Otse põhisisu juurde

Vagunisaatja 2011: neljas vagun: muusikaga kristallkuul

Suhvlejumal, nagu ikka.

Kuhu olen jõudnud 2012. aasta alguseks?
Katie Noonan - The long and winding road
...that leads to your door. Kelle see uks on, tunnistage kohe üles.

2012. aasta põhiülesanne
Waldeck - Get up...Carmen
Ahem. See võib olla kõnekas mitmel moel. Ja asjaolu, et see lugu pole suhvle pealt väga ammu tulnud, ehk veelgi kõnekam.

Eneseteostus ja minu "mina" 2012. aastal
George Michael "Roxanne"
Ee...mis see siis nüüd tähendama peaks? Hea siis vähemalt, et see laul karjääri küsimuse juures ei tulnud.

Rahaasjad 2012. aastal
MGMT "Kids"
Kontekstist väljarebituna ehk control yourself take only what you need from it, see nõu võib ära kuluda.

Sugulased ja naabrid 2012. aastal
Club 8 "Everything goes"
On see nüüd kurjakuulutav? Teisalt siiani kõige rahulikum laul kindlalt.

Kodu 2012. aastal
Jack Johnson "Better together"
Sain aru (öeldud Maire Aunaste häälega).

Armastus 2012. aastal
Travis "New Amsterdam"
Mööda. Küll aga on tegemist üle 9 minutit pika lauluga, see on kindlasti diibi tähendusega.

Tervis 2012. aastal
Frou Frou "Let go"
Kas mul on tunne või ma saangi aru, mida see tähendada võiks? Pole paha sel juhul.

Partnerlus 2012. aastal
Coconut Records "Mama"
Siin on huvitavaid võimalusi.

Võõrad rahad ja laenud, müstika ja seks 2012. aastal
Vaiko Eplik "Nähtamatus"
No mida? Kus see laul enne oli? Aga ilusat laulu ei pane muidugi ühegi teema juures pahaks. Müstikat on siin küll. Ja mind mitte keegi näe nagu sina... hehee.

Reisid aastal 2012
Olav Ehala "Blues"
Chicago nimetab ennast maailma bluusipealinnaks, seega tundub, et minek tuleb sinna.

Karjäär, firma areng ja uued kohustused aastal 2012
The Beatles "While my guitar gently weeps"
I look at the floor and see it needs sweeping?

Sõbrad ja sotsiaalsed suhted aastal 2012
Mikronid "Üks imelik masin"
Miks mulle tundub, et sõna "masin" ei tõota head?

Saladused, protsessid alateadvuses, mida ise ei tunneta
Jaan Tätte "Ilus hetk"
Oijah, ju vist.

Kuhu olen jõudnud 2012. aasta lõpuks?
Röyksopp "A higher place"
See läks ju täitsa hästi, kõrgem koht ikka parem kui madalam.
Sildid:

Kommentaarid

  1. meRilin K13. jaanuar 2012, kell 00:03

    Haah.. praegu alles märkasin, et New Amsterdam on Travise lugu, miskipärast tekkis alguses seos hoopis Coldplayga, aga neil ju lihtsalt Amsterdam.
    Selle peale tuleb Strong ja Stronger meelde muidugi :p

    VastaKustuta
  2. Truffe14. jaanuar 2012, kell 01:45

    Nagu Reamonn ja Britney või?

    VastaKustuta
  3. meRilin K14. jaanuar 2012, kell 01:49

    Pigem nagu robbie williams ja gary barlow?

    VastaKustuta
  4. Truffe14. jaanuar 2012, kell 13:44

    Oda misasja? Maisaa küll nüüd midagi aru.

    VastaKustuta

Postita kommentaar

Popid

Nikola Huppertz "Elamiseks liiga pikk"

Hiljuti lugesin sama autori raamatut "Kaunis nagu kaheksa" . Leidsin, et eesti keeles on Huppertzilt veel üks raamat ilmunud. "Elamiseks liiga pikk" tundus jällegi intrigeeriv pealkiri.  Peategelane Magali Weill on nimelt 13-aastane Hannoveri tüdruk, kes on 182 sentimeetrit pikk. See on tema jaoks problemaatiline peamiselt seepärast, et nii pikana pole ta enda arvates suudeldav. Juba praegu pole. Ja kui veel mõtlema hakata, et tema oodatav pikkus täiskasvanuna on ilmselt üle 190 sentimeetri... Tulevik tundub tume. Magali elab kortermajas koos arstist isa (kes Magali meelest keha küll eriti ei mõista), vähe närvilise ema ja mässulise vanema õega. Üks nende naabritest on 98-aastane härra Krekeler. Magali teab, et härra Krekeler hakkab varsti surema. Kust ta teab? No vaadake kui vana ta on!  Päris palju tegevust raamatus käibki härra Krekeleri suremise ümber. Kõlab masendavalt, aga pole masendav. Ongi tegelikult niuke mittemasendav raamat elamisest ja suremisest. Ütlem...
Postita kommentaar
Loe edasi »

