Otse põhisisu juurde

Mingi küsimustik 2017

Aastalõpu vagunisaatja alustab! Leidsin mingi sihukese küsimustiku, mõtlesin, et teeks. Mitu asja läheb küll kordusesse võrreldes järgmiste postitustega, aga miks mitte, onju.

Song of the year
Terevisiooni multikalaulud. Need hakkavad niimoodi kummitama et. Siimuke on siin, Siimuke on siin või Peppa Pig või see jube laul, mis detsembrikuu multikal oli.

Album of the year
Peab ütlema, et ma ei ostnud mitte ühtegi plaati sel aastal. Aga meeldisid Martin Phippsi soundtrackid seriaalidele "Sõda ja rahu" ning "Victoria". Seal on sihukesed madalahäälsed koorilauljad ja üsna dramaatiline muusika.

Favorite musical artist / group you started listening to this year
Vist pole sellist, vana on rohkem moes.

Movie of the year
Ülisuurt lemmikut polnud ja filmitabel veel tuleb.

TV show of the year
Mitte just aasta parim, aga vaatasin nüüd aasta lõpus sellist seriaali nagu Gran Hotel (Kanal 2 näitas kunagi seda nimega Hotell Grand). Kui kellelgi on huvi Hispaania hispaania keelt õppida või harjutada, siis mul on ingliskeelsete supsidega see seriaal olemas. Midagi 30+ episoodi, igaüks üle 1 tunni pikk. Sisu poolest suht intriigid ja seebikas ja mõned mõrvateemad, aga tegevus toimub aastatel 1905-1907, nii et vähemalt on naistel ilusad kleidid. Paari ajaloolist isikut kujutatakse ka põgusalt - noor Agatha Christie nt. Ja loomulikult saab vastused klassikalistele seebikaküsimustele, nt Kui hea tegelane leiab laiba kõrvalt relva, kas ta siis võtab selle kätte? või Kui heale tegelasele tundub, et tema toas toimub midagi kahtlast, kas ta siis läheb ikkagi tuppa sisse? Ja loomulikult on suur paha see kõige parem näitleja. Nagu ikka. Ja peanaine on sinisilmne hispaanlane, kah nähtus.

Episode of tv or webisode that defined the year for you?
Define on väga tugev sõna, ma seda ei kasutaks. Aga kui lihtsalt naljakat episoodi on vaja, siis võib seda "ENSV" osa vaadata, kus kogu seltskond piiritsooni telkima läheb. (Vist kusagil 2.hooaja lõpus on see.) Illar pettumust ei valmista.

Favorite actor of the year
Nagu ma kusagil varem ütlesin, on mul vist Eddie Redmayne'i aasta. Kas ta just ka aasta lemmik on...sest eks ma vaatasin selliseid asju ka, kus Maggie Smith näiteks mängis ja Maggie Smith on kunn igasuguste Eddie'de kõrval.

Game of the year
The Imitation Game? Haha. Scrabble on igal aastal aasta mäng. Kuldvillak ka.

Best month for you this year
Endal on ka naljakas öelda, sest see on reeglina aasta igavaim ja venivaim kuu, aga ma ütlen jaanuar.

Something that made you cry this year
Mõned raamatud olid kurvad sellised.

Something you want to do again next year
Loeks veel neid kurbi raamatuid :P

Talk about a new friend you made this year
See ei olegi nii lihtne.

How was your birthday this year
Ma pean ütlema, et mulle hullult meeldis. Ma olin küll tööl, aga jumalast üksi oma toas, nii et sai rahus olla + hommikust enam-vähem mingi kella 3-4ni sadas vihma. Ja mitte mingit suvalist vihma, vaid ikka sihukest, et ma panin kummikud jalga. Väga väljapaistev. Õhtusöögiks oli kukeseenekaste.

Favorite book you read this year
"Taevasambad", aga raamatuaasta postitus tuleb veel.

What’s a bad habit you picked up this year
Vihjeks on see, et mul on nutitelefon alates sügisest.

Post a picture from the beginning of the year
Näe, Roger Federer võitis Australian Openi. See oli jaanuaris.
Post a picture from the end of the year
Kuna bloggeri nutitelefoni rakendus mul siia pilti lisada ei lase, siis vaata lihtsalt aknast välja seda ilma, mis on, ma oleksin sellest pildi pannud.

A memorable meal this year
Mainitud kukeseenekaste oli üsna mokkamööda, lisaks mõned meeldivad supid. Või siin mõeldakse sellist, mis polnud toidu poolest meeldejääv vaid mingil muul põhjustel? Siis ma küll ei tea.

What’re you excited about for next year
Näiteks see mulle meeldib, et nüüd tulevad aastad, kus jõulud ei lange nädalavahetusele, sest sorri, aga minu meelest jõulud on natuke nädalavahetuse raiskamine. Ja üldiselt ma valiks seda erakonda, kes selle seaduse teeks, et kui nädalavahetusel on pühad, siis esmaspäev on vaba.

What’s something you learned this year
Hiljutine avastus, muide, on see, et sõna fulfil inglise keeles kirjutatakse lõpust ühe l-iga. Kuna sõna tähendus on seotud täit(u)misega, eeldasin alati, et see ongi fill.

What’s something new about your place of residence (room, home, or general location) now vs the start of the year
Orhidee viskasin minema ükspäev.

Favorite place you visited this year
Riia art nouveau piirkond mulle ikka meeldib.

If you could send a message to yourself back on the first day of the year, what would it be
Jou

Did you keep any New Year’s Resolutions
Ei andnud ka ühtegi. Üldiselt ma leian, et parem kui uue aasta alguses midagi lubama hakata, on panna eesmärk teistpidi- nt detsembris mõtled, et selle ja selle ja selle asja teen veel sel aastal ära.

