Otse põhisisu juurde

Ajalugu

Lugemine praegu üleliia hästi ei lähe, vist on päikest palju tekkinud. Loen küll rootsi keeles "Madlikest", aga sellega läheb natuke rohkem aega. Seetõttu mõtlesin, et teeks mingi täiesti suvalise ajaloonimekirja siin. Kuivõrd mul info viimasel n aastal (kusagil 18) loetud raamatute kohta nagunii olemas on. 

Väljavõte annaalidest ehk 1 raamat iga aasta maist


2023
Ajalooline romaan Nigeeria kodusõjast 1960ndatel. Inimesed sõjas ja sõda inimestes. Pole hüsteeriline, aga on hariv ja rikastav.


Romantilise komöödia süžeed järgiv raamat. (Kas lõpuni?) Peategelaseks tüdruk, kellele romantikafilmid ei meeldi. Kas tema enda muutub hoolimata sellest romantikafilmiks?


2021
Kristiina Ehin "Janu on kõikidel üks"
(Perekonna)ajaloolist, päevakajalist, üldinimlikku.


2020
Ray Bradbury "Võilillevein"
Suvi raamatus. 1928. aasta suvi Illinoisi väikelinnas 12-aastase poisi silmade kaudu.

2019
Anne Swärd "Vera"
Lugu II maailmasõja järgses Rootsis, aga ulatub sõjaaegsesse Euroopasse. Salapärase minevikuga naispeategelane abiellub Rootsi kõrgklassi hulka ega leia seal lihtsat vastuvõttu.

2018

2017
Ursula K. Le Guin "Pimeduse pahem käsi"
Otseses mõttes lugu teiselt planeedilt. Elanikud on seal muidugi inimestest mõnes olulises punktis erinevad. Sellega peame harjuma, see vist ongi olulisim.

2016
Kajsa Ingemarsson "Väikesed kollased sidrunid"
Lihtne lugu sellest, kuidas naine mingi Stockholmi tipprestorani teenindajakohalt vallandatakse (sest ta ei soovi saada ahistatud) ja tea seejärel omaenda restorani avab.  Vot seda mulle tõesti meeldis just maikuus lugeda. Filmi vaatasin ka veel pärast takkapihta.

2015
Marjane Satrapi "Persepolis"

Võib olla täitsa esimene graafiline romaan, mida lugesin. Iraani tüdruku lapsepõlv Iraanis ja teismelisepõlv Austrias (oli vist). Ta on tähelepanelik ja teravmeelne tüdruk.

2014
Helen Fielding "Bridget Jones : täitsa lõpp"
Sarja teine osa. Enam ei meenu kuivõrd filmiga sarnanes. Aga lugeda oli väga lihtne ja oli vaimukas.

Kommentaarid

Popid

Nikola Huppertz "Elamiseks liiga pikk"

Hiljuti lugesin sama autori raamatut "Kaunis nagu kaheksa" . Leidsin, et eesti keeles on Huppertzilt veel üks raamat ilmunud. "Elamiseks liiga pikk" tundus jällegi intrigeeriv pealkiri.  Peategelane Magali Weill on nimelt 13-aastane Hannoveri tüdruk, kes on 182 sentimeetrit pikk. See on tema jaoks problemaatiline peamiselt seepärast, et nii pikana pole ta enda arvates suudeldav. Juba praegu pole. Ja kui veel mõtlema hakata, et tema oodatav pikkus täiskasvanuna on ilmselt üle 190 sentimeetri... Tulevik tundub tume. Magali elab kortermajas koos arstist isa (kes Magali meelest keha küll eriti ei mõista), vähe närvilise ema ja mässulise vanema õega. Üks nende naabritest on 98-aastane härra Krekeler. Magali teab, et härra Krekeler hakkab varsti surema. Kust ta teab? No vaadake kui vana ta on!  Päris palju tegevust raamatus käibki härra Krekeleri suremise ümber. Kõlab masendavalt, aga pole masendav. Ongi tegelikult niuke mittemasendav raamat elamisest ja suremisest. Ütlem...