Naoise Dolan "The happy couple"

Kuna raamat oli endal olemas, mõtlesin, et loen natuke algusest, ja kui ei viitsi, jätan pooleli. Ei tekkinud sellist soovi, lugu pani kohe algusest peale minema, kuigi lineaarse stsenaariumita. Celine ja Luke on paar, kellel on pulmaplaanid. Enne kui tegevus pulmapäevani jõuab, saame teada nii kummagi individuaalse mineviku kui nende ühise mineviku kohta. Kuidas abiellumisotsuseni jõuti? Mida kumbki pool sellest arvab? Raamat jaguneb viieks osaks, igaühes fookuses üks tegelane: pruut Celine, pruutneitsi Phoebe, isamees Archie, peigmees Luke, pulmakülaline Vivian. Tähendab et lugeja saab mitmeid olukordi näha erinevate tegelaste vaatenurgast. See osutub täitsa huvitavaks ja on ilmselt üldiselt selline asi, mida inimesed aeg-ajalt harjutada võiks. Enda mätas, teise mätas jne.  Muidugi see vaatenurkade ja aegade vaheldumine muutis lugemise mõnevõrra keerulisemaks ka, päris segaseks siiski mitte. Tuli tähelepanelik olla. The longer I'm alive, the more I think you can tell fuck-all abo...
Postita kommentaar
Loe edasi »

V. E. Schwab "Addie LaRue nähtamatu elu"

Raamat laiub pea 600 leheküljel ja tegevus laotub 300 aasta peale. Peamine tegevus on siiski 18. sajandi mõnel aastakümnel ja aastal 2014.  Addie LaRue on noor naine ühes külas 18. sajandi Prantsusmaal. Ta ei taha mingile suvalisele mehele naiseks minna ja ülejäänud elu seal külas lapsi kasvatades veeta. Selle vältimiseks sõlmib ta lepingu saatanaga. Tal on nüüd aega maailma avastada just nii kaua kui ise soovib. Aga selgub, et saatan on lepingule oma tingimuse seadnud - Addie on küll põhimõtteliselt surematu ja väliselt ei vanane, aga ta ei jää enam inimestele meelde. Kohtub kellegagi, too inimene läheb näiteks korraks ruumist välja ja tagasi tulles ei mäleta, et oleks Addie'ga kunagi kohtunud. Raamatu algusosa oli natuke nagu näide evolutsioonist - Addie muudkui kohanes, sest oli väga kohanemistnõudvas olukorras. Kui keegi sind meelde jätta ei suuda, muutuvad ka kõige lihtsamad olmeküsimused päris keerulisteks. (Kus sa elad, kui su vanemad ei tea, et sa nende laps oled jne.) Kui ...
Postita kommentaar
Loe edasi »

Barbara Cartland "Armastus, lordid ja lõbuleedid"

Barbara Cartland on sümbolina Eestis vist kuulsam kui tema raamatud. Oli ju kunagi see poleemika teemal Cartland versus väärtkirjandus raamatukogudes . Ilmselt sellest ajendatuna mõtlesin juba ammu, et peaks mõne Cartlandi romaani läbi lugema, teaks oma kogemuse põhjal, millest jutt käib. Valisin sellise välja, mille pealkiri piisavalt lambikas tundus. Raamatus tegutseb 1819. aasta Londonis pärijannast neiu Petrina, kelle vara hooldajaks on krahv Staverton. Raamatu alguses pole nad omavahel kohtunudki, on ainult vist raamatupidaja teel suhelnud, aga raamatu lõpuks... elab armastuse vägi (või mida see Lible lauliski). Kui lõpust alustada, siis see ajas täitsa naerma. Kogu kiremöll suudlustes, kellel hing kinni, kes ekstaasis, lisaks ühe ja sama asja tundelisel toonil seitse korda üleütlemine. Aga enne kui asi sinnani jõudis, oli ka teistsugust sisu. Kindlasti on olemas palju halvemini kirjutatud naistekaid kui see. Cartlandi sõnavara ja kirjutamise viis olid täitsa korralikud (noh, kui...
Postita kommentaar
Loe edasi »