Kuningannad 1925 - #11 Rootsi Victoria

Rootsi kuninganna Victoria (1862-1930)

Kuninganna ja tema puudel.
Tulevane kuninganna sündis 1862.aastal Saksamaal Karlsruhes, tema isa oli Badeni suurhertsog ja ema Preisi printsess (Saksa keiser Wilhelm I tütar).

1881.aastal abiellus Victoria tulevase Rootsi kuninga Gustav V-ga. Teda hüüti tollal Vasa printsessiks, sest tema isapoolne vanavanaisa oli kunagine Rootsi Vasa soost kuningas Gustav IV Adolf.

Kuuldavasti oli Victoria ja Gustavi abielu pigem perekonna poolt planeeritud ja mitte just kõige õnnelikum. Üheks põhjuseks on loetud asjaolu, et Gustav võis olla homoseksuaal (mõni ütleb, et see on lausa avalik saladus).

Victoria ja Gustav 1890.aastal.
Paaril oli siiski 3 last, kõik pojad. Vanimast pojast Gustavist sai tulevikus kuningas Gustav VI Adolf. (Tema viis endise ja praeguse Rootsi valitseva suguvõsa nö kokku - ema oli Vasade päritolu ja isa Bernadotte.)

Kuningannaks sai Victoria 1907.aastal, kui tema abikaasa Gustav V nime all kuningaks sai.

Kuninganna oli kunstivaldkonnas andekas- ta tegeles fotograafia, maalimise ja skulptuuriga, aga oli ka kõva klaverimängija.

Victoria oli üsna nõrga tervisega ja pidi seetõttu tihti talved mõnes Rootsist soojema kliimaga kohas mööda saatma. Sellise ravi määras talle õukonnaarst Axel Munthe, kes ka ise peamiselt Itaalias resideerus. Victoriaga olid nad sõbrad (mõni muidugi arvab et enamgi veel). Mõni arvab ka, et see Munthe polnud kuigi kena inimene.

Perepilt. Peamiselt on see siin kübarate, vuntside ja
selle taustal oleva aatomi moodi asjanduse pärast.
Victoria oli õukonnas põhifiguur, kes asju kontrollis. Vähe sellest, tal oli päris korralik kontroll ka oma abikaasa üle- sedakaudu sai poliitikat mõjutada. Samuti püüdis ta oma poliitilisi huve teostada läbi nõo Saksa keiser Wilhelm II. I maailmasõja ajal oli Victoria tegevus üsna ilmselt Saksamaad pooldav- seoses sellega kaotas ta sõjajärgselt Rootsis igasuguse poliitilise mõjuvõimu.

Vaadetelt oli Victoria konservatiiv, näiteks Rootsi-Norra uniooni lõppemine oli talle väga vastukarva. Ka oma käitumises järgis ta kindlaid reegleid ja ootas seda ka teistelt- kui mõni valvur näiteks unustas teda kombekohaselt tervitada, sai kohe karistuse kaela. Samas tegeles kuninganna ka heategevusega nagu kuningannad ikka.

Mida vanemaks ta sai, seda halvemaks läks tervis ja aina rohkem hakkas Victoria Itaalias elama. Viimast korda käis ta Rootsis 1928.aastal Gustav V sünnipäeva ajal.

Praegusele Rootsi kuningale on see Victoria vanavanaema. Tulevikus peaks Rootsi saama taas ühe Victoria-nimelise kuninganna. Temast rääkides on põhjust veel mainida ka kunagist kuninganna Victoriat.

Tema sai 1881.aastal oma vanematelt pulmakingiks ühe tiaara. Hiljem pärandas ta selle tulevastele põlvedele sooviga, et seda põhiliselt kroonprintsessid kannaksid. Tänapäeval on seesama Badeni narmastiaara kroonprintsess Victoria üks signatuurehteid - põhiline jupstükk, mida tema peas näha on.

