Otse põhisisu juurde

Vagunisaatja 2011: teine vagun

suurim prohmakas - leiab
suurim kordaminek - hm, praegu vaatan, et seda võiks mõista ka sellena, mis mulle kõige rohkem korda läks...ise läksin?
parim eesti tutvus – leiab, ehk rohkemgi kui ühe
parim muu tutvus – siia võiks tuua huvitavaid variante
halvim eesti tutvus – milleks see küsimus?
halvim muu tutvus – puudub
lemmik telefonikõne – oo, ma tean, see maiteamitmes tädi, kes helistas ja Urvet küsis, ja minu vastuse peale, et sellelt numbrilt Urvet ei saa, hüüatas: "Te valetate!"
aasta lause – Kaie, tee nalja!
aasta kõige lollim küsimus – see, kui tuntud saatejuht tuntud saates küsis Els Himmalt: "No öelge nüüd ausalt, Els, kas teil on Eve Kiviga võistlus käimas, et kumb ilusamana sureb?" (mitte päris täpne tsitaat). No ütle ausalt, kuidas sa saad nii labane olla, armas saatejuht?
minu kõige lollim sõnaaps – "toetamine" asemel "teotamine" jm
lemmikvoodikaaslane – Elina (kes päris huvitavatel asjaoludel minu voodisse sattus)
lemmikfilm - "Submarine"
lemmikraamat - "Submarine", mõned Harry raamatud
suurim ettevõtmine – 3 mütsi kudusin algusest lõpuni. Näiteks.
lemmiktelesari – Big Bang Theory, ei ole suurem asi sarjavaataja enam tundub
suurim rõõm – kas see, et mul on raske midagi siia leida, näitab, et skaala käib liiga väikeste numbrite vahel?
suurimad pisarad – mitte väga suured
suurim üllataja – Teele
kõige khuulim koht – mereäär
kõige khuulim hommik – see, kus isegi puupüsti täis buss ainult nalja tegi
kõige halvem hommik – liiga unine ja pime
kõige khuulim kink – leib, kõrvaaugud
parim kohvikaaslane – teravmeelsed inimesed
kõige kallimad – endiselt, kas see küsimus on siin selle ideega, et need inimesed peaksid aastati muutuma?
kõige khuulim kooliaine – puudub. Vähemalt on mõte sellest, et kooliained võiksid varsti jälle olla. Aga kui üldises plaanis vaadata, siis kõige khuulimad kooliained on minu meelest eesti keel, kirjandus, (kunsti)ajalugu, muusika(ajalugu) ja keemia.
suurim shokk – positiivne
parim laul – Ewert and the Two Dragons "Road to the hill"
kõige parem koht – tool, laud ja teine inimene- lihtne!
parasiitsõna - Janar, nii sellisel kui koledamal kujul
leid – ükspäev leidsin Ujula Konsumi eest 5 ööri (on Rootsis selline raha endiselt?)
drama queen - mina polegi vist väga dramaatiline olnud sel aastal, ainult natuke
parim kuu - juuli
läbikukkunud idee – hakkan jube kokkuhoidlikuks
parim sms – need, mis raha laekumist kuulutasid
räigeim stoori – kindlasti Merilin luges mingeid kirvenalju mingi hetk
aasta jook - kohv
aasta avastus – kas see oli sel aastal, kui teada sain, et inglisekeelne on vale öelda, hoopis ingliskeelne on õige
kõige mõttetum tegu -igasugune kilplus

Kommentaarid

  1. Hahaa: "Te valetate!" :D

    Müümi

    VastaKustuta
  2. I know, laupäeva hommikul esimese asjana on sihuke asi päris naljakas.

    VastaKustuta
  3. Issand, kahes kohas (vähemalt nii ma arvan) äramärgitud saada - mäherdune au!

    T.

    VastaKustuta

Postita kommentaar

Popid

Nikola Huppertz "Elamiseks liiga pikk"

Hiljuti lugesin sama autori raamatut "Kaunis nagu kaheksa" . Leidsin, et eesti keeles on Huppertzilt veel üks raamat ilmunud. "Elamiseks liiga pikk" tundus jällegi intrigeeriv pealkiri.  Peategelane Magali Weill on nimelt 13-aastane Hannoveri tüdruk, kes on 182 sentimeetrit pikk. See on tema jaoks problemaatiline peamiselt seepärast, et nii pikana pole ta enda arvates suudeldav. Juba praegu pole. Ja kui veel mõtlema hakata, et tema oodatav pikkus täiskasvanuna on ilmselt üle 190 sentimeetri... Tulevik tundub tume. Magali elab kortermajas koos arstist isa (kes Magali meelest keha küll eriti ei mõista), vähe närvilise ema ja mässulise vanema õega. Üks nende naabritest on 98-aastane härra Krekeler. Magali teab, et härra Krekeler hakkab varsti surema. Kust ta teab? No vaadake kui vana ta on!  Päris palju tegevust raamatus käibki härra Krekeleri suremise ümber. Kõlab masendavalt, aga pole masendav. Ongi tegelikult niuke mittemasendav raamat elamisest ja suremisest. Ütlem...

