Otse põhisisu juurde

Vagunisaatja 2011: teine vagun

suurim prohmakas - leiab
suurim kordaminek - hm, praegu vaatan, et seda võiks mõista ka sellena, mis mulle kõige rohkem korda läks...ise läksin?
parim eesti tutvus – leiab, ehk rohkemgi kui ühe
parim muu tutvus – siia võiks tuua huvitavaid variante
halvim eesti tutvus – milleks see küsimus?
halvim muu tutvus – puudub
lemmik telefonikõne – oo, ma tean, see maiteamitmes tädi, kes helistas ja Urvet küsis, ja minu vastuse peale, et sellelt numbrilt Urvet ei saa, hüüatas: "Te valetate!"
aasta lause – Kaie, tee nalja!
aasta kõige lollim küsimus – see, kui tuntud saatejuht tuntud saates küsis Els Himmalt: "No öelge nüüd ausalt, Els, kas teil on Eve Kiviga võistlus käimas, et kumb ilusamana sureb?" (mitte päris täpne tsitaat). No ütle ausalt, kuidas sa saad nii labane olla, armas saatejuht?
minu kõige lollim sõnaaps – "toetamine" asemel "teotamine" jm
lemmikvoodikaaslane – Elina (kes päris huvitavatel asjaoludel minu voodisse sattus)
lemmikfilm - "Submarine"
lemmikraamat - "Submarine", mõned Harry raamatud
suurim ettevõtmine – 3 mütsi kudusin algusest lõpuni. Näiteks.
lemmiktelesari – Big Bang Theory, ei ole suurem asi sarjavaataja enam tundub
suurim rõõm – kas see, et mul on raske midagi siia leida, näitab, et skaala käib liiga väikeste numbrite vahel?
suurimad pisarad – mitte väga suured
suurim üllataja – Teele
kõige khuulim koht – mereäär
kõige khuulim hommik – see, kus isegi puupüsti täis buss ainult nalja tegi
kõige halvem hommik – liiga unine ja pime
kõige khuulim kink – leib, kõrvaaugud
parim kohvikaaslane – teravmeelsed inimesed
kõige kallimad – endiselt, kas see küsimus on siin selle ideega, et need inimesed peaksid aastati muutuma?
kõige khuulim kooliaine – puudub. Vähemalt on mõte sellest, et kooliained võiksid varsti jälle olla. Aga kui üldises plaanis vaadata, siis kõige khuulimad kooliained on minu meelest eesti keel, kirjandus, (kunsti)ajalugu, muusika(ajalugu) ja keemia.
suurim shokk – positiivne
parim laul – Ewert and the Two Dragons "Road to the hill"
kõige parem koht – tool, laud ja teine inimene- lihtne!
parasiitsõna - Janar, nii sellisel kui koledamal kujul
leid – ükspäev leidsin Ujula Konsumi eest 5 ööri (on Rootsis selline raha endiselt?)
drama queen - mina polegi vist väga dramaatiline olnud sel aastal, ainult natuke
parim kuu - juuli
läbikukkunud idee – hakkan jube kokkuhoidlikuks
parim sms – need, mis raha laekumist kuulutasid
räigeim stoori – kindlasti Merilin luges mingeid kirvenalju mingi hetk
aasta jook - kohv
aasta avastus – kas see oli sel aastal, kui teada sain, et inglisekeelne on vale öelda, hoopis ingliskeelne on õige
kõige mõttetum tegu -igasugune kilplus

Kommentaarid

  1. Hahaa: "Te valetate!" :D

    Müümi

    VastaKustuta
  2. I know, laupäeva hommikul esimese asjana on sihuke asi päris naljakas.

    VastaKustuta
  3. Issand, kahes kohas (vähemalt nii ma arvan) äramärgitud saada - mäherdune au!

    T.

    VastaKustuta

Postita kommentaar

Popid

Nikola Huppertz "Elamiseks liiga pikk"

Hiljuti lugesin sama autori raamatut "Kaunis nagu kaheksa" . Leidsin, et eesti keeles on Huppertzilt veel üks raamat ilmunud. "Elamiseks liiga pikk" tundus jällegi intrigeeriv pealkiri.  Peategelane Magali Weill on nimelt 13-aastane Hannoveri tüdruk, kes on 182 sentimeetrit pikk. See on tema jaoks problemaatiline peamiselt seepärast, et nii pikana pole ta enda arvates suudeldav. Juba praegu pole. Ja kui veel mõtlema hakata, et tema oodatav pikkus täiskasvanuna on ilmselt üle 190 sentimeetri... Tulevik tundub tume. Magali elab kortermajas koos arstist isa (kes Magali meelest keha küll eriti ei mõista), vähe närvilise ema ja mässulise vanema õega. Üks nende naabritest on 98-aastane härra Krekeler. Magali teab, et härra Krekeler hakkab varsti surema. Kust ta teab? No vaadake kui vana ta on!  Päris palju tegevust raamatus käibki härra Krekeleri suremise ümber. Kõlab masendavalt, aga pole masendav. Ongi tegelikult niuke mittemasendav raamat elamisest ja suremisest. Ütlem...