Neid harke (või narmaid, kui soovite)
peaks olema 47.
Rootsi monarhia tulevik võib lausa helge olla- hiljuti lugesin kusagilt, et kroonprintsess on ülekaalukalt kuningapere populaarseim liige. Peale teda on tükk tühja maad ja siis tulevad tema isa ja tema abikaasa. Ma ei tea küll, kuidas see hetkel teemasse puutus. Vist niimoodi, et see oli pika postitusteseeria viimane postitus ja siin võib muud juttu ajada küll.

Igasugused hinged

Lugesin ühte raamatut, mis tekitas minus küsimuse. Kui (väidetavalt) on olemas näidendid, mis ongi kirjutatud ainult lugemiseks (ja mitte lavastamiseks), kas on siis olemas ka raamatud, mis on kirjutatud ainult sellepärast, et autoril on olnud mõnus kirjutada?

Raamat, kus midagi otseselt ei juhtu (on ainult mingi hulga tegelaste kirjeldus ja kirjutaja arvamus neist) jätab vägisi sellise mulje. Korra mõtlesin, et selline raamat on nagu kellegi isiklik päevik, aga vist ikka pole ka, päevikus on kindlasti sündmused ja kirjutaja üsna erksad tunded.

Sellegipoolest ma arvan, et see raamat/autor võiks vabalt mingi Nobeli vms preemia saada. Tihtilugu maisaa aru noist preemiasaajatest. Ja tihtilugu see, kui hea on mingit raamatut lugeda, pole seotud sellega kui heaks raamatuks teda üldiselt peetakse.

Ja üldse. Praegu hakkasin teisest küljest mõtlema, et kirjutada sellist raamatut, kus midagi ei juhtu, võib olla ju hoopis paganama raske. Sest sündmuste kirjeldustesse laskumine on ju kõige lihtsam tee, mida mööda minna. Äkki tal siis polnudki seda nii mõnus kirjutada. Peaks küsima.
on aprill 28, 2015 by  |  

Kuningannad 1925 - #10 Hispaania Victoria Eugenie

Hispaania kuninganna Victoria Eugenie (1887-1969)


Victoria Eugenie Julia Ena (tuntud oli ta kui Ena) sündis Balmorali lossis kuninganna Victoria tütre Beatrice'i ainsa tütrena. Tema isa oli Battenbergi prints Henry. Victoria nime sai ta vanaema järgi ja Eugenie nimi anti ristiema järgi (kes oli Napoleon III abikaasa).

Kuna Ena ema Beatrice elas koos oma ema Victoriaga, kasvas Ena suuresti üles kuninganna Victoria majapidamises Windsori lossis, Balmoralis jm. Muidugi oli ta noorpõlves ka mitmetes kuninglikes pulmades pruutneitsiks (nt 8.postituse kuninganna Mary ja George V pulmas), väikesed printsessid ikka on.

Ena (kõige vasakpoolsem) 17-aastasena eelmise Rootsi kuninga
Gustav VI Adolfi ja oma onutütre Margareti pulmas.
Peale kuninganna Victoria surma 1901.aastal elas Ena emaga
(isa oli 1896.aastal surnud) Kensigtoni palees Londonis.
Praegu elavad siin muuhulgas meedialemmikud Kate ja William.
1905.aastal Suurbritanniat külastanud Hispaania kuningas Alfonso XIII-le hakkas noor Ena meeldima. Saatis talle pärast Hispaaniast postkaardikesi ja puha. Alfonso emale poja sümpaatia ei meeldinud- Ena polnud Habsburgide suguvõsast, nagu talle oleks meeldinud, ühtlasi polnud Ena katoliiklane ja oli potentsiaalselt hemofiilia edasikandja.

Ena ja Alfonso. Tšekka kuninga pilku ;)
 Alfonso siiski sai oma tahtmise ja abiellus Enaga 1906.aastal. Selleks oli Ena eelnevalt katoliku usku astunud. Pulmapäev muutus natuke eluohtlikuks, kui üks mässaja pruutpaari kaariku suunas pommi heitis. Noorpaar viga ei saanud, aga rünnakus oli teisi hukkunuid. 

