Saksamaa
Minu lemmik Saksa laul on ilmselt Saksamaa hümn, mida spordivõistlustega seoses palju hingevärinal kuulatud. Aga Eurovisioonil on neil harva mõni lugu, mis mulle niisama kuulamiseks istub. Polegi olnud tegelikult. On olnud palju ootuspäraseid igavaid laule.
Aga miks mitte näiteks keeleõpe. 1957 oli üks telefonist rääkiv laul. Hästi aeglaselt laulis, nii et refrääni sõnad on algajale arusaadavad.
Siis on paar Eestiski tuntud laulu, mille kohta ei teadnud, et need Saksa eurolood on. 1969. aastal näiteks "Primaballerina", mis on eesti keeles see kaunid baleriinid, kaunid baleriinid. Heli Lääts vist. Ja 1979. aasta laul "Dschinghis Khan" on eesti keeles ka sama nimega tuntud.
Eesti keeles on ("Et oleks rahu" nime all) olemas ka "Ein bisschen Frieden" aastast 1982. See oli Saksamaal esimene kord Eurovisiooni võita. Vist ongi minu lemmikuim Saksamaa eurolugudest.
1996. aasta laul "Planet of blue" oli tõeline 90ndate plahvatus nii helis kui pildis. Nostalgiliselt humoorikas.
2004. aastal laulis Max laulu "Can't wait until tonight". Seda millegipärast mäletan ja tegelikult tuleb üllatusena, et ta Eurovisioonilt ja veel Saksamaalt on. Mingi muu assotsiatsioon nagu oleks.
Saksamaa teine ja seni viimane võit tuli 2010. aastal lauluga "Satellite". Kui see võitis, siis mulle väga meeldis. Praegu enam üldse ei meeldi, kuidas see laulja seda laulu laulab.
Saksamaal on päris tihti mingid naljanumbrid olnud. Guildo Horn, Stefan Raab. 2021. aastal oli laval mingi suur sõrm. Oli siis saatuse sõrm või the finger, enam ei mäleta konteksti.
Sel aastal taaskord Saksamaale head kohta ei ennustata.
Kommentaarid