Otse põhisisu juurde

Vagunisaatja 2012: 1.osa

1. What did you do in 2012 that you’ve never done before?
Sõitsin suvel laevaga. Mis on suhteliselt igav vastus muidugi, aga ma pole jätkuvalt seda tabelit pidama hakanud, kust oleks hea vaadata.
2. Did you keep your New Year’s promises and will you give them for next year?
Ei andnud, ei anna.
3. Did any of your friends/relatives have a baby?
Mitte minu sõbrad otseselt.
4. Did you go to anyone’s funeral?
Ei
5. Which countries did you visit?
Rootsis käisin, Lätis ka taas.
6. What do you want to have in 2013 that you missed in 2012?
Sellist uneaega, kus ma saan ise kellaaegu valida.
7. Which date in 2012 you’ll remember and why?
Eks ikka 12.12.12, sest millal veel selline kuupäev tuleb. Aga midagi erilist siis paraku ei juhtunud, isegi kell 12.12 magasin maha.
8. What was the biggest accomplishment of the year?
Viibisin mitu korda liikuvas sõidukis, toit kõhus. (Ei, sa ei taha rohkem informatsiooni.)
9. What was the biggest failure?
Ei oska esile tuua.
10. Were you bothered by any disease?
Kuuldavasti ma ei kontrolli seda, millised laulujupid mul suust välja kargavad.
11. What was the best thing you bought?
Mitmesugused piletid üritustele.
12. Who’s behavior was rather remarkable?
Mõnede sirgeselgsete inimeste.
13. Who’s behavior made you depressed?
Iseennast võib alati vastuseks siia panna.
14. What did you spend the most money on?
Karta on et jätkuvalt toidu- ja eluasemekulud on suurimad.
15. What excited you the most?
Olümpia oli, see on alati põnev.
16. Which song will always remind you of year 2012?
Midagi Vaiko viimaselt plaadilt, "Ajakaja" nt.
17. Comparing to last year you’re:
i. happier or sadder? Sama
ii. thinner or fatter? Sama
iii. richer or poorer? Sama.
18. What do you wish you would have done more?
Mingeid selliseid asju võinuks rohkem teha, millel on konkreetne tulemus. (Nt hakkan kampsunit kuduma ja koon valmis)
19. What do you wish you would have done less?
Kofeiinijooke peaks vähem jooma.
20. How did you spend your Christmas?
Nii, nagu mulle meeldib.
21. How do you plan to spend the New Year’s Eve?
Plaanid-plaanid...
22. Did you fall in love in 2012?
Mingis mõttes ehk, aga see pole see mõte, mida tavaliselt selle väljendiga mõeldakse.
24. Which TV-shows were your favorites?
Nurjatud tüdrukud
25. Do you hate someone now that you didn’t hate before?
Ei.
26. What’s the best book you read this year?
Õnnepalu "Mandala" oli armas.
27. What was your biggest musical discovery?
Nooh....Feisti polnud enne kontserti tohutult palju kuulanud, Instrumentist polnud üldse enne Positivust midagi kuulnud, oo, ja Friendly Fires muidugi.
28. What did you want very bad and actually got?
Tihti juhtus seda, et kui kõht oli väga tühi ja süüa tahtsin, siis sain ka suht kiiresti :P
29. What did you want very bad and didn’t get?
Loomulikult ma ei ütle seda siin.
30. What was your favorite movie of the year?
Millenniumi-triloogia filmid olid toredad.
31. What did you do on your birthday and how old did you turn?
Väga ei mäletagi. Laupäevane päev oli, mõned inimesed vist käisid, 26 sain. Aa, ma tean, Mari tegi mulle selle tervet pead hõlmava patsi.
32. What thing/event would have made your year even more remarkable?
Hehe, mine tea, millal see juhtub.
33. How would you describe your outfits in 2012?
Kui piisavalt palju riideid on juba mustad, siis tuleb kapipõhjast igasuguseid asju välja, mida ka võiks tegelikult selga panna.
34. What kept you sane?
Ma olengi sane.
35. Which celebrity did you dream about the most?
Kas on üldse küsimust, kui "Twilighti" viimane film sel aastal välja tuli? Bahahaa. Right.
36. What political event moved you the most?
Tegelikult mul on hetkel suht suva. Aga mingi hetk ma vist kirjutasin Ameerikamaa presidendivalimistest siin.
37. Who did you miss the most?
-
38. Who’s the best person you met this year?
"best person" on minu meelest suhteliselt ebaõnnestunud väljend, kuivõrd algvõrdes oleks see "good person". Kui sa natukene oled minuga vestlema juhtunud, siis oled ehk märganud, et see heaks ja halvaks inimeseks kastitamine ajab mul harja punaseks.
Aga on mitmeid inimesi ette sattunud, kes on minu meelest hästi lahedad. Eriti selles plaanis, et ka mitte enam nii väga noorena saab väga lahe olla ja seda lahedam, kui sa oled vanana lahe.
39. Best lesson in life in year 2012?
Ükski inimene pole ideaalne, kuigi ta võib päris pikka aega sellisena tunduda. Inimestel on lihtsalt oskus ennast oma jutuga hästi "reklaamida".

Kommentaarid

  1. Viimase vastuse peale kommentaar: me kõik, kes me tahame olla head, püüdleme ideaalsuse poole - paraku elutingimused seavad meie ette tõkkeid, mis seda takistavad - see aga ei tähenda, et me homme ei võiks paremad olla, kui olime täna.