Alfonsol ja Enal sündis 7 last, 2 poega pärisid emalt ka hemofiilia. Väidetavalt ei andnud Alfonso seda Enale kunagi andeks ja peale laste sündi läks nende abielu üldse allamäge - Alfonsol olid armukesed ja Ena pühendas ennast heategevusele, märksõnadeks (nagu kuningannade puhul ikka) olid vaesed, lapsed ja meditsiin. Ka see kuninganna sai oma tegevuse eest paavstilt Kuldse Roosi, mida kusagil eelmises postituses mainisin.

Ena lastega. Peaasjalikult
on pilt siin tüdrukute soengute pärast.
Peale oma laste oli Enal ka kuulsaid ristilapsi, näiteks praegune Monaco vürst Albert ja hiljuti surnud endine Belgia kuninganna Fabiola.

1931.aastal läks kuninglik pere eksiili, sest Hispaanias kuulutati välja vabariik. Algul elasid Ena ja Alfonso koos, hiljem läks Ena üksi Suurbritanniasse ja sealt Šveitsi. 1938.aastal käis ta Roomas pojapoeg Juan Carlose ristimisel ja 1968.aastal külastas viimast korda Hispaaniat pojapojapoja Felipe ristimisesega seoses. (Juan Carlos oli Hispaania kuningas alates monarhia taastamisest 1971 kuni 2014 ja Felipe on praegune kuningas.)

Väike Felipe vanavanavanaema süles.
Kuninganna Victoria Eugenia suri 1969.aastal Lausanne'is. 1985.aastal maeti ta ümber Hispaaniasse.

Victoria Eugenia nimeline teater San Sebastianis
Kuninganna Victoria nimeline sild Madridis.
Taamal paistab hiiglauhke Almudena katedraal.
Seekord ka natuke blingi siia lõppu. Kuninganna Enaga seostub Hispaania kuningapere ilmselt uhkeim tiaara, nimeks on tal lühidalt Fleur de Lys. Selle sai Ena Alfonsolt pulmakingiks. Tegemist on nii uhke tükiga, et seda kannab reeglina ainult kuninganna eriti tähtsate sündmuste puhul. Tiaaral näha olev korduv element on Bourbonide perekonna sümbol (Hispaania kuningapere on Bourbonide hulgast.)

Hispaania eelmine kuninganna Sofia
Fleur de Lys tiaaraga.
Teine uhke tükk, mis algselt kuninganna Victoria Eugeniale kuulus, pärineb 1920.aastast - Cartier' pärlite ja teemantidega tiaara. Ka seda nähakse reeglina kuninganna peas.

Hispaania kuninga õde Cristina
Cartier' tiaaraga.
Wiki

Maivõimaivõimaivõi

Pean siin ja kohe teatavaks tegema ühe asja. Mind ajab ILGELT närvi see "Võta või jäta" saate telefon. Oleks siis mingi vanakooli kettaga telefon või minu pärast kasvõi mõni hiigelsuur nutitelefon, mida on piinlik kõrva juurde tõsta. Või tavaline juhtmeta lauatelefon. Aga ei. Peab olema mingisugune...mingisugune...banaan! Vorst! Ja oleks siis korralik banaan või vorst! Ei, on mingisugune lihtsalt...töllerdis.

Nagu aru saate, häirivad vähesed telekas olevad asjad mind nii palju kui see telefon. Oi-oi-oi.
on aprill 20, 2015 by  |  

Kuningannad 1925 - #9 Jugoslaavia Maria

Jugoslaavia kuninganna Maria (1900-1961)


See Maria sündis Rumeenia printsessina 1900.aastal Saksamaal. Tema vanemad olid Rumeenia kuningas Ferdinand ja kuninganna Maria (kuningannade 7.postituse peategelane). Maria oli pere 6 lapse hulgas vanuselt kolmas. Et tema ja ema Maria vahel vahet teha, kutsuti teda pereringis Mignoniks. Üles kasvas Mignon põhiliselt Rumeenias.

