikka pigem oma mehe kui ämma poole. (Ja Paul jätkuvalt oma emaga läbi ei saanud.)

Pulmad toimusid aastal 1776 (meie mõistes oli pruut siis ikka veel alaealine) ja usku vahetanud Sophie nimeks sai Maria Fjodorovna.

2005.a. Vene seriaalis "Armastuse adjutandid"
kehastas Maria Fjodorovnat Olga Prokofjeva.
Tegelaskuju peaks siin kusagil
40.eluaastates olema.
Maria on tähelepanuväärne näiteks sellepoolest, et temast sai kahe järgmise tsaari ema- tulevane Aleksander I sündis esimese lapsena aastal 1777 ja ja tulevane Nikolai I kümne lapse hulgas üheksandana 1796.

Kolm kuud peale Aleksandri sündi võttis Katariina poisi vanemate juurest ära, et teda ise tulevaseks tsaariks kasvatada. Ka teise lapsena sündinud Konstantiniga (kui võimaliku tulevase tsaariga) käituti samamoodi. (Ma kujutan ette, et see on ka natuke selline asi, mis minia ja ämmamamma suhteid halvendada võis.)

Teiste Pauli ja Maria laste hulgas olid näiteks tulevane Austria suurhertsoginna Alexandra, Württembergi kuninganna Katariina ja Hollandi kuninganna Anna (praeguse Hollandi kuninga vanavanavanavanaema).

Paul päriselus ja "Armastuse adjutantides"
(näitleja Avangard Leontjev).
Muidu oli Maria ka päris huvitav kuju. Näiteks oli ta Romanovite perekonna kohta päris kokkuhoidlik, elas väga reeglitepõhiselt, järgides rangelt etiketti ka seal, kus paljud seda vajalikuks ei pidanud, temas oli piisavalt tarkust ja kavalust, et raske iseloomuga abikaasaga toime tulla.Ka oli ta kultuurisõber, ise tegeles palju näiteks sisekujundusega (algul Pavlovski palees, hiljem tsarinnana ka Talvepalees ja Gatšina palees). Ja ega tal oli hea maitse ka.

Pavlovski palee Peterburi lähistel
 Maria sai tsarinna olla tegelikult ainult neli aastat (Katariina II surmast Paul I mõrvani). Siiski säilitas ta ka poja Aleksandri valitsemisajal riigis tähtsaima naise rolli, jättes minia enda varju.

Maria suri aastal 1828 69-aastasena, olles näinud ära ka oma teise poja Nikolai tsaariks saamise.

Tsaariprouad #1

Mõtlesin, et miks mitte teha veel üks ajalooline seriaal. Et see liiga pikaks ei veniks, valisin teema, mis ei saa väga pikaks venida- Vene tsaaride abikaasad 19.sajandist 20.sajandini ehk esimesest Paulist kuni viimase Nikolaini. 6 tsaari, 7 naist.

Natalia Aleksejevna


Paul I abikaasa sündis aastal 1755 nimega Wilhelmina Louisa. Tema isa oli Saksamaal Hesse-Darmstadti krahv (täpsemalt landgraf/landgrave- kes ütleb, kuidas see eesti keeles oleks? Maakrahv?)

Kuna Paul I ema oli ei keegi muu kui Katariina II, siis muidugi oli ka see abielu tema poolt korraldatud. Wilhelmina Louisal oli abiellumisikka jõudes veel 2 vallalist õde, koos nende ja oma emaga sõitsid nad Venemaale Pauliga tutvust tegema, olles enne seda kiirelt täiendanud oma garderoobe, prantsuse keele ja tantsuoskust.

Paul valis õdede hulgast Wilhelmina (olla olnud ilus ja energiline) endale välja ja 1773.aastal toimusid pulmad, vene õigeusku läinud Wilhelmina nimeks sai Natalia.

Asjad läksid õige pea hapuks. No ei olnud hea paar. Katariina II ja Natalia vahel tekkisid ka pinged, sest väidetavalt skeemitas Natalia koos Pauliga, et ise Katariina asemel võimule tulla. (Paul ise oma emaga nagunii ka läbi ei saanud.) Ühtlasi oli Natalia väga lähedastes (wink-wink) suhetes Pauli hea sõbra Andrei Rozumovskiga. Kui ta lapseootele jäi, polnud tegelikult kindel, kas lapse isa on abikaasa või armuke. Laps sündis surnult ja Natalia suri peale sünnitust. Aasta siis oli 1776.

Kuna Paul I oli tsaar aastail 1796-1801, siis tsarinnat Nataliast kunagi ei saanudki.
Tellimine: Postitused (Atom)