Otse põhisisu juurde

Muusikast

"Kumb oli enne, kas muusika või kurbus? Kas ma kuulasin muusikat, sest olin kurb? Või olin kurb sellepärast, et kuulasin muusikat?"
(N.Hornby "Elu edetabelid")
Töötab mõlemat pidi, järeleproovitud. Music has got a way...kuidas seda eesti keelde võikski tõlkida? Muusikal on moodus? Natuke vildakas.
Aga muusika on mingi selline imeasi, millest mina pole veel päriselt aru saanud. Kuidas midagi sellist saab üldse olemas olla? Sellised küsimused tekitavad omakorda küsimuse, miks ei võiks ma olla klaverivirtuoos, kelle jaoks muusika on elu. Kas see poleks hea ja lihtne ning samas omal heal moel keeruline, et mitte end ammendada? Aga klaveri mängimiseks on mul ilmselgelt liiga lühikesed sõrmed, mitte et see määrav oleks või midagi, aga see on üks väike asi paljude hulgas. Piirdun Chopini kuulamisega for the time being.
Hambaarsti juurde jalutamise laul - Jaan Tätte "Kokku"
Pimedas bussis kuulamise laul - Air "Venus"
Kubuse tekitamise pala - Craig Armstrong "Glasgow love theme"
Elurõõmu laulud - Dagö "Vaadake paremat poolt" & The Kooks " She moves in her own way"
Ihaste peale mõtlemise laul - Jaan Tätte "Ilus hetk"
Salapärase persooni peale mõtlemise laul - Jääboiler "Kõik on võimalik"
Kurva tuju laul - The Verve "The drugs don't work"
Natuke kurva tuju laul - The Beatles "Strawberry fields forever"
Kauge lapsepõlve meenutamise laulud - Ace of Base "All that she wants" & Guns'n'Roses "November rain"
Pimedas mööda auklikku teed koju kõndimise laul - Dagö "Maantee"
Emajõe ääres jalutamise laulud - Liisi Koikson "Kuu" & Sisaski Jõuluoratoorium(noortekoori esituses, sobib Emajõe äärde üllatavalt hästi)
2004.aasta suve laul - The Rasmus "Madness"
Hommikulaul - U2 "Beautiful day"
Jõhvist väljasõitmise laul - Dagö "Presentatsioon"
Mööda öist tänavat inimtühjas bussis kojusõitmise laul - Zemfira "Traffic"
Kastesele hommikule mõtlemise laul - Dagö "Kuula kuula"
Hea diktsiooni harjutamise laul - Savage Garden "I want you"
Tänavalambi vaatamise laul - Vaiko Eplik & Eliit "Armastus päästab maailma"

Kommentaarid

Popid

Nikola Huppertz "Elamiseks liiga pikk"

Hiljuti lugesin sama autori raamatut "Kaunis nagu kaheksa" . Leidsin, et eesti keeles on Huppertzilt veel üks raamat ilmunud. "Elamiseks liiga pikk" tundus jällegi intrigeeriv pealkiri.  Peategelane Magali Weill on nimelt 13-aastane Hannoveri tüdruk, kes on 182 sentimeetrit pikk. See on tema jaoks problemaatiline peamiselt seepärast, et nii pikana pole ta enda arvates suudeldav. Juba praegu pole. Ja kui veel mõtlema hakata, et tema oodatav pikkus täiskasvanuna on ilmselt üle 190 sentimeetri... Tulevik tundub tume. Magali elab kortermajas koos arstist isa (kes Magali meelest keha küll eriti ei mõista), vähe närvilise ema ja mässulise vanema õega. Üks nende naabritest on 98-aastane härra Krekeler. Magali teab, et härra Krekeler hakkab varsti surema. Kust ta teab? No vaadake kui vana ta on!  Päris palju tegevust raamatus käibki härra Krekeleri suremise ümber. Kõlab masendavalt, aga pole masendav. Ongi tegelikult niuke mittemasendav raamat elamisest ja suremisest. Ütlem...