Väike Maria
1922.aastal abiellus Maria Serblaste, Horvaatide ja Sloveenide Kungriigi kuningas Aleksander I-ga. (Tollal veel ei kasutatud Jugoslaavia nimetust, see tuli 1929.aastast, nagu ma aru saan. Nii et tegelikult peaks ka selle postituse pealkiri olema Serblaste, Horvaatide ja Sloveenide Kungriigi Maria.) Paarile sündis 3 poega.
Maria poegadega
Kuningannana oli Maria paljude heategevusorganisatsioonide (nt Punane Rist) patroon ja muidu aktiivne tegutseja. Seoses sellega on tänapäevalgi endise Jugoslaavia riikides (enim ilmselt Serbias) organisatsioone, koole ja ka tänavaid, mis kuninganna Maria nime kannavad.

Maria oskas autot juhtida
(polnud kuigi tavapärane oskus tollal kroonpeade hulgas).

1934.aastal kuningas Aleksander tapeti ja kuningaks sai tol hetkel 11-aastane Peeter (serbiapärasemalt Petar). Tolle täisealiseks saamiseni määrati regendiks Peetri onu Paul.

II maailmasõja ajal läks kuningapere turvalisuse mõttes eksiili, Maria läks Inglismaale ega tulnudki enam kunagi Jugoslaaviasse tagasi. (Jugoslaavia monarhia likvideeriti 1945.)

Maria suri 1961 Inglismaal ja maeti 2013.aastal ümber Serbiasse.

Kindlasti tema lugu polnud nii õnnetu, nagu minu lühikesest kokkuvõttest tundub, minul lihtsalt pole rohkem infot.  Selle eest on mitu pilti.

Wiki, veel üks leht.

David Copperfield, see esialgne

Käisin nädalavahetusel poes, sellises, mis muuhulgas DVD-sid müüb, ja leidsin sealt soodsa pakkumise ühe "David Copperfieldi" DVD näol. Paraku polnud see küll see versioon, mida ma eelistanud oleks, kus noort Davidit mängib Daniel Radcliffe ja tädi Trotwoodi Maggie Smith. Kui kellelgi aimu on, kust seda versiooni saaks, siis ma ei pahandaks ka teada saades.

Igal juhul. See, mille mina ostsin, oli versioon aastast 2000. Kuna Davidit (noormehena) mängis Hugh Dancy, kelle vastu  mul üldiselt midagi pole, ja tädi Trotwoodi Sally Field, kes ju lausa vana kaardiväe hulka kuulub, siis julgesin soetada.

Hakkasin kohe vaatama ka. Päris kauaks jätkus, kaks korda poolteist tundi. Ja ma pean ütlema, kohe alguses tekkis mul sama küsimus, mis raamatutki lugedes- miks kõik Davidi vastu nii halvad on? Raamatu lugemisega ma omal ajal muide ainult 70. leheküljeni jõudsingi, sest ilgelt üle viskas see mustvalge maailm, kus osad olid nii pahad, et kole hakkas, ja teised (sh vaene väike David), olid nii-nii head. Need viimased küll kuigivõrd domineerima ei pääsenud, kogu aeg käis mingi pahadepoolne nüpeldamine ja ärapanemine.

Kas Charles Dickens polnud kirjanduses mitte realismi esindaja? Realism võiks olla selline žanr, kus kujutatakse ümbritsevaid olusid tõepäraselt. Sellega olen "David Copperfieldi" puhul isegi nõus. Sellega, et realismis on kangelaseks tavaline inimene, samuti.

Aga kuhu alla sobituks see, et tuleb mingi mees, kes annab väiksele poisile lihtsalt peksa? Siis tuleb järgmine mees (eelmise sõber) ja annab poisile ka peksa. Kas see peaks olema ühiskonnakriitika? Tõenäoliselt ongi ja ühiskonnakriitikaga mul probleemi pole. Mind vist häiris hoopis see, et see peks tuli suht lambist. Jah. Mulle meeldivad rohkem sellised teosed, kus natuke avatakse ka tagamaid, miks keegi kedagi peksab. Sest päris elus tahaks ikka ka mõelda, et inimesel, kes mingil moel käitub, on selleks põhjused, ta pole sündinud mingi evilheartina, kes igal võimalusel tahab kellelegi nuuti anda. Ja kui realismi üks tunnuseid on see, et rõhutatakse ümbritsevate olude mõju tegelastele, siis oleks ju väga hea välja tuua, mis olud ja tegurid need on, mis kedagi nii mõjutavad, et teisi peksma hakkab.

