Viimaste kuude (ja ka varasema aja) jooksul on korduvalt ette tulnud olukordi, kus kuulen kusagil mingit ägedat luulerida. Nagu tänapäeva inimene ikka, jooksen siis esimesel võimalusel Google'isse, et tolle rea järgi luuletus ja/või autor üles leida. Tihti ei õnnestu. Mistõttu olen otsustanud panustada internetis saadaval olevate luuleridade arvu (ja loodetavasti ka sisusse). Minu kusagil keskkoolis alustatud siniste kaantega kaust, mis praeguseks jätkub siniste kaantega kaustikus, on osaliselt juba olemas Truffe luulenurgas. Ja uusi luuletusi lisandub iga päev nagu seeni peale vihma. Nii kaua, kui viitsin neid sinna kirjutada.
On 1980ndate 2. pool Mexico Citys. 17-aastane kirjaniku tütar Luisa õpib rikaste koolis. Ta pole oma koolikaaslaste suur fänn. Tema põhilise tutvusringkonna moodustavad mingid tüübid väljaspool kooli. Aga pole kindel, kas see on oluline. Raamatus kirjeldatakse päris palju Luisa tähelepanekuid teda ümbritseva ja üldiselt maailma kohta, aga jällegi, pole kindel, kas see on oluline. Ilmselt on, kui on kirja pandud. Ühel päeval loeb Luisa ajalehest, et Mehhikos on tuuril mingi Nõukogude Liidu tsirkusetrupp ja sealt on põgenenud ukraina kääbused. Mingil põhjusel (ei seletata miks) tahab ta nad üles leida. Seetõttu sõidab ta vanematele midagi ütlemata koos ühe peaaegu võõra noormehe Tomásiga Zipolite randa (tuntud ka kui Surnute rand). See ei ole Tomási ja Luisa armastuslugu. Zipolites kohtub Luisa hoopis ühe mehega, keda ta merman iks nimetab ja räägib tollele kogu oma eluloo ära, kuigi too ei räägi isegi hispaania keelt. (Vähemalt ei ütle ta kunagi midagi.) Kõlab päris kummalise...
Kommentaarid
Postita kommentaar