Did you create any characters (in games, art, or writing) this year? Describe one.
Võib-olla. Ei kirjelda.

Kommentaarid

Popid

Nikola Huppertz "Elamiseks liiga pikk"

Hiljuti lugesin sama autori raamatut "Kaunis nagu kaheksa" . Leidsin, et eesti keeles on Huppertzilt veel üks raamat ilmunud. "Elamiseks liiga pikk" tundus jällegi intrigeeriv pealkiri.  Peategelane Magali Weill on nimelt 13-aastane Hannoveri tüdruk, kes on 182 sentimeetrit pikk. See on tema jaoks problemaatiline peamiselt seepärast, et nii pikana pole ta enda arvates suudeldav. Juba praegu pole. Ja kui veel mõtlema hakata, et tema oodatav pikkus täiskasvanuna on ilmselt üle 190 sentimeetri... Tulevik tundub tume. Magali elab kortermajas koos arstist isa (kes Magali meelest keha küll eriti ei mõista), vähe närvilise ema ja mässulise vanema õega. Üks nende naabritest on 98-aastane härra Krekeler. Magali teab, et härra Krekeler hakkab varsti surema. Kust ta teab? No vaadake kui vana ta on!  Päris palju tegevust raamatus käibki härra Krekeleri suremise ümber. Kõlab masendavalt, aga pole masendav. Ongi tegelikult niuke mittemasendav raamat elamisest ja suremisest. Ütlem...

Robert Seethaler "The café with no name"

Mul oli tugevalt positiivne eelarvamus. Kuivõrd kaks varasemat samalt autorilt loetud raamatut olid meeldinud ja sisukirjelduses lubati ühe Viini kohviku (püsi)kundede elu ja mõtteid tutvustada. Tundus köitev.  Sedakorda meeldis raamatu idee rohkem kui raamat ise. Oligi üks kohvik Viinis ja oligi mitmeid tegelasi, sealhulgas kohvikupidaja ja -töötaja, kelle elu rohkem või vähem kirjeldati. Oli ka aru saada, et üldise ajastu- ja kohameeleolu edasiandmine on otsesest tegevusest olulisem. (Ses mõttes meenutas natuke Bradbury "Võililleveini" .) Mulle jäi kogu lugu kuidagi kaugeks. Üleliia ei kottinud ka. Kuigi tegevusaeg oli algusest peale teada (lugu algas 1966 ja lõppes 1976), jäi lugedes kogu aeg mulje, et tegevus toimub märksa varem. Kuidagi ei tundunud nii kaasaegne aeg. Ka peategelane, kes raamatu alguses oli 31-aastane, tundus pidevalt nagu vanem. (Samas 60 aasta tagused 30-aastased olidki oluliselt vanemad kui praegused.)  Meeleolu oli üldiselt niuke melanhoolne või sünge...

Daamide õnn

Emile Zola ise on vist kuulsam kui see raamat. Välja antud 1883, tõlge eesti keelde 1970. Hoolimata pealkirjast pole minu arvates tegemist naistekaga. Selline raamat, mille lugemiseks on vaja natuke rohkem keskenduda kui tänapäeva tilu-lilu raamatute puhul. Kirjeldused, keerukad lausekonstruktsioonid, prantsuse nimed, võõrsõnade tavapärasest suurem hulk. Viimaste puhul on eriti väljapaistev igasuguste riidesortide jm materjalide nimetuste arvukus. Ühesõnaga tummine tekst. Raamat räägib kaubamajade algusajast Prantsusmaal. Daamide Õnn on kõik ühes -tüüpi pood, hiigelkaubamaja, mis oma odavmüügi poliitikaga kõik läheduses asuvad üksiküritajad pankrotti ajab ise oma hiilgust ja võimu aina laiendades. Huvitav on jälgida seda inimeste hullutamist, mis tollal algas. Inimene näeb odavat asja ja hakkab tundma, et tal on seda vaja. Nipitamise sihtrühmaks on valitud naine (või nagu raamatus öeldakse, on eesmärgiks vallutada naine). Tee vaid reklaami, et saab odavalt kulda ja karda ja pitsi ja...

Viveca Sten "I de lugnaste vatten" / "Vaga vesi"

Alustan oma vana lauluga jälle. Kuidagi suvalt leidsin, et oo, mul ju see raamat ka olemas, huvitav, kuidas see kah kirjutatud on, ma algusest natuke loen. Siin me nüüd oleme. Tegemist on Sandhamni mõrvalugude sarja 1. raamatuga. Pole saladus, et tegevus toimub peamiselt Stockholmi saarestikus asuval Sandhamni saarel. Kuna ta niuke mõnusalt liivase rannaga on, armastavad turistid (sh päevaturistid) teda külastada. Ja kus inimesi käib, seal ikka juhtub asju. Antud sarjas siis mõrvu. Ja 1. osa on kohe mitmelaibalugu. Peategelasi on kaks: politseinik Thomas Andreasson ja saare pikaajaline suveelanik Nora Linde. Thomase puhul meeldis peamiselt see, et tegemist polnud tüüpilise ennast hävitava politseinikuga. Tal oli oma valus lähiminevikulugu küll, aga polnud mingi joodik/narkomaan/naistemees. Nora on Thomasega ammune sõber ja aitab ka nagu poolkogemata juhtumeid lahendada. Ühtlasi kirjeldatakse stseene tema abielust, pereelust ja karjäärist. Kuivõrd raamatusari on Rootsis ka seriaaliks te...