A. H. Tammsaare "Kõrboja peremees"

Varasuvel (vist) tuli telekast "Kõrboja peremees". Jäin mingi kolmveerandi silmaga seda vaatama ja hakkas tunduma, et praegu võiks see raamat märksa rohkem meeldida kui kooli ajal kohustusliku kirjandusena lugedes.  Võtsin ta siis ette. Väga suurt pingutust ei nõudnud, õhuke ja päris palju dialoogi sisaldav lugu, Tammsaare esikromaan muide. Kusagilt vikist lugesin, et Katku Villu ja Kõrboja Anna loos võib täheldada autobiograafilisi sugemeid. Katku Villu kujutavat Tammsaare kehva tervist ja enesenägemist. Tegi asja kohe huvitavamaks.  Lugu on kaunis ja kurb, mängib mõistus-tunded vastandite skaalal. Kes mida järgib. Kas peaks mingid tunded ära unustama, kui olukorda ratsionaalselt vaadates viiks nende järgmine valesse kohta, või lähtuma sellest, et oma tunnetega ei pea sa mitte vaidlema? Karakteriloome (oh mis sõna) meeldis. Oli selliseid tegelasi, kes olid tuttavad eesti talupojaromaani tegelased ja selliseid (nagu Villu ja Anna), kes raskemini mõistetavad, aga hoolimata se...

Bibliofiili kampsunid

Leidsin kirjanurga arhiivisügavustest ühe vana asja, moodsa nimega on see book tag. Ei tea, kust ta algselt pärit on, aga guugeldades leiab teda täitsa palju. Võtsin endale vabaduse see eestikeelseks kohandada (ei olnudki nii lihtne).  Pole proovinud, aga pakun, et need viis raamatut on võimalik ühe päeva jooksul järjepanu läbi lugeda, sest nad on graafilised romaanid (pilti palju, teksti vähe). Teemad võivad vahepeal minna tõsiseks, aga tunneli lõpus on alati valgus.  Ketrasin Goodreadsis mitu lehekülge raamatuid läbi, soovides siia panna mingit väga pinevat raamatut. Ei leidnud. Võiks ju teada enda kohta, et ega ma selliseid eriti loe. Niisiis panin hoopis sellise, millele üliväga kaasa elasin. Raamatus pole selliseid teemasid, mida teistes noortekates poleks, aga millegipärast see raamat (ja ka selle järgi tehtud film, see film!) pääseb minu juures väga mõjule. Sellest saab klassik ma arvan (kui võtta, et 26 aastat tagasi ilmununa praegu veel klassik olla ei saa).  See...

Pernille Hughes "A Copenhagen snowmance"

Poolteist aastat tagasi järsku Londonisse kolinud taanlanna Anna on olude sunnil ühes detsembrikuus Kopenhaagenis tagasi. Tema plaan kohe jälle Londonisse naasta läheb vett vedama, kui kõik lennud lumetormi tõttu tühistatakse. (Kirjelduste järgi tundub Lääne-Euroopa aegade suurimaid lumetorme.) Kuna kõik hotellid on täis (inimesi, kelle lennud tühistati), läheb Anna omaenda korteri ukse taha, kus tal igapäevaselt üürnik sees elab. Üürnik muidugi ei ole mingi suvaline inimene vaid veetlev šotlane Jamie. Polnud seni mõelnud sellisele nähtusele nagu reklaam raamatus. Nagu seriaalides võib olla, et peategelane reisib "juhuslikult" Eestisse. "Juhuslikult" tähendab, et Visit Estonia näiteks maksis sarja tegijatele reisi seriaali sissekirjutamise kinni.  Ei oma infot, kas selle raamatu sünnil võis Taani riigi turismitalitusega pistmist olla, igal juhul selline mulje jäi. Algusest peale tuli teema, kuidas taanlased on sellised ja neil on kombeks see, edasi liiguti selle juu...