Otse põhisisu juurde

Mingi küsimustik 2017

Aastalõpu vagunisaatja alustab! Leidsin mingi sihukese küsimustiku, mõtlesin, et teeks. Mitu asja läheb küll kordusesse võrreldes järgmiste postitustega, aga miks mitte, onju.

Song of the year
Terevisiooni multikalaulud. Need hakkavad niimoodi kummitama et. Siimuke on siin, Siimuke on siin või Peppa Pig või see jube laul, mis detsembrikuu multikal oli.

Album of the year
Peab ütlema, et ma ei ostnud mitte ühtegi plaati sel aastal. Aga meeldisid Martin Phippsi soundtrackid seriaalidele "Sõda ja rahu" ning "Victoria". Seal on sihukesed madalahäälsed koorilauljad ja üsna dramaatiline muusika.

Favorite musical artist / group you started listening to this year
Vist pole sellist, vana on rohkem moes.

Movie of the year
Ülisuurt lemmikut polnud ja filmitabel veel tuleb.

TV show of the year
Mitte just aasta parim, aga vaatasin nüüd aasta lõpus sellist seriaali nagu Gran Hotel (Kanal 2 näitas kunagi seda nimega Hotell Grand). Kui kellelgi on huvi Hispaania hispaania keelt õppida või harjutada, siis mul on ingliskeelsete supsidega see seriaal olemas. Midagi 30+ episoodi, igaüks üle 1 tunni pikk. Sisu poolest suht intriigid ja seebikas ja mõned mõrvateemad, aga tegevus toimub aastatel 1905-1907, nii et vähemalt on naistel ilusad kleidid. Paari ajaloolist isikut kujutatakse ka põgusalt - noor Agatha Christie nt. Ja loomulikult saab vastused klassikalistele seebikaküsimustele, nt Kui hea tegelane leiab laiba kõrvalt relva, kas ta siis võtab selle kätte? või Kui heale tegelasele tundub, et tema toas toimub midagi kahtlast, kas ta siis läheb ikkagi tuppa sisse? Ja loomulikult on suur paha see kõige parem näitleja. Nagu ikka. Ja peanaine on sinisilmne hispaanlane, kah nähtus.

Episode of tv or webisode that defined the year for you?
Define on väga tugev sõna, ma seda ei kasutaks. Aga kui lihtsalt naljakat episoodi on vaja, siis võib seda "ENSV" osa vaadata, kus kogu seltskond piiritsooni telkima läheb. (Vist kusagil 2.hooaja lõpus on see.) Illar pettumust ei valmista.

Favorite actor of the year
Nagu ma kusagil varem ütlesin, on mul vist Eddie Redmayne'i aasta. Kas ta just ka aasta lemmik on...sest eks ma vaatasin selliseid asju ka, kus Maggie Smith näiteks mängis ja Maggie Smith on kunn igasuguste Eddie'de kõrval.

Game of the year
The Imitation Game? Haha. Scrabble on igal aastal aasta mäng. Kuldvillak ka.

Best month for you this year
Endal on ka naljakas öelda, sest see on reeglina aasta igavaim ja venivaim kuu, aga ma ütlen jaanuar.

Something that made you cry this year
Mõned raamatud olid kurvad sellised.

Something you want to do again next year
Loeks veel neid kurbi raamatuid :P

Talk about a new friend you made this year
See ei olegi nii lihtne.

How was your birthday this year
Ma pean ütlema, et mulle hullult meeldis. Ma olin küll tööl, aga jumalast üksi oma toas, nii et sai rahus olla + hommikust enam-vähem mingi kella 3-4ni sadas vihma. Ja mitte mingit suvalist vihma, vaid ikka sihukest, et ma panin kummikud jalga. Väga väljapaistev. Õhtusöögiks oli kukeseenekaste.

Favorite book you read this year
"Taevasambad", aga raamatuaasta postitus tuleb veel.

What’s a bad habit you picked up this year
Vihjeks on see, et mul on nutitelefon alates sügisest.

Post a picture from the beginning of the year
Näe, Roger Federer võitis Australian Openi. See oli jaanuaris.
Post a picture from the end of the year
Kuna bloggeri nutitelefoni rakendus mul siia pilti lisada ei lase, siis vaata lihtsalt aknast välja seda ilma, mis on, ma oleksin sellest pildi pannud.

A memorable meal this year
Mainitud kukeseenekaste oli üsna mokkamööda, lisaks mõned meeldivad supid. Või siin mõeldakse sellist, mis polnud toidu poolest meeldejääv vaid mingil muul põhjustel? Siis ma küll ei tea.

What’re you excited about for next year
Näiteks see mulle meeldib, et nüüd tulevad aastad, kus jõulud ei lange nädalavahetusele, sest sorri, aga minu meelest jõulud on natuke nädalavahetuse raiskamine. Ja üldiselt ma valiks seda erakonda, kes selle seaduse teeks, et kui nädalavahetusel on pühad, siis esmaspäev on vaba.

What’s something you learned this year
Hiljutine avastus, muide, on see, et sõna fulfil inglise keeles kirjutatakse lõpust ühe l-iga. Kuna sõna tähendus on seotud täit(u)misega, eeldasin alati, et see ongi fill.

What’s something new about your place of residence (room, home, or general location) now vs the start of the year
Orhidee viskasin minema ükspäev.

Favorite place you visited this year
Riia art nouveau piirkond mulle ikka meeldib.

