Otse põhisisu juurde

Kevadest

Millegipärast on algklassidest meelde jäänud, kuidas õpetaja kevadest rääkis. Et kevad on nagu noor mees ja talv on vana mees, nad satuvad võitlusse ja kuna kevad on noor ja tugev, siis ta alati võidab. Kaotab küll lahinguid, aga võidab sõja. Nii armas:)

Kommentaarid

  1. Mailit3. aprill 2008, kell 16:09

    on jah :)

    VastaKustuta
  2. meRilin K4. aprill 2008, kell 17:36

    hmm. ma küll algklassidest mingit sellist juttu ei mäleta..

    VastaKustuta
  3. Anonüümne5. aprill 2008, kell 23:01

    ma arvan, et teil olid erinevad õpetajad:)

    VastaKustuta
  4. Truffe6. aprill 2008, kell 00:37

    Esimeses klassis vist polnud, aga mu meelest seda juttu ei räägitudki nii vara, see oli ikka sihuke vanema algklassi jutt...

    VastaKustuta
  5. meRilin K7. aprill 2008, kell 13:07

    hmm.. no igatahes, mina seda lugu ei tea..

    VastaKustuta
  6. Mailit8. aprill 2008, kell 09:04

    Äkki sa puudusid? :D Või ei puudunud sa kunagi, kui Kaisa koolis oli?

    VastaKustuta
  7. meRilin K8. aprill 2008, kell 09:57

    võibolla puudusin siis.. või on mu mälu lihtsalt nii selektiivne, et sellist juttu meelde ei jätnud.
    Aga koolist puudusin mina siis kui oli vaja, mitte siis kui Kaisa puudus..

    VastaKustuta
  8. Truffe8. aprill 2008, kell 12:11

    Einoh, mis siin puududa või mitte. Õpetaja meie klassile rääkis ja teie omale mitte. Lihtne!

    VastaKustuta
  9. Mailit9. aprill 2008, kell 10:38

    Tähendab, aga mulle tekkis eelneva arutelu jooksul pilt, et te olite küll erinevas klassis,aga samas ruumis. Kas see siis polnudki nii?

    VastaKustuta
  10. Truffe9. aprill 2008, kell 13:17

    Eip, eri klassid eri ruumid, lihtsalt Merilinil oli 1.klassis sama õpetaja, kes mul oli esimeses neljas klassis. Nõnda et idee järgi võis ta lihtsalt sama juttu mitmes klassis rääkida.

    VastaKustuta
  11. Mailit9. aprill 2008, kell 15:14

    Aa, aga kust mulle on kangastunud, et teil oli nii väike kool, et algklasse pandi kokku? :S

    VastaKustuta
  12. Truffe9. aprill 2008, kell 15:25

    Ei tea. Väike kool on küll jah.

    VastaKustuta

Postita kommentaar

Popid

Nikola Huppertz "Elamiseks liiga pikk"

Hiljuti lugesin sama autori raamatut "Kaunis nagu kaheksa" . Leidsin, et eesti keeles on Huppertzilt veel üks raamat ilmunud. "Elamiseks liiga pikk" tundus jällegi intrigeeriv pealkiri.  Peategelane Magali Weill on nimelt 13-aastane Hannoveri tüdruk, kes on 182 sentimeetrit pikk. See on tema jaoks problemaatiline peamiselt seepärast, et nii pikana pole ta enda arvates suudeldav. Juba praegu pole. Ja kui veel mõtlema hakata, et tema oodatav pikkus täiskasvanuna on ilmselt üle 190 sentimeetri... Tulevik tundub tume. Magali elab kortermajas koos arstist isa (kes Magali meelest keha küll eriti ei mõista), vähe närvilise ema ja mässulise vanema õega. Üks nende naabritest on 98-aastane härra Krekeler. Magali teab, et härra Krekeler hakkab varsti surema. Kust ta teab? No vaadake kui vana ta on!  Päris palju tegevust raamatus käibki härra Krekeleri suremise ümber. Kõlab masendavalt, aga pole masendav. Ongi tegelikult niuke mittemasendav raamat elamisest ja suremisest. Ütlem...
Postita kommentaar
Loe edasi »

