Otse põhisisu juurde

Havi käsul, Liisu palvel

Huvitav teema. Aga ma magasin vist natuke liiga kaua, et olla originaalne.
  • Tolmu pühkimine on vastik. Ja nõustudes eelkõnelejaga on ta eriti vastik, kui mingid asjad on pühitava pinna peal. Ma pühin harva tolmu. Arvuti pealt pühin nüüd isegi tihemini kui varem, enne mul polnd neid spetsiaalseid kaltse, tähendab monitorist räägin. Mis arvutisse endasse(st sellesse kasti) puutub, siis too on pidevalt tolmune, nii seest kui väljast. Ma armastan mõelda, et sisemine tolm on ka põhjuseks, miks ta undab (lihtsalt et positiivselt mõelda, you know). Teleka pealt tolmu pühkimine on eraldi väljakutse. Ei oska. Üldiselt ka ei oska ma eriti nii tolmu pühkida, et pärast tolmune poleks. Aga aknalaulalt meeldib. Ja mis prillidesse puutub, siis kui ma viitsin kaltsu kotist välja otsida, on prille puhastada jube hea, sest pärast on maailm palju ilusam.
  • Tuleb taaskord nõustuda, et sanitaarruumide puhastamine ületab iga kell tolmu pühkimise. Tulemus on palju nähtavam. Ilus on vaadata, kuidas kraanid pärast hõbedaselt läigivad (ja käed kuivavad, sest mul polnud jälle meeles kindaid kätte panna. Aga ei jõua ju, kui tuleb hoog peale, siis tuleb).
  • Nõude pesemine on tore. Sellegipoolest on mul praegu nii mõndagi kraanikausis. Sest eriti lahe on pesta siis, kui on suur hunnik ja näed, kuidas see järk-järgult väiksemaks muutub.(Kõlab nagu vabandus mitte nõusid pesta onju?)
  • Nõude kuivatamine on vastik. Üldse ei meeldi kohe. Käterätik läheb kiiresti liiga märjaks ja püüd sihkese nartsuga midagi päris kuivaks saada on üsna suurt vastupidamist nõudev.
  • Süüa teha mulle aeg-ajalt meeldib. Näiteks ükspäev. Tekkis isegi tunne, et minust võiks asjaolude kokkulangemise puhul kodukana saada. Siiski on mõningad kiiksud: rohkem kui ühele inimesele putru teha ei oska, võõra panni peal pannkookide tegemine on natuke sabinasseajav ja noh..suuremat osa toite teha ei oska. Küpsetatud kookide arv : 2 (ma arvan). Aga kooki ma muidu tahan juba mitu aega teha, nüüd on ju ahi ja puha.
  • Pesu pesta ei meeldi. Sorteerida see-eest meeldib : kindlasti pessu, võib ka järgmine kord, musta pesu kotti tagasi... Ära korjata meeldib ka, nii hasarti tekitav on, et millised on juba ära kuivanud.
  • Triikida meeldib vahetevahel. Näiteks siis, kui on suur hunnik kortsus asju. Hea vaadata, kuidas sirgendatud pesu hunnik kasvab.
  • Mitmesuguseid asju meeldib teha öösiti. Kõige tihemini koristada ja pesu pesta. Üldiselt meeldib ka öö rohkem kui päev. Aga ma pole kindel, kas see praegu teemasse läks.
  • Riidekappi mul pole. Seega asuvad riided kohvrites ja kottides. Pluusid, püksid ja kampsunid, kleidid ja seelikud. Sorteeritud see tähendab. Kui sassi lähevad(ja juba lähevadki), peavad enne põhjalikult minema, kui ma uuesti ära korrastan.
  • Kartulikrõpsudega sama suhe mis Liisul. Lähemalt ei kommenteeriks.
  • Kui päike paistab või on muidu tavaline ilm, võib ruloo terve päeva akna ees passida. Kui vihma sajab, tõmban kohe ära.
  • plaadid on jagatud nelja hunnikusse: DVD-d, CD-d, CD-d(ühes hunnikus oleks neid lihtsalt liiga palju), CD-d piltide, programmide ja muu säärasega.Sassi ei aja.
  • Eriti koledat süütunnet tekitab, kui tolm koguneb pildile, kus ma kellegagi koos peal olen. Nagu mind ei kotiks see inimene.Aga see on ju lihtsalt tolm...
  • Kinniste juustega reeglina väljas ei käi. Kui nad just patsides pole. Või kui ma just ei lähe prügi välja viima. Viimast mulle meeldib siin teha.Ühikas ei meeldinud. Suured vahemaad, you know.