Anthony Horowitz "Minu harakamõrvad"

  Anthony Horowitzi tean ju juba mõnda aega. Mitu korda olen telekas sattunud selle saate peale, kus temaga vestlus oli (festivalil HeadRead ilmselt?). Ja siis need briti krimisarjad, mida ta kirjutab. Mitte et ma neid vaadanud oleks. "Midsomeri mõrvade" osas on minu kontol jätkuvalt 1 otsast lõpuni vaadatud episood + ehk mõniteist natuke vaadatut.  "Minu harakamõrvad" räägib loo keeletoimetaja Sue Ryelandist, kes hakkab toimetama/lugema menuka krimiraamatute seeria järjekordset osa ja leiab ühel hetkel, et loetaval on täitsa seos tema enda eluga.  Niisiis siin on raamat raamatus - on nii Sue päriselu kui raamat, mida ta loeb. Reeglina mulle eriti raamat raamatus ei istu, aga siin oli täitsa okei, sest suurema osa loetavast raamatust luges Sue korraga läbi. Polnud pärismaailmaga vaheldumisi jutustamist. See raamat, mida Sue luges, oli niuke täitsa klassikaline briti mõrvalugu, Horowitzil ilmselt meelega sellisena kirjutatud.  See, kas Sue on tegelikult peategelane, ...

Niina Mero "Inglise romanss"

  Peategelane on tätoveeringuhull Nora, kellele meeldib inglise kirjandus ja kultuur, eriti on ta inglise romantikute fänn. Selline, kes suvalisel hetkel luuleridasid ja tsitaate varrukast tõmbab. (Minu jaoks pole see usutav, aga okei.) Nora, kes muidu Tamperes elab, läheb Inglismaale. Tema õde Heli hakkab abielluma Oxfordi lähedal elava aadlisoost Markiga, kes muidugi on ühe mõisa ja maavalduse pärija. Nora tutvub mõisa ja seal elava perega, lisaks luusib ringi inglise kirjanduse jaoks tähendusrikkas Oxfordis. Raamatu tagakaas lubas kirjanduslikku kokteili, kus segunevad "Bridget Jones", "Jane Eyre" ja "Downton Abbey". Esimene oli peategelase näol kindlasti olemas, "Jane Eyre" ka kui helde olla, aga "Downton Abbey"? See, et tegevus toimus mõisas ja kõrvaltegelaste hulgas oli ülemteener?  Autor on selgelt arenenud sõnavaraga paljulugenud inimene. Ja pigem inimene, kes on tahtnud saada raamatukirjutamise kogemust, kui inimene, kelle kirj...

Katarina Widholm "Käraste vänner"

  Kolmas raamat Betty raamatute sarjast. Esimene ja teine osa on eesti keeles olemas, loodetavasti Sinisuka kirjastus avaldab ikka kolmanda ja neljanda osa ka. 3. osa tegevus toimub aastail 1949-1951. Betty elab jätkuvalt Stockholmis, on abielus, tal on kaks last, ühtlasi peab ta raamatupoodi ja omab väikest kirjastust.  Raamatu avastseenis tähistatakse Betty 30. sünnipäeva. Humoorikaim osa selle juures on Betty mõtisklus, kuidas ta on juba vana naine. (Ilmselt tõetruu mõte 1949. aastal.) Huvitav oli jälgida, kuidas järjepidevalt kirjeldati Betty koduseid toimetusi (peamiselt söögitegemist ja koristamist). Kusagil järgmises lauses või lõigus oli justkui muuseas ära toodud ka see, mida tema mees samal ajal tegi. Ja mida ta tegi? Istus tugitoolis ja luges lehte. Aeg oli selline. Ja ega Betty kurtnud. Oli loomulik asi, et ta pidi hakkama saama nii tööga (tema huvi/sissetulek) kui koduga (tema kohustus). Üks koht oli, kus mees lubas ise nõud ära pesta, sest Betty pidi tööle minema...