Kus sa oled? Tahan aprilli lõppu ja botaanikaaia kontserti ja pärast pannkooke Triinu juures ja seda tunnet, et ah ma täna veel ei õpi ja lähme hoopis Mariga Tähtverre ja tunnet, et on juba soe ja võiks ilma vattideta käia ja päikeseloojangut Emajõe ääres ja päikesetõusu ja lauluväljaku viieteistkümnendal astmel istumist ja näha seda kena paarikest, kellest ma kaugelt aru ei saanud, kas on kaks või on üks inimene ja öölaulupidu ja metsavendade laulu ja mõnusaid meeshääli selja taga laulmas ja paljusid jaaniussikesi tee ääres(49, kui ainult ühte tee poolt lugeda) ja nii palju tähti kui pole varem näinud ja langevat tähte ja soovi, mille jõuaks ära soovida, kasvõi mitte uskudes selle täitumisse, aga siiski soovides ja natuke lootes.
Keiti, sa oled andekas. Ei saa ju muud öelda, kui üks inimene tuleb selle peale, et endale Orkutis passionite alla kallistamine panna. Lihtne onju? Sest olles seda näinud, tabad ennast mõttelt, kuidas ometi ise selle peale ei tulnud...
Kommentaarid