Camilla Dahlson "Sommar vid Sommen"

Meil on Stockholmis elav ja ökonomistina töötav Disa, kes alustuseks adub, et tööl ja muidu elus on veits halvasti, ja otsustab hõreasustusega väikekohas endale majapidamise osta, kus (peamiselt) majutusteenust pakkuma võiks hakata. Idüll looduses ja kõik.  Kõigepealt müüakse taas üks Södermalmi korter mitme miljoni eest maha. Jäi mulje, et ca 10-aastase tööstaažiga inimesel oli päris palju raha kinnisvaralaenust juba pangale tagasi makstud. Ju siis teenis hästi, kuigi pigem jäeti mulje, et tööandja üritas Disalt seitset nahka koorida selle eest eriti peale maksmata.  Läks siis Disa oma järveäärsesse majja elama ja asus tegutsema, aga ega nagu väga huvitav polnud. Kirjutaja romantilised fantaasiad sellest, kuidas oleks kaunis asukohas majutuskohta pidada, kirjeldused sellest, kuidas Disa koristab ja mingit kraami kokku ostab, väga lihtsustatud nägemus sellest, kuidas majutusasutusse külastajaid saada jms. Kordagi ei mainitud, kas Disa lõi näiteks mingi ettevõtte, mille alt tee...
Postita kommentaar
Loe edasi »

Mihkel Mutt "Tartu tuld toomas : linnauitaja ülestähendusi taaskohtumisel"

  Mõni aasta tagasi nägin Mihkel Mutti suvaliselt tänaval. Polnud tema Tartusse tagasi kolimisega siis kursis ja mõtlesin ilmselt et näe, kirjanikuhärra ka Tartus käimas. (Sest Mihkel Mutt on märksa kirjanikuhärralikum tüüp kui mõni muu kirjanik.) Siis nägin teda mingi kord veel ja hakkasin mõtlema, et huvitav mida ta jalutab siin. See suvaliselt nägemine on kõnekas tegelikult Tartu kohta. Mõni nädal tagasi peatas mind kaubamaja juures üks usukuulutaja ja küsis, mis mulle Tartu juures enim meeldib. Vastasin et suurus: ühe jalutuskäigu jooksul on võimalik näha mõnda tuttavat, isegi mitut tuntud inimest, aga samas on võimalik näha ka mitte ühtegi tuttavat inimest. Rootslased ütleks  lagom. Parasjagu (suur/väike). Raamat on ühest küljest jalutuskäik Tartus - linna füüsiline keskkond, sh jõgi. Teisalt tuleb juttu Tartu vaimust, linna peal tuntud tartlastest, ülikoolist, linna ajaloolisest rollist, võimalikust rollist tulevikus, Tartu-Tallinn vastasseisust. (Viimase kohta leiab Mut...
Postita kommentaar
Loe edasi »

Caitlin Moran "What about men?"

Lõpuks üks raamat, kus kaanel ütles, et on naljakas, ja päriselt oligi naljakas. Mitte teema, vaid see, kuidas kirjutati. Caitlin Moran on vaimukas inimene. Kirjutab sellest, kuidas väiksest peale on tüdrukuid ja poisse ümbritsev vaimne maailm väga erinev, mistõttu oleme ka täiskasvanutena erinevad. Ja sellest, millised need mehed siis on. Raamatu lõpuks jõuab ikka sinna, et võiksime ju kõik inimesed olla, mitte tingimata mehed ja naised. Suur osa naiste ja meeste probleeme on sarnased. Enamasti olin kirjutatuga nõus. Põhiline asi, mis on ilmselge, ja ometi oli see siin kirja pandud: valge heteromees ei ole automaatselt milleski süüdi. Eile sündinud poisslaps ei vastuta selle eest, et 18. sajandil polnud naistel ühiskonnas positsiooni. Kui ütleme ühele grupile (kelle hulka kuulub ka palju lapsi) ühiskonnas, et te ei ole lahedad, teil peaks häbi olema, te olete süüdi, siis miks oleme üllatunud ja pahased, kui selles grupis vastupanu pead tõstab. Keegi ei taha ennast halvasti tunda. Raam...
Postita kommentaar
Loe edasi »