Otse põhisisu juurde

Muusikaauhinnad 2017

Uus on taasleitud vana, tuleb tõdeda. Olen nostalgialainel, nõnda et siit tuleb mitmeid lugusid, millega mul on juba pikemaajalised suhted.

Aasta hulluke: Kate Bush - Wuthering Heights (võib ka Saara Kadaku esituses näosaatest) 
Võimalusel koos viidjoga vaadata. Omaette huvitav kogemus on püüda seda kaasa laulda. Ühtlasi huvitav, kas mõni koor ei tahaks seda laulda. Tundub, et võiks olla sihuke mõnus hüsteeriline koorilaul.


Aasta õhkaja: The Verve - The Drugs don't work
The Verve on muidugi täiuslik melanhooliabänd, mida mõni ei suuda üldse kuulata, aga minu jaoks võib see laul ka rõõmsamaid kujusid võtta, kui tahab.




Aasta tantsuhitt: Sylvester - Make me feel mighty real
Kui tantsuhimulisel inimesel on kunagi olnud hea aeg elada, siis 70ndatel.


Aasta koorilaul: Rasmus Puur - Meie
Kohtusin selle Anna Haava luuletusega esmakordselt kusagil keskkooli lõpus. Sel aastal oli kena taaskohtumine.


Aasta unistaja: Jem - Flying high 
Jällegi mingi 10 aastat tean seda laulu, aga sel aastal hakkas ta väga kaunis tunduma oma kahehäälsuses ja maitea, mingid viiulid on siin taustal vist? Mingi selline kõla on igal juhul, mida ma pahaks ei pane.


Aasta soovitus: Cigarettes after Sex 
Just sellise intrigeeriva nimega orkestrit soovitas mul kuulata YouTube. Ma pole kindel, kas ta on before või after, aga mulle meeldib. Sugestiivne on see sõna vist. Ja ma siiani ei tea, mis soost on laulja.


Aasta avang: The Cure – Plainsong 
Parem pikk algus kui pikk lõpp.


Aasta diip: Regina Spektor - Firewood 
The piano is not firewood yet on minu meelest nii diibilt öeldud, et ma vahepeal mõtlen, kas ma ikka saan aru kõigest, mida sellega võidakse mõelda. Veel mitu head lauset on ses laulus. The heart beats in threes just like a waltz jms.


Aasta kaver: Salvador Sobral - A case of you 
Võinuks siia lisada ka selle, et Salvador Sobral esitas aasta euroloo, aga mulle isegi veel rohkem meeldis see, kuidas ta seda Joni Mitchelli laulu laulis. (Kõigist neist lauljatest, kes on A case of you laulda võtnud võiks muidugi üldse eraldi tabeli teha.)


Aasta täiuslik: Sigur Ros - Hoppipolla 
Mitte ainult aasta tegelikult. Ma täitsa tõsiselt arvan, et see on üks kaasaja kõige täiuslikumaid laule. Selline avar ja rõõmus. Sõnades räägitakse muuhulgas sellest, kuidas on ilma kummikuteta porilombis hüpata. (Kas kõlab natuke nagu Põrsas Peppa?)


Aasta instrumentaal: The Corrs instrumentaalpalaga, mille nime ma ei tea. 
Veel üks vana lugu, mis on toredale kaasahaarava energiaga.  Kuna tegemist on mingi rahvalauluga, siis poleks vist pidanud olema väga suur üllatus seda sel aastal mingis Poldarki osas kuulda. (Seal küll ilmselgelt kellegi teise kui The Corrsi esituses.)


Aasta hümni kordussaade: Islandi hümni instrumentaalversioon 
Käin seda vahepeal YouTube'is kuulamas ja mõtlen et oh...jess.


Aasta üllatusorel: Victoria soundtrack - The Wedding (või ka mõni muu lugu)
Orel on selline pill, mida ma reeglina ei talu, aga siin on nii kaunid meloodiad, et isegi orel ei sega. Flöödid on veel ilusamad, ühtlasi kasutatakse neid kogu soundtrackil väga mõnusalt rongivile hääle tekitamiseks . Häh, ja nüüd on juutuubist kadunud see The Wedding. Paneme siis kroonimismuusika, kus on lihtsalt mõnus koorilaul.


Aasta lõdvestusharjutus: Liisi Koikson - Viire takka 
Süldiks võib muutuda, kui seda kuulama jääda, meeldivalt unine on. Ja mulle istub, kui mõni laulja veel on, kes ei pea vajalikuks igal hetkel oma tohutuid vokaalseid võimeid demonstreerida. Küll nad paistavad ise välja, kui olemas on. (See on umbes sama nagu need inimesed, kes suudavad targutamata targad välja paista.)


Tantsuhitte ei saanud veel küllalt: Jackson 5 - Blame it on the boogie
Sa vaata neid!


Aasta bänd: Oasis - Stand by me (ja veel paljud lood)
Oasis on üks kõige lahedamaid bände üldse, seda ma ütlen.


Lõpetusüllatus: Lana del Ray - Love
Kuna (nagu ka eelnevatest lugudest näha) ma pole enam kursis muusikaga, mis konkreetselt sel aastal on ilmunud, siis käin aasta lõpus tihtipeale mingeid muusikaportaalide aasta parimate lugude tabeleid vaatamas. Ja mis ma näiteks Pitchforki tabelist praegu leidsin. See laul, mille mina aasta esimeses pooles puhtjuhuslikult leidsin, on täitsa sellest aastast. Sihuke meeldivalt udune ja romantiline ka. Isegi Aasta Hitti sain nüüd oma hääled ära saata, muidu tundus, et ei saagi, sest ma ei tea selle aasta laule.

