Otse põhisisu juurde

Eurovisiooninädal VI : Rootsi

Kuivõrd Eurovisioon ikkagi seal toimub, siis viimase riigina astub üles 

Rootsi

Mõtlesin, et kes neid üles lugeda jõuab, on palju laule häid olnud. Aga tuleb välja, et polegi eriti olnud. Mõni üksik on väga meeldinud. Ja peab ütlema, et 20. sajand on minu maitse jaoks silmapaistvam kui 21..

21. sajandil on Rootsi koos Ukrainaga võitude mõttes küll edukaim riik - mõlemal kolm võitu. Üldises võitude arvestuses on Rootsi koos Iirimaaga enimvõitnud riik - mõlemal seitse võitu.

Kui vaadata, mis riigist on 21. sajandi Eurovisioonidel kõige rohkem laulude autoreid (vm viisil laulu tegemise juures olnud isikuid), siis seal on kindlasti Rootsi ülekaalukas liider. On hitivalemi osa, et peab mõne rootslase kampa võtma.

1963 Monica Zetterlund "En gång i Stockholm"
Ei mäleta miks, aga mul on teadmine, et Monica Zetterlund on kuulus laulja. Ja on Eurovisioonilegi juhtunud. Siin on sama hea külg nagu oli sel Saksamaa telefonilaulul ükspäev. Laulja laulab nii aeglaselt ja piisavalt lihtsaid sõnu, et annab aru saada. Aha, aga laul sai 0 punkti võistlusel.


1974 ABBA "Waterloo"
Minu jaoks "Waterloo" pole Eurovisioonilaul, ta on lihtsalt üks ABBA paljudest kuulsatest lauludest. Dirigent on ka meeleolus siin : )


1984 Herreys "Diggy-loo-diggy-ley"
Mu suurim lemmik. Dirigent alguses on äge, koreograafia ka hiilgav. Laulmine igal hetkel just kõige paremini välja ei tule :)


1995 Jan Johansen "Se på mig"
Kes oleks arvanud, et see laul, mida Star FM ingliskeelsena siiani käiab, on originaalis euroviis olnud? 


1999 Charlotte Nilsson "Take me to your heaven"
Tuldi 25 aastat peale ABBA võitu abbaliku lauluga 90ndate kastmes. Polnud üldse paha mõte. Tuli võit. Ja jälle üks laul, mille refrääni võin 25 aastat hiljem peast kaasa üürata. 


2009 Malena Ernman "La voix"
Selle loo juures eriti midagi ei meeldi, lihtsalt tahtsin ära märkida, et Malena Ernman on Greta Thunbergi ema.


2022 Cornelia Jakobs "Hold me closer"
Tundub, et minu lemmiklugu Rootsilt sel sajandil. 


Sel aastal esindavad Rootsit hoopis norralased ju. Ja jälle peab ütlema, et minu toppi see laul ei pääse. Ennustuste põhjal ei pääse ka võistlusel kõrgeimasse tippu. 

Sildid:

Kommentaarid

Postita kommentaar

Popid

Nikola Huppertz "Elamiseks liiga pikk"

Hiljuti lugesin sama autori raamatut "Kaunis nagu kaheksa" . Leidsin, et eesti keeles on Huppertzilt veel üks raamat ilmunud. "Elamiseks liiga pikk" tundus jällegi intrigeeriv pealkiri.  Peategelane Magali Weill on nimelt 13-aastane Hannoveri tüdruk, kes on 182 sentimeetrit pikk. See on tema jaoks problemaatiline peamiselt seepärast, et nii pikana pole ta enda arvates suudeldav. Juba praegu pole. Ja kui veel mõtlema hakata, et tema oodatav pikkus täiskasvanuna on ilmselt üle 190 sentimeetri... Tulevik tundub tume. Magali elab kortermajas koos arstist isa (kes Magali meelest keha küll eriti ei mõista), vähe närvilise ema ja mässulise vanema õega. Üks nende naabritest on 98-aastane härra Krekeler. Magali teab, et härra Krekeler hakkab varsti surema. Kust ta teab? No vaadake kui vana ta on!  Päris palju tegevust raamatus käibki härra Krekeleri suremise ümber. Kõlab masendavalt, aga pole masendav. Ongi tegelikult niuke mittemasendav raamat elamisest ja suremisest. Ütlem...
Postita kommentaar
Loe edasi »