    VastaKustuta
  2. Absoluutselt. Homme kahtlemata tahame olla paremad kui täna. Lihtsalt mulle tundub, et see võiks selles järjekorras käia, et kõigepealt saan paremaks ja siis hakkan endast kui paremast inimesest rääkima, mitte vastupidi. (Taaskord minu viimasele vastusele toetudes see kommentaar.)

    VastaKustuta

Postita kommentaar

Popid

Chloe Aridjis "Sea monsters"

  On 1980ndate 2. pool Mexico Citys. 17-aastane kirjaniku tütar Luisa õpib rikaste koolis. Ta pole oma koolikaaslaste suur fänn. Tema põhilise tutvusringkonna moodustavad mingid tüübid väljaspool kooli. Aga pole kindel, kas see on oluline. Raamatus kirjeldatakse päris palju Luisa tähelepanekuid teda ümbritseva ja üldiselt maailma kohta, aga jällegi, pole kindel, kas see on oluline. Ilmselt on, kui on kirja pandud. Ühel päeval loeb Luisa ajalehest, et Mehhikos on tuuril mingi Nõukogude Liidu tsirkusetrupp ja sealt on põgenenud ukraina kääbused. Mingil põhjusel (ei seletata miks) tahab ta nad üles leida. Seetõttu sõidab ta vanematele midagi ütlemata koos ühe peaaegu võõra noormehe Tomásiga Zipolite randa (tuntud ka kui Surnute rand). See ei ole Tomási ja Luisa armastuslugu. Zipolites kohtub Luisa hoopis ühe mehega, keda ta merman iks nimetab ja räägib tollele kogu oma eluloo ära, kuigi too ei räägi isegi hispaania keelt. (Vähemalt ei ütle ta kunagi midagi.) Kõlab päris kummalise...

Kuningad ja printsessid #1: Hispaania

Mulle meeldivad kuninglikud pulmad. Mitte ainult sellepärast, et vahva on vaadata, vaid ka sellepärast, et siis tuleb kogu see kuningate teema päevakorrale. Loen alati uuesti üle, kes on kes ja kes on kellega ja kes on mitmes troonipärimisjärjekorras. Nii põnev on! Tänapäeval on ka youtube'is muule lisaks huvitavaid materjale. Nu vot, ja seoses kogu selle teemaga pakub siinne kirjanurk sel nädalal pisikesi lõbu pärast kirjutatud ülevaateid Euroopa kuninglikest perekondadest, mis Truffele enim huvi pakuvad. Alustagem Hispaaniast. *** Hispaania kuningas on Juan Carlos I, võimule tuli juba ammu enne minu sündi. Temast märksa tuttavam nägu minu jaoks on kuninganna Sofia, ilmselt sellepärast, et ta suhteliselt tihti ennast igasugustel spordivõistlustel ilmutab (vt siit humoorikat videot sellest, kuidas ta eelmise aasta jalka MM-i ajal suht lambist Hispaania meeskonna riietusruumist läbi astus). 1960.aastal käis ta aga ise ka olümpial, esindades purjetamises Kreekat (mis on tema orig...

Daamide õnn

Emile Zola ise on vist kuulsam kui see raamat. Välja antud 1883, tõlge eesti keelde 1970. Hoolimata pealkirjast pole minu arvates tegemist naistekaga. Selline raamat, mille lugemiseks on vaja natuke rohkem keskenduda kui tänapäeva tilu-lilu raamatute puhul. Kirjeldused, keerukad lausekonstruktsioonid, prantsuse nimed, võõrsõnade tavapärasest suurem hulk. Viimaste puhul on eriti väljapaistev igasuguste riidesortide jm materjalide nimetuste arvukus. Ühesõnaga tummine tekst. Raamat räägib kaubamajade algusajast Prantsusmaal. Daamide Õnn on kõik ühes -tüüpi pood, hiigelkaubamaja, mis oma odavmüügi poliitikaga kõik läheduses asuvad üksiküritajad pankrotti ajab ise oma hiilgust ja võimu aina laiendades. Huvitav on jälgida seda inimeste hullutamist, mis tollal algas. Inimene näeb odavat asja ja hakkab tundma, et tal on seda vaja. Nipitamise sihtrühmaks on valitud naine (või nagu raamatus öeldakse, on eesmärgiks vallutada naine). Tee vaid reklaami, et saab odavalt kulda ja karda ja pitsi ja...

A. H. Tammsaare "Kõrboja peremees"

Varasuvel (vist) tuli telekast "Kõrboja peremees". Jäin mingi kolmveerandi silmaga seda vaatama ja hakkas tunduma, et praegu võiks see raamat märksa rohkem meeldida kui kooli ajal kohustusliku kirjandusena lugedes.  Võtsin ta siis ette. Väga suurt pingutust ei nõudnud, õhuke ja päris palju dialoogi sisaldav lugu, Tammsaare esikromaan muide. Kusagilt vikist lugesin, et Katku Villu ja Kõrboja Anna loos võib täheldada autobiograafilisi sugemeid. Katku Villu kujutavat Tammsaare kehva tervist ja enesenägemist. Tegi asja kohe huvitavamaks.  Lugu on kaunis ja kurb, mängib mõistus-tunded vastandite skaalal. Kes mida järgib. Kas peaks mingid tunded ära unustama, kui olukorda ratsionaalselt vaadates viiks nende järgmine valesse kohta, või lähtuma sellest, et oma tunnetega ei pea sa mitte vaidlema? Karakteriloome (oh mis sõna) meeldis. Oli selliseid tegelasi, kes olid tuttavad eesti talupojaromaani tegelased ja selliseid (nagu Villu ja Anna), kes raskemini mõistetavad, aga hoolimata se...