Otse põhisisu juurde

Vagunisaatja 2012: 3.osa - Muusikaauhinnad

Sel aastal on muusikaauhinnad artistide osas ühekülgsemad kui mõnel muul aastal, samuti on eriauhindade arv peaaegu võrdsustunud põhiauhindadega, aga ega aastad polegi vennad.

Tänavu tähistavad Truffe kirjanurga muusikaauhinnad sel kujul oma 5.sünnipäeva. My, how the time flies.

Aasta südameväristaja: The National - England (Proovi kuulata, kas sul ei hakka värisema?)
Aasta sügavmõtteline (päris tõsiselt): Vaiko Eplik - Ajakaja
Aasta kaunislaul: Instrumenti - Pilnīgi Viens
Aasta filmilaul: The Real Tuesday Weld - Last words
Aasta kõige coolima kõlaga laul: Pyyramids - Don't go 
Aasta wtf-laul aka Kõik loomad teevad igast asju: Vaiko Eplik - Soorebased
Aasta retrolugu: Robyn - Show me love (sest 90ndad on minu jaoks retro)
Aasta suvelaul: Foster the People - I would do anything for you
Aasta viisakaim live: The Vaccines - If you wanna
Aasta sarjahümn: Feist - Comfort me
Aasta tänavalaps: Devendra Banhart - Lover (Ausalt, kuula tänaval!)
Aasta humoorikaim ühislaul: Silvi Vrait - Nagu merelaine

 
Eriauhind Kõrgemal kui taevas (vali ise, kas nimetavas või seesütlevas):
Friendly Fires - Pull me back to Earth
Eriauhind Kummituslaul Victoria pardal:
Instrumenti - Life jacket under your seat
Eriauhind 16 sekundit: Richard Hawley - Baby you're my light
Eriauhind Parim avalause: Ursula - Puu taga ilvest 
Eriauhind Parim lõpulause: Vaiko Eplik/Andres Ehin - Muuseas
Eriauhind Enim tähelepanu äratanud telefonihelin minu helinate ajaloos: Sven Grünberg/Liisi Koikson - Olemise lauluke
Eriauhind Harva tuleb meelde, aga siis kuulan mitu korda: Daft Punk - Make love
Eriauhind I wanna marry this song and have its babies (2012 edition):
Alex Turner & Richard Hawley - The only ones who know (just selles versioonis, mitte mõnes muus)

Auväärne äramärkimine ehk !!!: Feist - Graveyard

2011
2010
2009
2008
2007
Sildid:

Kommentaarid

Postita kommentaar

Popid

Nikola Huppertz "Elamiseks liiga pikk"

Hiljuti lugesin sama autori raamatut "Kaunis nagu kaheksa" . Leidsin, et eesti keeles on Huppertzilt veel üks raamat ilmunud. "Elamiseks liiga pikk" tundus jällegi intrigeeriv pealkiri.  Peategelane Magali Weill on nimelt 13-aastane Hannoveri tüdruk, kes on 182 sentimeetrit pikk. See on tema jaoks problemaatiline peamiselt seepärast, et nii pikana pole ta enda arvates suudeldav. Juba praegu pole. Ja kui veel mõtlema hakata, et tema oodatav pikkus täiskasvanuna on ilmselt üle 190 sentimeetri... Tulevik tundub tume. Magali elab kortermajas koos arstist isa (kes Magali meelest keha küll eriti ei mõista), vähe närvilise ema ja mässulise vanema õega. Üks nende naabritest on 98-aastane härra Krekeler. Magali teab, et härra Krekeler hakkab varsti surema. Kust ta teab? No vaadake kui vana ta on!  Päris palju tegevust raamatus käibki härra Krekeleri suremise ümber. Kõlab masendavalt, aga pole masendav. Ongi tegelikult niuke mittemasendav raamat elamisest ja suremisest. Ütlem...
Postita kommentaar
Loe edasi »

Robert Seethaler "The café with no name"