Ühesõnaga. Raamatut, kus kellegi halbadele tegudele põhjendusi ei tooda, on minul raske lugeda (emotsionaalselt raske, võiks öelda). Selliseid on ka raske lugeda, kus on põhjendustega halvad teod, aga seal mul on vähemalt võimalus püüda aru saada.

Muidugi võib öelda, et ega päriselus ka ju alati tea inimeste käitumise põhjusi. Aga I'll tell you. Raamatus on autoril võimalik ise otsustada, mida ta sinna kirjutab.

See kirjutis siin on vist üks paras rant. Läksin sõnaraamatust otsima, kuidas seda sõna võiks eesti keelde panna. Muuhulgas pakutakse sõna "pahmeldama". See kirjutis siin on vist üks paras pahmeldus.

Aga mis DVD pealt vaadatud filmiversiooni puutub, siis Sally Field tegi täitsa usutavat mitteameeriklase häält.
on aprill 14, 2015 by  |  

Lõputu kohvijoomine

Ehk on aeg üheks vanakooli postituseks taas küps.

Istusin mina nädalavahetusel ühes Tartu kohvikus (mitmed ütlevad, et kohvikuid on Tartus nii palju, et sellise suurusega linna kohta on neid kohe väga palju, aga see ei puutu hetkel üldse asjasse) ja vaatasin enda ümber ringi. Nägin mitmesuguseid inimesi.
  • Mees, kes luges lehte ja jõi kohvi - selline kuju võiks olla stammkunde. Isegi kui iga päev on erinev mees, kes lehte loeb ja kohvi joob, on tegelaskuju põhimõtteliselt sama.
  • Noor pere- lokkidega ema (tundus, et olid tehtud mitte päris lokid), prillidega isa ja huvitava näoga laps. Laps kõndis ümber laua ringi ja seletas midagi, ema ütles talle midagi vastu, isa istus. 
  • Kaks paari - antud söögikoha keskne laudkond (mis istekohta puutub). Tšikid olid pikkade mustaks värvitud juustega, noid mehi ma isegi ei mäleta enam. Vahepeal käis jutt igal juhul koristajatest, kes tolmuimejat ära ei tunne. 
  • Tülitsev? paar - Tütarlaps vaatas noormehe poole kissis silmadega ja sisistas midagi öelda, noormees vaatas talle vastu minu meelest suht muheda näoga ega öelnud suurt midagi. Siit ka küsimärk. Üksi ei saa tülis olla. Kui ainult tütarlaps noormehega tülis oli ja noormees temaga vastu tülis olla ei tahtnud, siis järelikult nad polnud tülitsev paar? Mulle muide tundus, et see noormehe niisama muhelemine oli päris edukas, sest kui nad ära läksid, tundusid suhted juba mõlemapoolselt sõbralikud. 
  • Värske paar - istusid muide samasse lauda, kust eelmine paar lahkus. Neid vaadates muhelesin mina ;) Noormees oli ikka suht kõrvuni sees ja vaatas tütarlast õrnal sädemetest põksuval pilgul. Tüdruk näppis kõrvarõngaid ja vaatas vahepeal kõrvale (kas lihtsalt selleks, et diip olla, või sellepärast, et pidev silmavaatamine ebamugavaks osutus). 
  • Sugulased - kaks kusagil keskealist naist (kes näo järgi öeldes võisid olla õed), üks täisealine neiu (minu kujutlustes ühe naise tütar) ja üks noormees (minu arvates neiu peigumees). Kõigepealt käis (pigem valjuhäälne) lõbus arutelu sel teemal, kas peaks autod kesklinna jätma ja mõned dringid tegema. Sellest ideest küll loobuti, kell oli ka kusagil 12 alles. Hiljem arutleti reisimise teemadel- neiu rääkis, et peaks raha koguma ja kuhugi minema, prouad rääkisid sellest, kus nad on käinud.
  • Pere 2 lapsega - 2 väikest last, ema ja isa. Tähelepanuväärne on see, et mehel ja naisel oli samasugune soeng (kusagil lõugadeni suhteliselt sirged juuksed). 
  • Tugevate geenidega isa ja tema pere - ema, isa ja 2 väikest last. Viimased olid täiesti isa suust välja kukkunud, eriti suurem laps. Ja selles pole midagi halba, sest see isa oli... *sa ei näe seda, aga ma kergitan kulme praegu* kobe tükk, noh.  
  • Tudenginoorus - vanakooli moodi tänapäeva tudeginoormees väljapaistvate prillide ja korbilindiga lõbustas kahte tüdrukut (sest tema tõesti oli põhiline, kes seal rääkis). Muuhulgas rääkis noormees huvitavast uuringust kohvijoomise ja suremuse kohta. Selgus, et inimesed, kes joovad kuni 6 tassi kohvi päevas, ei sure varem kui need, kes ei joo kohvi. (Huvitav, mis mõõduga need tassid kah arvestatud on.) 
  • Ema ja tütar - pidid olema, täpselt samasuguste silmade ja muude sarnasustega olid. Kas tõesti rääkisid nad poliitikast?
  • Tütarlaps nurgalauas - ei paistnud millegagi silma, sest oli üksi ja seetõttu ei rääkinud (ka omaette mitte). Pikad juuksed olid ilusad. 
  • Kaks naist teises nurgalauas - kõigepealt oli üks naine tükk aega üksi, siis tuli teine ka. Istusid vist minu suhtes kehvas kohas, sellepärast ei pannud neid väga tähele. 
Lõpetuseks märgin ära, et ma pole mingi jube igale poole nina toppija, vaid panen lihtsalt tähele ega oska kuulmist välja lülitada. 

