Otse põhisisu juurde

Rotitud ja hästi sobiv

  1. How am I feeling today? Christina Aguilera, Lil Kim, Pink, Mya & Missy Elliot “Lady Marmelade” (miks mitte)
  2. Will I get far in life? – Siiri Sisask “Mis maa see on” (peaks see tähendama, et Eestist kaugemale ei jõua? no pole hullu)
  3. Where will I get married? – Noorkuu “Jõulukell”(et siis kirikus? jõulude aegu?)
  4. What’s my best friend’s theme song? – Queen” Bicycle song”(hmm, üllatavalt sobiv, vist)
  5. What is the story of my life? – Vennaskond “Mina”(väga hea, ainult kelle jaoks probleemitus ja väljapääs?)
  6. What was highschool like? – Jamiroquai “Butterfly”(just nii lihtne)
  7. How can I get ahead in life? – Amelie Poulain soundtrack“La Valse des Monstres”(tundub ilusarmashea)
  8. What is the best thing about me? – Olav Ehala “Kurva Pierrot’ laul”(parim osa on kurbus? Ilus kurbus?)
  9. What is today going to be like? – Tõnis Mägi “Koit” (paljutähenduslik…mis koidab ja kust?)
  10. What is in store for this week? – Agent M “Sokolaad” (kas saab nii täppi minna?)
  11. What song describes my parents? – Jamiroquai “Virtual insanity”(kas just virtuaalne..)
  12. To describe my grandparents? – esitaja teadmata“Gloria”(arvestades et 75% neist surnud on, siis igal juhul)
  13. How is life going? – Ilona Aasvere “Püha järv”(just niimoodi rahulikult..sõuan kaldale)
  14. What song will they play at my funeral? – Air “Sex born poison”(vaat sellest kohast ma ei saa aru..)
  15. How does the world see me? – Juhan Viiding “Terve elu” ("Ei ta kuku ega kulu ainult veereb..")
  16. Will I have a happy life? – Noorkuu “Valged jõulud”(et pärast seda, kui olen jõulude ajal abiellunud , on kõik jõulud valged?)
  17. What do my friends really think of me? – Olav Ehala “Vitsalaul”(mina olengi hea laps)
  18. Do people secretly lust after me? – The Kooks “Time awaits”
  19. How can I make myself happy? – Vennaskond “Maailma lõpus on kohvik” (käin kohvikus ja)
  20. What should I do with my life? – Jamiroquai “Planet Home”(mitte lahkuma siit planeedilt?)
  21. Will I have children? – Rumal Noorkuu “Jamaica hällilaul” (saangi siis poja jah?)
  22. What is some good advice for me? – Verdi “Ave Maria”(usklikuks hakata?)
  23. How will I be remembered? – W.G.Snuffy Walden “Once and again theme”
  24. What is my signature dance song? – Dagö” Vaadake paremat poolt”(umbes nii jah)
  25. What is my current theme song? – A-Ha “Manhattan skyline”
  26. What does everyone else think my current theme song is? – B.Britten “As dew in April”
  27. What type of men/women do you like? – Blur “Charmless man”(milline sobiv lõpp:)

Ehk siis muusikamängija shuffle peale ja vastuseid tuleb nagu oavarrest..

Kommentaarid

  1. Ongi noh, mängib õiget lugu õigel ajal. Valet lugu võib valel ajal ka mängida, aga sellest targu vaikime:)

    VastaKustuta

Postita kommentaar

Popid

Nikola Huppertz "Elamiseks liiga pikk"

Hiljuti lugesin sama autori raamatut "Kaunis nagu kaheksa" . Leidsin, et eesti keeles on Huppertzilt veel üks raamat ilmunud. "Elamiseks liiga pikk" tundus jällegi intrigeeriv pealkiri.  Peategelane Magali Weill on nimelt 13-aastane Hannoveri tüdruk, kes on 182 sentimeetrit pikk. See on tema jaoks problemaatiline peamiselt seepärast, et nii pikana pole ta enda arvates suudeldav. Juba praegu pole. Ja kui veel mõtlema hakata, et tema oodatav pikkus täiskasvanuna on ilmselt üle 190 sentimeetri... Tulevik tundub tume. Magali elab kortermajas koos arstist isa (kes Magali meelest keha küll eriti ei mõista), vähe närvilise ema ja mässulise vanema õega. Üks nende naabritest on 98-aastane härra Krekeler. Magali teab, et härra Krekeler hakkab varsti surema. Kust ta teab? No vaadake kui vana ta on!  Päris palju tegevust raamatus käibki härra Krekeleri suremise ümber. Kõlab masendavalt, aga pole masendav. Ongi tegelikult niuke mittemasendav raamat elamisest ja suremisest. Ütlem...