Kommentaarid

  1. hõõ, su positiivse mõtlemise toetuseks, arvuti undab jah sellepärast, et ta seest tolmune on. mu oma tegi suht traktori häält. a eile viisime tolmupuhastusse ja nüüd on vait nigu inglike. võinoh, mitte päris nii vait. aga umbes väga palju vaiksem kui enne :)

    VastaKustuta

Postita kommentaar

Popid

Kirjanurga advendikalender- 1.aken

Ma ei ole ikka veel jõulusõber, aga advent võib minu poolest olla- see annab ka hea võimaluse koostada mistahes 24-osalist nimekirja, mida ma nüüd teha kavatsengi. Kui viitsin. Niisiis on 1.-24.detsembrini Truffe kirjanurgas iga päev advendikalender ühe lambika jõuluteemalise asjaga ehk sellega, mis mul parajasti pähe tuleb. 1.aken - Jõulud teel maale Kusagil 20 aastat tagasi (jah, 20 aastat) näitas ETV ühel detsembrikuul saadet/multikat "Jõulud teel maale". Oli selline 24-osaline saade, kus päkapikud Kaarup ja Pörri iga päev ühe multika osa sisse juhatasid (ja ka muudes asjades väga muhedad mehed olid). Multikas oligi tegelikult see, mille nimi oli "Jõulud teel maale", ja multika idee oli selles, et kaks inglit pidid taevast Maale transportima ühe kasti, kus sees olid jõulupühad. Neid üritas takistada paha ingel, kelle nimi oli Õngel. Õngli kõnet iseloomustas lause viimaste sõnade kordamine (Tõmba siit uttu-uttu jne.) ja ta oli muidu ka sihuke vaimukas kuju, ...

Urmas Vadi "Kuu teine pool"

"Kuu teine pool" ilmus juba 2023. aastal. Enda meelest suht varsti peale selle ilmumist mõtlesin et ah, ootan raamatukogudes tormilise laenutamisaja ära ja loen siis. Ja see mõte nagu oli alles. Ju siis oli paar aastat tagasi. Raamatu tormiline laenutamine muidugi kestab siiani.  Raamatu minategelane on Toomas, lugu on temast ja tema perekonnast (ema, isa, õde, onu) 1980ndatel, 90ndatel, 2000ndate alguses. Kuigi seda otsesõnu välja ei öelda, toimub tegevus Tartus.  Peategelane, ma ütleksin, on Toomase ema. Mõnevõrra mõistetav, kui mõelda, mis Vadil selle loo kirjutamise ajendiks oli. Sellest ta rääkis  presidendi raamatuklubis , kus raamatu üle arutati.  Raamatuklubi saates räägitakse korra ka suure eesti romaani ideest. Kas "Kuu teine pool" võiks olla suur eesti romaan? Eeldusel, et selline asi olemas saab olla. (Ma pole kindel.) Arvatavasti potentsiaali täitsa on, sest ta kõnetab eestlasi kahel moel: inimestele tuttav tegevusaeg koos ajastumärkidega ja päriselust ...

Siga läheb sõjaväkke

Flegmaatik on rahulik, alati tasakaalukas, visa ja püüdlik töömees. Tal on kerge jääda rahulikuks isegi rasketes elusituatsioonides. Teda on raske naerma ajada, vihastada või kurvastada. Miimika on napp, tundmused avalduvad vaoshoitult, liigutused ja kõne on aeglased. Tal on kerge valitseda oma meeleolusid, rangelt kinni pidada väljakujunenud olukorrast ja töösüsteemist. Ta on soliidne, ei raiska jõudu asjata. Ta on kannatlik, vastupidav ja ennast valitsev. Arvestades jõudu, viib ta alustatu lõpule, kuid ta vajab hoovõtuks aega. Kõlab lausa nagu ideaalinimene, ei? Igal juhul on see minu mäletamist mööda esimene kord, kui ma temperamenditesti tulemuseks melanhoolikut ei saa. Muus osas tuli praegu suvalise näpuveaga seoses idee, et kui peaksin kunagi tahtma mingit vingumise ja õiendamise blogi teha, siis selle nimi võiks olla Truffe kurjanurk.