Mihkel Mutt "Tartu tuld toomas : linnauitaja ülestähendusi taaskohtumisel"

  Mõni aasta tagasi nägin Mihkel Mutti suvaliselt tänaval. Polnud tema Tartusse tagasi kolimisega siis kursis ja mõtlesin ilmselt et näe, kirjanikuhärra ka Tartus käimas. (Sest Mihkel Mutt on märksa kirjanikuhärralikum tüüp kui mõni muu kirjanik.) Siis nägin teda mingi kord veel ja hakkasin mõtlema, et huvitav mida ta jalutab siin. See suvaliselt nägemine on kõnekas tegelikult Tartu kohta. Mõni nädal tagasi peatas mind kaubamaja juures üks usukuulutaja ja küsis, mis mulle Tartu juures enim meeldib. Vastasin et suurus: ühe jalutuskäigu jooksul on võimalik näha mõnda tuttavat, isegi mitut tuntud inimest, aga samas on võimalik näha ka mitte ühtegi tuttavat inimest. Rootslased ütleks  lagom. Parasjagu (suur/väike). Raamat on ühest küljest jalutuskäik Tartus - linna füüsiline keskkond, sh jõgi. Teisalt tuleb juttu Tartu vaimust, linna peal tuntud tartlastest, ülikoolist, linna ajaloolisest rollist, võimalikust rollist tulevikus, Tartu-Tallinn vastasseisust. (Viimase kohta leiab Mut...
Postita kommentaar
Loe edasi »

Camilla Dahlson "Sommar vid Sommen"

Meil on Stockholmis elav ja ökonomistina töötav Disa, kes alustuseks adub, et tööl ja muidu elus on veits halvasti, ja otsustab hõreasustusega väikekohas endale majapidamise osta, kus (peamiselt) majutusteenust pakkuma võiks hakata. Idüll looduses ja kõik.  Kõigepealt müüakse taas üks Södermalmi korter mitme miljoni eest maha. Jäi mulje, et ca 10-aastase tööstaažiga inimesel oli päris palju raha kinnisvaralaenust juba pangale tagasi makstud. Ju siis teenis hästi, kuigi pigem jäeti mulje, et tööandja üritas Disalt seitset nahka koorida selle eest eriti peale maksmata.  Läks siis Disa oma järveäärsesse majja elama ja asus tegutsema, aga ega nagu väga huvitav polnud. Kirjutaja romantilised fantaasiad sellest, kuidas oleks kaunis asukohas majutuskohta pidada, kirjeldused sellest, kuidas Disa koristab ja mingit kraami kokku ostab, väga lihtsustatud nägemus sellest, kuidas majutusasutusse külastajaid saada jms. Kordagi ei mainitud, kas Disa lõi näiteks mingi ettevõtte, mille alt tee...
Postita kommentaar
Loe edasi »

Caitlin Moran "What about men?"

Lõpuks üks raamat, kus kaanel ütles, et on naljakas, ja päriselt oligi naljakas. Mitte teema, vaid see, kuidas kirjutati. Caitlin Moran on vaimukas inimene. Kirjutab sellest, kuidas väiksest peale on tüdrukuid ja poisse ümbritsev vaimne maailm väga erinev, mistõttu oleme ka täiskasvanutena erinevad. Ja sellest, millised need mehed siis on. Raamatu lõpuks jõuab ikka sinna, et võiksime ju kõik inimesed olla, mitte tingimata mehed ja naised. Suur osa naiste ja meeste probleeme on sarnased. Enamasti olin kirjutatuga nõus. Põhiline asi, mis on ilmselge, ja ometi oli see siin kirja pandud: valge heteromees ei ole automaatselt milleski süüdi. Eile sündinud poisslaps ei vastuta selle eest, et 18. sajandil polnud naistel ühiskonnas positsiooni. Kui ütleme ühele grupile (kelle hulka kuulub ka palju lapsi) ühiskonnas, et te ei ole lahedad, teil peaks häbi olema, te olete süüdi, siis miks oleme üllatunud ja pahased, kui selles grupis vastupanu pead tõstab. Keegi ei taha ennast halvasti tunda. Raam...
Postita kommentaar
Loe edasi »