Otse põhisisu juurde

Vagunisaatja 2012: 1.osa

1. What did you do in 2012 that you’ve never done before?
Sõitsin suvel laevaga. Mis on suhteliselt igav vastus muidugi, aga ma pole jätkuvalt seda tabelit pidama hakanud, kust oleks hea vaadata.
2. Did you keep your New Year’s promises and will you give them for next year?
Ei andnud, ei anna.
3. Did any of your friends/relatives have a baby?
Mitte minu sõbrad otseselt.
4. Did you go to anyone’s funeral?
Ei
5. Which countries did you visit?
Rootsis käisin, Lätis ka taas.
6. What do you want to have in 2013 that you missed in 2012?
Sellist uneaega, kus ma saan ise kellaaegu valida.
7. Which date in 2012 you’ll remember and why?
Eks ikka 12.12.12, sest millal veel selline kuupäev tuleb. Aga midagi erilist siis paraku ei juhtunud, isegi kell 12.12 magasin maha.
8. What was the biggest accomplishment of the year?
Viibisin mitu korda liikuvas sõidukis, toit kõhus. (Ei, sa ei taha rohkem informatsiooni.)
9. What was the biggest failure?
Ei oska esile tuua.
10. Were you bothered by any disease?
Kuuldavasti ma ei kontrolli seda, millised laulujupid mul suust välja kargavad.
11. What was the best thing you bought?
Mitmesugused piletid üritustele.
12. Who’s behavior was rather remarkable?
Mõnede sirgeselgsete inimeste.
13. Who’s behavior made you depressed?
Iseennast võib alati vastuseks siia panna.
14. What did you spend the most money on?
Karta on et jätkuvalt toidu- ja eluasemekulud on suurimad.
15. What excited you the most?
Olümpia oli, see on alati põnev.
16. Which song will always remind you of year 2012?
Midagi Vaiko viimaselt plaadilt, "Ajakaja" nt.
17. Comparing to last year you’re:
i. happier or sadder? Sama
ii. thinner or fatter? Sama
iii. richer or poorer? Sama.
18. What do you wish you would have done more?
Mingeid selliseid asju võinuks rohkem teha, millel on konkreetne tulemus. (Nt hakkan kampsunit kuduma ja koon valmis)
19. What do you wish you would have done less?
Kofeiinijooke peaks vähem jooma.
20. How did you spend your Christmas?
Nii, nagu mulle meeldib.
21. How do you plan to spend the New Year’s Eve?
Plaanid-plaanid...
22. Did you fall in love in 2012?
Mingis mõttes ehk, aga see pole see mõte, mida tavaliselt selle väljendiga mõeldakse.
24. Which TV-shows were your favorites?
Nurjatud tüdrukud
25. Do you hate someone now that you didn’t hate before?
Ei.
26. What’s the best book you read this year?
Õnnepalu "Mandala" oli armas.
27. What was your biggest musical discovery?
Nooh....Feisti polnud enne kontserti tohutult palju kuulanud, Instrumentist polnud üldse enne Positivust midagi kuulnud, oo, ja Friendly Fires muidugi.
28. What did you want very bad and actually got?
Tihti juhtus seda, et kui kõht oli väga tühi ja süüa tahtsin, siis sain ka suht kiiresti :P
29. What did you want very bad and didn’t get?
Loomulikult ma ei ütle seda siin.
30. What was your favorite movie of the year?
Millenniumi-triloogia filmid olid toredad.
31. What did you do on your birthday and how old did you turn?
Väga ei mäletagi. Laupäevane päev oli, mõned inimesed vist käisid, 26 sain. Aa, ma tean, Mari tegi mulle selle tervet pead hõlmava patsi.
32. What thing/event would have made your year even more remarkable?
Hehe, mine tea, millal see juhtub.
33. How would you describe your outfits in 2012?
Kui piisavalt palju riideid on juba mustad, siis tuleb kapipõhjast igasuguseid asju välja, mida ka võiks tegelikult selga panna.
34. What kept you sane?
Ma olengi sane.
35. Which celebrity did you dream about the most?
Kas on üldse küsimust, kui "Twilighti" viimane film sel aastal välja tuli? Bahahaa. Right.
36. What political event moved you the most?
Tegelikult mul on hetkel suht suva. Aga mingi hetk ma vist kirjutasin Ameerikamaa presidendivalimistest siin.
37. Who did you miss the most?
-
38. Who’s the best person you met this year?
"best person" on minu meelest suhteliselt ebaõnnestunud väljend, kuivõrd algvõrdes oleks see "good person". Kui sa natukene oled minuga vestlema juhtunud, siis oled ehk märganud, et see heaks ja halvaks inimeseks kastitamine ajab mul harja punaseks.
Aga on mitmeid inimesi ette sattunud, kes on minu meelest hästi lahedad. Eriti selles plaanis, et ka mitte enam nii väga noorena saab väga lahe olla ja seda lahedam, kui sa oled vanana lahe.
39. Best lesson in life in year 2012?
Ükski inimene pole ideaalne, kuigi ta võib päris pikka aega sellisena tunduda. Inimestel on lihtsalt oskus ennast oma jutuga hästi "reklaamida".

Kommentaarid

  1. Viimase vastuse peale kommentaar: me kõik, kes me tahame olla head, püüdleme ideaalsuse poole - paraku elutingimused seavad meie ette tõkkeid, mis seda takistavad - see aga ei tähenda, et me homme ei võiks paremad olla, kui olime täna.