Kuningannad 1925 - #8 Suurbritannia Mary

Suurbritannia kuninganna Mary (1867-1953)

 


Victoria Mary Augusta Louise Olga Pauline Claudine Agnes (nimi jällegi on märkimisväärne) sündis 1867.aastal Inglismaal, kuigi tiitli poolest oli ta rohkem nagu Saksamaa jagu. Tema isa nimelt oli Saksamaal asuva Tecki (alati võlgades olev) hertsog. Ema oli Mary Adelaide- kunagise Suurbritannia kuninga George III lapselaps. Mary oli kõige vanem laps, peale teda oli veel kolm poissi. Mary hüüdnmi oli May (tema sünnikuu järgi).

Mary mehelesaamisega oli (minu jaoks) kentsakas lugu. Nimelt oli ta kõigepealt kihlatud Suurbritannia prints Albert Victoriga (4.postituse kuninganna Maudi vend), see aga suri 1892.aastal gripi tagajärjel tekkinud kopsupõletikku. 1893.aastal jõudsid asjad nii kaugele, et Mary abiellus hoopis Albert Victori venna George'iga (tulevane kuningas George V).

Mary ja George'i kihlusfoto
Pulmade puhul püüti olla väga tähelepanelikud, et mitte solvata Albert Victori mälestust, aga samas tekitas pulm ikka üldsuses elevust ka. Naisteajakirjad keskendusid Mary pruutkleidi detailsele tutvustamisele ja rahvahulgad kogunesid pulmapäeval tänavatele. Muide, see oli esimene kuninglik pulm, kus pruut ja peig Buckinghami palee rõdul inimesi tervitamas käisid.

Kuldkäevõru (teemantide, rubiini ja safiiriga)-
pulmakink Maryle tema mehe õdedelt Victorialt ja Maudilt.
Lapsi sündis paaril 6: 5 poega ja 1 tütar. Vanim poeg oli hiljem lühiajaliselt kuningaks saanud Edward VIII (Wallis Simpsoni abikaasa), vanuselt järgmine hiljem pikemaajaliselt kuningas olnud George VI. 3 ülejäänud pojast 2 abiellusid tähtsate naistega ja üks suri teismelisena. Ainus tütar oli nime poolest ka Mary.