Mul oli tugevalt positiivne eelarvamus. Kuivõrd kaks varasemat samalt autorilt loetud raamatut olid meeldinud ja sisukirjelduses lubati ühe Viini kohviku (püsi)kundede elu ja mõtteid tutvustada. Tundus köitev.  Sedakorda meeldis raamatu idee rohkem kui raamat ise. Oligi üks kohvik Viinis ja oligi mitmeid tegelasi, sealhulgas kohvikupidaja ja -töötaja, kelle elu rohkem või vähem kirjeldati. Oli ka aru saada, et üldise ajastu- ja kohameeleolu edasiandmine on otsesest tegevusest olulisem. (Ses mõttes meenutas natuke Bradbury "Võililleveini" .) Mulle jäi kogu lugu kuidagi kaugeks. Üleliia ei kottinud ka. Kuigi tegevusaeg oli algusest peale teada (lugu algas 1966 ja lõppes 1976), jäi lugedes kogu aeg mulje, et tegevus toimub märksa varem. Kuidagi ei tundunud nii kaasaegne aeg. Ka peategelane, kes raamatu alguses oli 31-aastane, tundus pidevalt nagu vanem. (Samas 60 aasta tagused 30-aastased olidki oluliselt vanemad kui praegused.)  Meeleolu oli üldiselt niuke melanhoolne või sünge...
Postita kommentaar
Loe edasi »

Daamide õnn

Emile Zola ise on vist kuulsam kui see raamat. Välja antud 1883, tõlge eesti keelde 1970. Hoolimata pealkirjast pole minu arvates tegemist naistekaga. Selline raamat, mille lugemiseks on vaja natuke rohkem keskenduda kui tänapäeva tilu-lilu raamatute puhul. Kirjeldused, keerukad lausekonstruktsioonid, prantsuse nimed, võõrsõnade tavapärasest suurem hulk. Viimaste puhul on eriti väljapaistev igasuguste riidesortide jm materjalide nimetuste arvukus. Ühesõnaga tummine tekst. Raamat räägib kaubamajade algusajast Prantsusmaal. Daamide Õnn on kõik ühes -tüüpi pood, hiigelkaubamaja, mis oma odavmüügi poliitikaga kõik läheduses asuvad üksiküritajad pankrotti ajab ise oma hiilgust ja võimu aina laiendades. Huvitav on jälgida seda inimeste hullutamist, mis tollal algas. Inimene näeb odavat asja ja hakkab tundma, et tal on seda vaja. Nipitamise sihtrühmaks on valitud naine (või nagu raamatus öeldakse, on eesmärgiks vallutada naine). Tee vaid reklaami, et saab odavalt kulda ja karda ja pitsi ja...
Postita kommentaar
Loe edasi »

Alex Schulman "Bränn alla mina brev"

Üks neid harvu juhuseid, kus vaatasin kõigepealt filmi ja seejärel lugesin raamatut. 2022. aasta film  jättis täitsa hea mulje, mitu tuttavat näitlejat mängis ka. Raamatu jutustaja on Alex Schulman ise, kes ühe järjekordse peretüli käigus mõistab, et temas on mingi arusaamatu päritoluga raev, mis ähvardab ta perekonna lõhkuda. Ta läheb teraapiasse, kus ülesjoonistatud suguvõsa suhete skeemilt ilmneb, et suguvõsa võtmeisikuid ja ehk ka võti raevu mõistmiseks on Alexi vanaisa Sven Stolpe. Tähtis tegelane on ka Sveni abikaasa ja Alexi vanaema Karin Stolpe (tema on raamatu kaanel). Tegevus toimub 3 ajas: 2018. aastal, kus Schulman oma vanavanemate lugu uurib, 1988. aastal, kus meenutab seiku vanavanemate juures olemisest 12-aastase poisina, ja 1932. aastal, kus areneb armastuslugu Karini ja noore kirjaniku Olof Lagercrantzi vahel. Nii Sven ja Karin Stolpe kui Olof Lagercrantz on ajaloolised isikud. Sven ja Olof olid kirjanikud, Karin tõlkija. (Olofi poeg on näiteks see David Lagercrant...
Postita kommentaar
Loe edasi »