Kommentaarid

Popid

Nikola Huppertz "Elamiseks liiga pikk"

Hiljuti lugesin sama autori raamatut "Kaunis nagu kaheksa" . Leidsin, et eesti keeles on Huppertzilt veel üks raamat ilmunud. "Elamiseks liiga pikk" tundus jällegi intrigeeriv pealkiri.  Peategelane Magali Weill on nimelt 13-aastane Hannoveri tüdruk, kes on 182 sentimeetrit pikk. See on tema jaoks problemaatiline peamiselt seepärast, et nii pikana pole ta enda arvates suudeldav. Juba praegu pole. Ja kui veel mõtlema hakata, et tema oodatav pikkus täiskasvanuna on ilmselt üle 190 sentimeetri... Tulevik tundub tume. Magali elab kortermajas koos arstist isa (kes Magali meelest keha küll eriti ei mõista), vähe närvilise ema ja mässulise vanema õega. Üks nende naabritest on 98-aastane härra Krekeler. Magali teab, et härra Krekeler hakkab varsti surema. Kust ta teab? No vaadake kui vana ta on!  Päris palju tegevust raamatus käibki härra Krekeleri suremise ümber. Kõlab masendavalt, aga pole masendav. Ongi tegelikult niuke mittemasendav raamat elamisest ja suremisest. Ütlem...

Eva Koff "Õhuskõndija"

Selle raamatu puhul on mul mõistus ja tunded täitsa eraldi.  Mõistuse versioon Läbimõeldud tegelaste, köitva tegevusaja ja -kohaga kaunisõnaliselt kirjutatud lugu. Autor on tubli uurija ja inimhingede insener, lisaks meisterlik sõnaseadja. Andke auhindu. Tunnete versioon Miks juba teisel leheküljel hakkab pihta üks nutt ja kurbus? Kas ma jaksan seda lugeda? Oo, tegelastega juhtub ka häid asju, vist siiski jaksan. Näe, raamatu kaaned on ka ju enamasti heledates toonides. Õhuskõndija... õhk viitab ju ka millelegi kergele? Vist siiski mitte. Paistab, et tegelastega juhtuvad nüüd järjest vaid halvad asjad. Kas ma jaksan seda lugeda? Noh, poole peale juba jõudsin ju. Midagi sellist on juba olnud. Kas need naised hakkavad taas millestki vabanema? Emantsipatsioon ja see. Miks keegi kunagi õnnelik pole? Kas siin mõeldakse õhuskõndija all kedagi, kes kõnnib, sest lennata ei saa? Ängistav on. Kuhu mul see õnnelike lõppudega ajaviitekirjanduse nimekiri nüüd jäigi? Siin on niisiis kaks peatege...

Mihkel Mutt "Tartu tuld toomas : linnauitaja ülestähendusi taaskohtumisel"

  Mõni aasta tagasi nägin Mihkel Mutti suvaliselt tänaval. Polnud tema Tartusse tagasi kolimisega siis kursis ja mõtlesin ilmselt et näe, kirjanikuhärra ka Tartus käimas. (Sest Mihkel Mutt on märksa kirjanikuhärralikum tüüp kui mõni muu kirjanik.) Siis nägin teda mingi kord veel ja hakkasin mõtlema, et huvitav mida ta jalutab siin. See suvaliselt nägemine on kõnekas tegelikult Tartu kohta. Mõni nädal tagasi peatas mind kaubamaja juures üks usukuulutaja ja küsis, mis mulle Tartu juures enim meeldib. Vastasin et suurus: ühe jalutuskäigu jooksul on võimalik näha mõnda tuttavat, isegi mitut tuntud inimest, aga samas on võimalik näha ka mitte ühtegi tuttavat inimest. Rootslased ütleks  lagom. Parasjagu (suur/väike). Raamat on ühest küljest jalutuskäik Tartus - linna füüsiline keskkond, sh jõgi. Teisalt tuleb juttu Tartu vaimust, linna peal tuntud tartlastest, ülikoolist, linna ajaloolisest rollist, võimalikust rollist tulevikus, Tartu-Tallinn vastasseisust. (Viimase kohta leiab Mut...

Camilla Dahlson "Sommar vid Sommen"

Meil on Stockholmis elav ja ökonomistina töötav Disa, kes alustuseks adub, et tööl ja muidu elus on veits halvasti, ja otsustab hõreasustusega väikekohas endale majapidamise osta, kus (peamiselt) majutusteenust pakkuma võiks hakata. Idüll looduses ja kõik.  Kõigepealt müüakse taas üks Södermalmi korter mitme miljoni eest maha. Jäi mulje, et ca 10-aastase tööstaažiga inimesel oli päris palju raha kinnisvaralaenust juba pangale tagasi makstud. Ju siis teenis hästi, kuigi pigem jäeti mulje, et tööandja üritas Disalt seitset nahka koorida selle eest eriti peale maksmata.  Läks siis Disa oma järveäärsesse majja elama ja asus tegutsema, aga ega nagu väga huvitav polnud. Kirjutaja romantilised fantaasiad sellest, kuidas oleks kaunis asukohas majutuskohta pidada, kirjeldused sellest, kuidas Disa koristab ja mingit kraami kokku ostab, väga lihtsustatud nägemus sellest, kuidas majutusasutusse külastajaid saada jms. Kordagi ei mainitud, kas Disa lõi näiteks mingi ettevõtte, mille alt tee...