Leida Tigane "Sõber meriröövel"

Kes tahab lõbusat raamatut? Lugege "Sõber meriröövlit"! 1939. aasta Päevalehe romaanivõistluse II auhinna võitja on ilmunud Suvitusromaani sarjas ja ongi täitsa tõsine suvitusromaan.  Üliõpilasneiu Mariina saab suveks küllakutse sõbranna Riinalt. Kutsutakse maale, tallu. Mariina, linnalaps, on algul kahtleval seisukohal, aga otsustab siiski minna. Edasine on eksituste komöödia, kus Mariina tõelist maaelu näha ja tunda saab. Lugu oli ülimalt filmilik. Kogu aeg jooksis pilt silme ees. Juba põhiidee linnavurlest maal on ju naljakas ja eesti filmikunstis sugugi mitte võõras. Oli muidugi kohti, kus läks natuke liiga totakaks minu maitsele, aga need kohad ei domineerinud. Palju itsitamisväärset pakkus autori mahlakas sõnakasutus. Ka tegelaste nimed olid huvitavad:  Riina ja Mariina, professorid Põldpüü ja Kuusepuu.  Muidugi oli Mariina tegelaskuju üle vindi keeratud. Ta oli ikka täitsa teadmatuses kõigest, mis linnast väljapoole jäi, aga siin nii oligi tarvis, et nalja saada. J...

Gert Helbemäe "Ohvrilaev"

"Ohvrilaevaga" on suhted pikaajalised. Esmakordselt lugesin seda kusagil 12. klassis kohustusliku kirjandusena, siis 2012. aastal. Sedakorda ajas lugemissoovi peale raadiosaade "Loetud ja kirjutatud" , kus Helbemäest ja "Ohvrilaevast" räägiti.  Ülelugemine pole raske, kuivõrd raamat on õhuke - 1992. aasta väljaandes ainult 165 lehekülge. Olin seekord huvitav ja lugesin 1960. aastal Lundis ilmunud esmaväljaannet. See oli mõnusas väikses formaadis.  Raamatu tegevus toimub Tallinnas, ilmselt 1930ndatel. Ajaloo- ja filosoofiaõpetaja Martin Justus jääb suveks pealinna, kui tema naine ja tütar Narva-Jõesuusse puhkama sõidavad. Justus tahab nimelt oma Sokratese-teemalise raamatu kallal töötada. Siis kohtab ta tänaval naabruskonnas elavat 22-aastast juudi tüdrukut Isebeli (keda varasemast teab, aga ei tunne) ja leiab tollega vestluses ühise keele. Nende vahel areneb kirglik romaan. (Ei saa salata, olen oodanud, et saaks siin kusagil kasutada sõnapaari kirglik roma...

Mari Kujanpää "Koleda tüdruku päevaraamat"

Pealkiri ütleb kõik. Peategelane Malva, 14-aastane tüdruk, on veendunud, et ta on kole. Koolis klassivennad toidavad ka seda arvamust oma sihilike lausetega ja sõpru Malval pole. Peamiselt juhtub kaks asja, mis Malva mõttemaailma muutma hakkavad: ta leiab sõbra Runo, kellega neid seob kunstihuvi, ja satub kooliõe (meditsiiniõe) juurde, kes proovib Malva vaatenurka kõigutada. Lihtne raamat, kõik on selgelt välja toodud. Selge soov on sihtrühmale mingeid juhiseid anda - mille muu pärast säärast raamatut üldse kirjutada, onju. Muidugi võivad lahendused ja muutuste toimumine päriseluga võrreldes lihtsustatud tunduda, aga jällegi - kui siin asjad paremuse poole ei muutuks, poleks eriti mõtet niukest raamatut kirjutada. Roosa(de prillidega) raamat ei ole, niuke neutraalne pigem. Malval olid mitmed hakkamasaamise mehhanismid raamatu alguses juba olemas tegelikult. Talle meeldis metsas käia näiteks (teadagi, õu ja loodus - vaimse tervise võluvitsad).  Metsas olles ei tunne ma end kunagi ko...