Niina Mero "Inglise romanss"

  Peategelane on tätoveeringuhull Nora, kellele meeldib inglise kirjandus ja kultuur, eriti on ta inglise romantikute fänn. Selline, kes suvalisel hetkel luuleridasid ja tsitaate varrukast tõmbab. (Minu jaoks pole see usutav, aga okei.) Nora, kes muidu Tamperes elab, läheb Inglismaale. Tema õde Heli hakkab abielluma Oxfordi lähedal elava aadlisoost Markiga, kes muidugi on ühe mõisa ja maavalduse pärija. Nora tutvub mõisa ja seal elava perega, lisaks luusib ringi inglise kirjanduse jaoks tähendusrikkas Oxfordis. Raamatu tagakaas lubas kirjanduslikku kokteili, kus segunevad "Bridget Jones", "Jane Eyre" ja "Downton Abbey". Esimene oli peategelase näol kindlasti olemas, "Jane Eyre" ka kui helde olla, aga "Downton Abbey"? See, et tegevus toimus mõisas ja kõrvaltegelaste hulgas oli ülemteener?  Autor on selgelt arenenud sõnavaraga paljulugenud inimene. Ja pigem inimene, kes on tahtnud saada raamatukirjutamise kogemust, kui inimene, kelle kirj...

André Aciman "The gentleman from Peru"

Seltskond sõpru on Itaalias mõneks ajaks sunnitult paiksed, sest ootavad oma sõiduvahendi töökorda saamist. Algul tundub, et sõpru on kokku jube palju (vist kaheksa?) ja kuidas nad küll kõik meelde jäävad, aga selgub, et ei peagi jääma, pole nii oluline.  Sõpruskonna tähelepanu haarab samas hotellis peatuv härra, keda nad tihti restoranis jälgima jäävad. Kui härra ühel päeval nende juurde juttu rääkima tuleb, muutub ta veel huvitavamaks. Tal tunduvad olevat lausa üleloomulikud võimed. Suurt osa tekstist võiks nimetada vana mehe filosofeerimiseks või targutamiseks või heietamiseks. Võib-olla see muutuks aeglaseks ja tüütuks, aga raamat on nii õhuke, et seda ei jõua juhtuda.  Kui juba välise peale läks, siis mõtlesin lugedes taaskord, kuidas mulle meeldib lugeda korralikke kõvakaanelisi raamatuid. See nägi veel nii ilus välja ka.  Aga sisu mõttes on lugu ilmselt sellest, kuidas minevik inimesi kummitada võib. Ja armastusest muidugi, millest ikka siis.  Us in others, is...

Katarina Widholm "Käraste vänner"

  Kolmas raamat Betty raamatute sarjast. Esimene ja teine osa on eesti keeles olemas, loodetavasti Sinisuka kirjastus avaldab ikka kolmanda ja neljanda osa ka. 3. osa tegevus toimub aastail 1949-1951. Betty elab jätkuvalt Stockholmis, on abielus, tal on kaks last, ühtlasi peab ta raamatupoodi ja omab väikest kirjastust.  Raamatu avastseenis tähistatakse Betty 30. sünnipäeva. Humoorikaim osa selle juures on Betty mõtisklus, kuidas ta on juba vana naine. (Ilmselt tõetruu mõte 1949. aastal.) Huvitav oli jälgida, kuidas järjepidevalt kirjeldati Betty koduseid toimetusi (peamiselt söögitegemist ja koristamist). Kusagil järgmises lauses või lõigus oli justkui muuseas ära toodud ka see, mida tema mees samal ajal tegi. Ja mida ta tegi? Istus tugitoolis ja luges lehte. Aeg oli selline. Ja ega Betty kurtnud. Oli loomulik asi, et ta pidi hakkama saama nii tööga (tema huvi/sissetulek) kui koduga (tema kohustus). Üks koht oli, kus mees lubas ise nõud ära pesta, sest Betty pidi tööle minema...