Niina Mero "Inglise romanss"

  Peategelane on tätoveeringuhull Nora, kellele meeldib inglise kirjandus ja kultuur, eriti on ta inglise romantikute fänn. Selline, kes suvalisel hetkel luuleridasid ja tsitaate varrukast tõmbab. (Minu jaoks pole see usutav, aga okei.) Nora, kes muidu Tamperes elab, läheb Inglismaale. Tema õde Heli hakkab abielluma Oxfordi lähedal elava aadlisoost Markiga, kes muidugi on ühe mõisa ja maavalduse pärija. Nora tutvub mõisa ja seal elava perega, lisaks luusib ringi inglise kirjanduse jaoks tähendusrikkas Oxfordis. Raamatu tagakaas lubas kirjanduslikku kokteili, kus segunevad "Bridget Jones", "Jane Eyre" ja "Downton Abbey". Esimene oli peategelase näol kindlasti olemas, "Jane Eyre" ka kui helde olla, aga "Downton Abbey"? See, et tegevus toimus mõisas ja kõrvaltegelaste hulgas oli ülemteener?  Autor on selgelt arenenud sõnavaraga paljulugenud inimene. Ja pigem inimene, kes on tahtnud saada raamatukirjutamise kogemust, kui inimene, kelle kirj...

André Aciman "The gentleman from Peru"

Seltskond sõpru on Itaalias mõneks ajaks sunnitult paiksed, sest ootavad oma sõiduvahendi töökorda saamist. Algul tundub, et sõpru on kokku jube palju (vist kaheksa?) ja kuidas nad küll kõik meelde jäävad, aga selgub, et ei peagi jääma, pole nii oluline.  Sõpruskonna tähelepanu haarab samas hotellis peatuv härra, keda nad tihti restoranis jälgima jäävad. Kui härra ühel päeval nende juurde juttu rääkima tuleb, muutub ta veel huvitavamaks. Tal tunduvad olevat lausa üleloomulikud võimed. Suurt osa tekstist võiks nimetada vana mehe filosofeerimiseks või targutamiseks või heietamiseks. Võib-olla see muutuks aeglaseks ja tüütuks, aga raamat on nii õhuke, et seda ei jõua juhtuda.  Kui juba välise peale läks, siis mõtlesin lugedes taaskord, kuidas mulle meeldib lugeda korralikke kõvakaanelisi raamatuid. See nägi veel nii ilus välja ka.  Aga sisu mõttes on lugu ilmselt sellest, kuidas minevik inimesi kummitada võib. Ja armastusest muidugi, millest ikka siis.  Us in others, is...

Katarina Widholm "Käraste vänner"

  Kolmas raamat Betty raamatute sarjast. Esimene ja teine osa on eesti keeles olemas, loodetavasti Sinisuka kirjastus avaldab ikka kolmanda ja neljanda osa ka. 3. osa tegevus toimub aastail 1949-1951. Betty elab jätkuvalt Stockholmis, on abielus, tal on kaks last, ühtlasi peab ta raamatupoodi ja omab väikest kirjastust.  Raamatu avastseenis tähistatakse Betty 30. sünnipäeva. Humoorikaim osa selle juures on Betty mõtisklus, kuidas ta on juba vana naine. (Ilmselt tõetruu mõte 1949. aastal.) Huvitav oli jälgida, kuidas järjepidevalt kirjeldati Betty koduseid toimetusi (peamiselt söögitegemist ja koristamist). Kusagil järgmises lauses või lõigus oli justkui muuseas ära toodud ka see, mida tema mees samal ajal tegi. Ja mida ta tegi? Istus tugitoolis ja luges lehte. Aeg oli selline. Ja ega Betty kurtnud. Oli loomulik asi, et ta pidi hakkama saama nii tööga (tema huvi/sissetulek) kui koduga (tema kohustus). Üks koht oli, kus mees lubas ise nõud ära pesta, sest Betty pidi tööle minema...