If you could send a message to yourself back on the first day of the year, what would it be
Jou

Did you keep any New Year’s Resolutions
Ei andnud ka ühtegi. Üldiselt ma leian, et parem kui uue aasta alguses midagi lubama hakata, on panna eesmärk teistpidi- nt detsembris mõtled, et selle ja selle ja selle asja teen veel sel aastal ära.

Did you create any characters (in games, art, or writing) this year? Describe one.
Võib-olla. Ei kirjelda.

Kommentaarid

Popid

Nikola Huppertz "Elamiseks liiga pikk"

Hiljuti lugesin sama autori raamatut "Kaunis nagu kaheksa" . Leidsin, et eesti keeles on Huppertzilt veel üks raamat ilmunud. "Elamiseks liiga pikk" tundus jällegi intrigeeriv pealkiri.  Peategelane Magali Weill on nimelt 13-aastane Hannoveri tüdruk, kes on 182 sentimeetrit pikk. See on tema jaoks problemaatiline peamiselt seepärast, et nii pikana pole ta enda arvates suudeldav. Juba praegu pole. Ja kui veel mõtlema hakata, et tema oodatav pikkus täiskasvanuna on ilmselt üle 190 sentimeetri... Tulevik tundub tume. Magali elab kortermajas koos arstist isa (kes Magali meelest keha küll eriti ei mõista), vähe närvilise ema ja mässulise vanema õega. Üks nende naabritest on 98-aastane härra Krekeler. Magali teab, et härra Krekeler hakkab varsti surema. Kust ta teab? No vaadake kui vana ta on!  Päris palju tegevust raamatus käibki härra Krekeleri suremise ümber. Kõlab masendavalt, aga pole masendav. Ongi tegelikult niuke mittemasendav raamat elamisest ja suremisest. Ütlem...

A. H. Tammsaare "Kõrboja peremees"

Varasuvel (vist) tuli telekast "Kõrboja peremees". Jäin mingi kolmveerandi silmaga seda vaatama ja hakkas tunduma, et praegu võiks see raamat märksa rohkem meeldida kui kooli ajal kohustusliku kirjandusena lugedes.  Võtsin ta siis ette. Väga suurt pingutust ei nõudnud, õhuke ja päris palju dialoogi sisaldav lugu, Tammsaare esikromaan muide. Kusagilt vikist lugesin, et Katku Villu ja Kõrboja Anna loos võib täheldada autobiograafilisi sugemeid. Katku Villu kujutavat Tammsaare kehva tervist ja enesenägemist. Tegi asja kohe huvitavamaks.  Lugu on kaunis ja kurb, mängib mõistus-tunded vastandite skaalal. Kes mida järgib. Kas peaks mingid tunded ära unustama, kui olukorda ratsionaalselt vaadates viiks nende järgmine valesse kohta, või lähtuma sellest, et oma tunnetega ei pea sa mitte vaidlema? Karakteriloome (oh mis sõna) meeldis. Oli selliseid tegelasi, kes olid tuttavad eesti talupojaromaani tegelased ja selliseid (nagu Villu ja Anna), kes raskemini mõistetavad, aga hoolimata se...

Laura Dockrill "I love you, I love you, I love you"

Üsna julge temp raamatule sihuke pealkiri panna. Läheb "Maailma ajaloo" ja "Armastuse" kategooriasse. LIIGA... midagi. Liiga suur, liiga üldine, liiga lihtne? Aga nagu  Loone Otsa "Armastuse" puhul tuleb siingi tõdeda, et see pealkiri sobis tegelikult. Peategelase pea oli seda täis ja just niimoodi kolm korda hüüdes ja läbivalt, mitte lihtsalt ühekordse tõdemusena. Niisiis oli Londonis üks Ella, kes teismelisena sajandivahetuse paiku kohtus noormees Lowe'iga. Sai kohe aru, et asi nende vahel on täitsa eriline ja saidki nad headeks sõpradeks, aga jäidki kogu aeg ainult sõpradeks, kuigi Ella peas vasardas muudkui see IloveyouIloveyouIloveyou. Ja selline seis kestis aastaid. Ella muudkui mõtles ja lootis. Kuna peategelane oli minu eakaaslane, tuli selle aja kirjeldus mõnevõrra tuttav ette. Samas mõnevõrra ei tulnud ka, sest erinevalt minust oli tema Londonis. Aga tundub, et nostalgiafaktorile mängimine on raamatule lugejaid toonud küll - mitmed kommentee...

Isabel Allende "Vaimude maja"

Tihti ikkagi on nii, et loed raamatust mingid esimesed kümme lehekülge ära ja saad suures plaanis aru, milline raamat see on. "Vaimude maja" puhul näiteks sain aru, et raamat saab mulle väga meeldima.  Lugu on ühest perekonnast läbi mitme põlvkonna (pakun et nelja) ja Tšiili ajaloost 20. sajandil. Ärimees (ka põllumajandusmees) Esteban Trueba peaks algul abielluma ühe noorikuga, lõpuks abiellub hoopis tolle õe Claraga. Neil on tütar Blanca, Blancal on tütar Alba. Ja kuigi läbiv tegelane oleks nagu Esteban, siis päriselt ikkagi ei saa öelda, et tema peategelane on.  Sest naised on tähtsad. Ühest küljest joonistub see kogu raamatu pealt välja, aga kui sealt aru ei peaks saama, siis lõpuosas tulevad naised kohe eriti selgelt esile. Lühidalt: kui naine on hädas, siis tema abistajaks on teine naine. Üldiselt jõuab autor tõdemuseni, et naised on ühiskonnas teatud väärtuste alustalad. Muide, kõigi raamatus oluliste naiste nimed (Clara, Blanca, Alba) tähendavad valget. Ei pannud ise ...