Otse põhisisu juurde

Vagunisaatja 2012: 4.osa - lugemisaasta

Lugemisaasta 2012 oli tegelikult täitsa virk. Päris suurte võngetega küll kohati, nagu allolevast tabelist näha.

Oli eesti aasta, võiks öelda. 29 raamatust 17 olid eesti autorite omad, 4 rootslastelt, 3 brittidelt, Taani, Norra, Prantsuse, Venemaa ja USA autoreid 1.

Luuleaasta oli ka, tervenisti 9 luulekogu lugesin + kuulasin ka "Jevgeni Oneginit" Märt Avandi mahehäälses esituses. Kurnjau.

Mis oli kõige lahedam raamat?
Õnnepalu "Mandala" oli armas.
Stieg Larssoni Millenniumi-sari oli (minu jaoks ootamatult) haarav.
Hando Runneli luulekogus "Viru veri ei värise" olid õige vahvad (ja kohati juba tuttavad) luuleread. Näiteks sellised.

Kõige mittelahedamad raamatud.
Ehk kusagil aasta alguses loetud imeimal "From Notting Hill with Love...Actually" ja aasta lõpupoole ette sattunud "Ruubeni liblikad: Kirsipiia". Hmnjah, hoian keele hammaste taga. Mine tea, 10 aastat nooremale mulle oleksid need raamatud ehk meeldinud.

Rõõm on märkida, et goodreadsis seatud reading challenge sai täidetud. Kuigi reading challenge on oma olemuselt suhteliselt kummaline asi.

Lõpetuseks mõtteavaldus Tammsaare raamatust "Ma armastasin sakslast" (ka loetud sel aastal): "Aga minuga on elus enamasti ikka nõnda olnud, et kõige tähtsamaid asju saan ma ikka kas liig hilja teada või nad jäävad mul hoopis teadmatuiks. Kooliski olen ma enamasti neid asju teada saanud, milledega elus pole midagi peale hakata, kuna hädavajalikest asjust pole mulle ükski inimene sõnagi lausunud, sest kõik arvavad nähtavasti, et hädavajalikud asjad õpib iga inimene isegi tundma. Selles on kõigil õpetajail ja kasvatajail üsna õigus, kuid vististi sünnib suurema hulgaga, kui mitte kõigiga, nagu minuga: hädavajalikke asju õpitakse liiga hilja tundma."

Või siis humoorikamal toonil raamatust "Tüdruk, kes mängis tulega": "Lisbeth tundis ennast nagu kotitäis banaane, mis on liiga kauaks päikese kätte jäetud."

Kommentaarid

Popid

Kuningad ja printsessid #3: Holland

Hollandi kuninganna Beatrix on 73-aastane ja valitsenud 31 aastat. Kuningannaks sai ta (mõneti tavapäratult) peale seda, kui tema ema troonist loobus. Enne seda jõudis Beatrix ülikoolis mitmesuguseid asju, aga peamiselt juurat õppida. Kuninganna abikaasa oli prints Claus, Hitlerjugendis ja Wehrmachtis teeninud sakslane, keda hollandlased seetõttu algul natsismiga seostasid ning oma pahameelt ka väljendamata ei jätnud. Üks inimeste toonaseid hüüdlauseid oli näiteks II maailmasõjale viitav "Mijn fiets terug" - (anna) mu jalgratas tagasi . Ajapikku võeti prints siiski omaks. Siin Beatrix oma pulmapäeval 1966. aastal: Beatrixil ja Clausil on kolm poega: kroonprints Willem-Alexander, prints Friso ja prints Constantijn. Esimene, ka Oranje printsiks kutsutav härra on Leideni ülikoolis ajalugu õppinud, lisaks muidugi ka printsi puhul tavapärase sõjavärgiga tegelenud. Spordimees on ka, vahepeal jookseb maratoni näiteks, ja Hollandi jalkameeskonnale käib suurte võistluste ajal...

Nikola Huppertz "Elamiseks liiga pikk"

Hiljuti lugesin sama autori raamatut "Kaunis nagu kaheksa" . Leidsin, et eesti keeles on Huppertzilt veel üks raamat ilmunud. "Elamiseks liiga pikk" tundus jällegi intrigeeriv pealkiri.  Peategelane Magali Weill on nimelt 13-aastane Hannoveri tüdruk, kes on 182 sentimeetrit pikk. See on tema jaoks problemaatiline peamiselt seepärast, et nii pikana pole ta enda arvates suudeldav. Juba praegu pole. Ja kui veel mõtlema hakata, et tema oodatav pikkus täiskasvanuna on ilmselt üle 190 sentimeetri... Tulevik tundub tume. Magali elab kortermajas koos arstist isa (kes Magali meelest keha küll eriti ei mõista), vähe närvilise ema ja mässulise vanema õega. Üks nende naabritest on 98-aastane härra Krekeler. Magali teab, et härra Krekeler hakkab varsti surema. Kust ta teab? No vaadake kui vana ta on!  Päris palju tegevust raamatus käibki härra Krekeleri suremise ümber. Kõlab masendavalt, aga pole masendav. Ongi tegelikult niuke mittemasendav raamat elamisest ja suremisest. Ütlem...

Kuningad ja printsessid #5: Norra

Norras on juba 20 aastat kuningaks Harald V. Kuningale omaselt sõjaväevärgindusega seotud, aga ka Oxfordis ajalugu ja majandust õppinud. Suurbritanniast kõneldes tuleb mainida, et selle riigi troonile saamine on Harald V puhul märksa tõenäolisem kui nt Rootsi kuningal. Carl XVI Gustaf oli seal järjekorras 218., Harald V on tervelt 68. kohal. Purjetamine on ilmselgelt kuninglike perede lemmikspordialasid. Alles see oli, kui Hispaania tüüpide olümpialkäigust kirjutasin, nüüd vaatan, et Norra kuningas on ka kolm korda olümpial purjetamas käinud ja Lillehammeris 1994 sai ta seda "Kuulutan 17. taliolümpiamängud avatuks" lauset öelda. Väikse poisina elas Harald V mõnda aega USA-s (loe: Euroopas peeti sõda), suure poisina tekitas skandaali, abielludes täiesti tavalise norra tüdruku Sonjaga. Kuniganna Sonjal on muuhulgas näiteks rätsepapaberid, aga raamatupidamine, prantsuse keel ja kunstiajalugu pole samuti talle võõrad. Lisaks on tegemist esimese kuningannaga ajaloos, kes oma j...

Eriti oluline info

Juhtusin täna korraks "Vaprate" peale. Amber on tagasi. Ainuke lause, mida nägin teda ütlemas, oli mingi eriti kohatu küsimus Bridgetile stiilis "Kas Owen on teil Jackie'ga kahepeale?" Oo, ja kes veel pole näinud, siis siin on humoorikas lühikokkuvõte sellest, mis tolles seebis ~20 aasta vältel juhtunud on. Jooksutab juhtme kenasti kokku. Ja siin veel üks ajalooliselt oluline stseen aastast 1987. Head elamust! Päeva küsimus: Millises asutuses on kõige rohkem (suurim kontsentratsioon) kontsakingalembeseid neidiseid?