    VastaKustuta
  2. Absoluutselt. Homme kahtlemata tahame olla paremad kui täna. Lihtsalt mulle tundub, et see võiks selles järjekorras käia, et kõigepealt saan paremaks ja siis hakkan endast kui paremast inimesest rääkima, mitte vastupidi. (Taaskord minu viimasele vastusele toetudes see kommentaar.)

    VastaKustuta

Postita kommentaar

Popid

Nikola Huppertz "Elamiseks liiga pikk"

Hiljuti lugesin sama autori raamatut "Kaunis nagu kaheksa" . Leidsin, et eesti keeles on Huppertzilt veel üks raamat ilmunud. "Elamiseks liiga pikk" tundus jällegi intrigeeriv pealkiri.  Peategelane Magali Weill on nimelt 13-aastane Hannoveri tüdruk, kes on 182 sentimeetrit pikk. See on tema jaoks problemaatiline peamiselt seepärast, et nii pikana pole ta enda arvates suudeldav. Juba praegu pole. Ja kui veel mõtlema hakata, et tema oodatav pikkus täiskasvanuna on ilmselt üle 190 sentimeetri... Tulevik tundub tume. Magali elab kortermajas koos arstist isa (kes Magali meelest keha küll eriti ei mõista), vähe närvilise ema ja mässulise vanema õega. Üks nende naabritest on 98-aastane härra Krekeler. Magali teab, et härra Krekeler hakkab varsti surema. Kust ta teab? No vaadake kui vana ta on!  Päris palju tegevust raamatus käibki härra Krekeleri suremise ümber. Kõlab masendavalt, aga pole masendav. Ongi tegelikult niuke mittemasendav raamat elamisest ja suremisest. Ütlem...

Eva Koff "Õhuskõndija"

Selle raamatu puhul on mul mõistus ja tunded täitsa eraldi.  Mõistuse versioon Läbimõeldud tegelaste, köitva tegevusaja ja -kohaga kaunisõnaliselt kirjutatud lugu. Autor on tubli uurija ja inimhingede insener, lisaks meisterlik sõnaseadja. Andke auhindu. Tunnete versioon Miks juba teisel leheküljel hakkab pihta üks nutt ja kurbus? Kas ma jaksan seda lugeda? Oo, tegelastega juhtub ka häid asju, vist siiski jaksan. Näe, raamatu kaaned on ka ju enamasti heledates toonides. Õhuskõndija... õhk viitab ju ka millelegi kergele? Vist siiski mitte. Paistab, et tegelastega juhtuvad nüüd järjest vaid halvad asjad. Kas ma jaksan seda lugeda? Noh, poole peale juba jõudsin ju. Midagi sellist on juba olnud. Kas need naised hakkavad taas millestki vabanema? Emantsipatsioon ja see. Miks keegi kunagi õnnelik pole? Kas siin mõeldakse õhuskõndija all kedagi, kes kõnnib, sest lennata ei saa? Ängistav on. Kuhu mul see õnnelike lõppudega ajaviitekirjanduse nimekiri nüüd jäigi? Siin on niisiis kaks peatege...

Helen Eelrand "Pasodoble"

On 2007. aasta ja Tallinnas elav Dagne läheb hispaania keele kursustele. Tal tekib (olemasoleva elukaaslase kõrvalt) suhe hispaanlasest õpetaja Domenicoga. Muud nagu polegi. Eks ikka tekkis erinevaid mõtteid, kuidas seda lugu arendatakse ja mis juhtub, aga samas oli lõpptulemuse osas asi vist kogu aeg suht kindel.  Jupike tegevust toimus ka Hispaanias. Sealne tegevuskoht Tarifa on Gibraltari väina juures päris Hispaania lõunatipus. Kuivõrd ka Domenico jutus oli oluline "maailma lõppu minek", oli niuke tegevuskoht päris sobiv. Väga lobe lugemine, enam-vähem ühe õhtuga õnnestus läbi saada. Alguses veidi segas jutustamise stiil. Üritas nagu väga vaimukas olla. Siis kas harjusin ära või tõmbaski autor tagasi. Samas kohati tundus ikka niuke ülbe, mõned konkreetsed laused eriti. Peategelane hakkas aina vähem meeldima. Jutustamisel kasutati autori hääle tehnikat. (Pole kindel, kas see on ametlik termin.) See on see, kus autor pöördub otse lugeja poole (nt Hea lugeja, nüüd pean sulle...

Camilla Dahlson "Sommar vid Sommen"

Meil on Stockholmis elav ja ökonomistina töötav Disa, kes alustuseks adub, et tööl ja muidu elus on veits halvasti, ja otsustab hõreasustusega väikekohas endale majapidamise osta, kus (peamiselt) majutusteenust pakkuma võiks hakata. Idüll looduses ja kõik.  Kõigepealt müüakse taas üks Södermalmi korter mitme miljoni eest maha. Jäi mulje, et ca 10-aastase tööstaažiga inimesel oli päris palju raha kinnisvaralaenust juba pangale tagasi makstud. Ju siis teenis hästi, kuigi pigem jäeti mulje, et tööandja üritas Disalt seitset nahka koorida selle eest eriti peale maksmata.  Läks siis Disa oma järveäärsesse majja elama ja asus tegutsema, aga ega nagu väga huvitav polnud. Kirjutaja romantilised fantaasiad sellest, kuidas oleks kaunis asukohas majutuskohta pidada, kirjeldused sellest, kuidas Disa koristab ja mingit kraami kokku ostab, väga lihtsustatud nägemus sellest, kuidas majutusasutusse külastajaid saada jms. Kordagi ei mainitud, kas Disa lõi näiteks mingi ettevõtte, mille alt tee...