Mary ja tema tütar Mary
20.sajandi algusaastail reisisid Mary ja George seoses esinduskohustustega palju ringi, eriti just Briti impeeriumi riikides (Kanadas, Indias, Uus-Meremaal näiteks). 1910.aastal said neist kuningas George V ja kuninganna Mary. Maiteagi, mis nad siis tegid. Kindlasti reisisid veel.

1936.aastal George V suri ja kuningaks sai tema poeg Edward VIII. Kui viimane Wallis Simpsoniga abielluda tahtis, oli Mary pehmelt öeldes selle vastu. Edward astus tagasi ja Mary keskendas ka tähelepanu oma järgmisele kuningaks saanud pojale George VI-le. Mary käis George'i tütarde Elizabethi ja Margaretiga mööda Londoni galeriisid ja muuseume, soovides pakkuda tüdrukutele kultuurilisi enseharimisvõimalusi.
Kuninganna Mary ja tema lapselaps
tulevane kuninganna Elizabeth II
(nende sugulus on küll üsna selgesti näha)
Mary oli veel elus, kui Elizabeth (1952.a.) kuningannaks sai, aga suri enne Elizabethi kroonimispidustusi 1953.aastal.

Kuninganna Mary, tema poeg kuningas George VI,
kuninganna Elizabeth II ja väike prints Charles.
Aasta võiks olla 1948 või 1949.
(Mulle meeldivad põlvkondi näitavad pildid.)
Mary järgi on nimetatud laevu, on ju praegugi üks tohutu suur Queen Mary olemas. Koole on ka kuninganna Mary nimelisi ja Antarktikas asub Queen Mary Land.

Claire Bloom kuninganna Maryna filmis "Kuninga kõne"
Kuninganna Mary on Ühendkuningriigi kuningannadest kindlasti kõige säravam selle sõna otseses mõttes- ta armastas väga igasuguseid kalliskividega vidinaid. Või nagu ütleb üks teravmeelne blogija: ta oli kuninganna, kes tõepoolest mängis oma mänguasjadega. Mary kogus just eriti perekondliku väärtusega ehteid ja tal oli eraldi arvepidamine selle kohta, milliseid ehteid ta mingite riietega mingite sündmuste puhul kandis. Pole ka imestada- kuna tema jaoks polnud probleem kanda korraga mitut kaelakeed, prossi ja käevõru, siis oli tõesti hea, kui kõik kantav oli üles märgitud. (Juhuks, kui midagi ära kadus vms.)

Aga kui natuke otsest blingi ka siia panna, siis Mary tiaaradest kuulsaim on ilmselt Suurbritannia ja Iirimaa Tüdrukute tiaara. Selle sai ta pulmakingiks noidsamu tüdrukuid esindanud komitee käest, kes kingi tarvis korjanduse tegi.

The Girls of Great Britain and Ireland tiara
on Elizabeth II lemmikuid.
Nüüd sai küll pilte rohkem kui juttu vist, aga see pidigi tänapäeva inimese teema olema ju ;)

Wiki

Kuningannad 1925 - #7 Rumeenia Maria

Rumeenia kuninganna Maria (1875-1938)


Marie Alexandra Victoria sündis 1875.aastal Suurbritannias. Tema isa oli prints Alfred (ja vanaema  kuniganna Victoria), ema oli nime poolest Maria, Vene tsaar Aleksander II tütar. Nii et jälle üks tütarlaps, kelle kõik vanavanemad olid monarhid.

Marial oli 1 vend ja 3 õde, tema ise oli vanuselt teine laps. Maria hüüdnimi peres oli Missy, õdedel Ducky, Sandra ja Baby Bee. Vend Alfrediga läks halvasti- suri 25-aastasena juba (lasi end maha). Isa Alfred oli sõjaväelise tegevuse tõttu tihti kodust ära ja lapsed olid põhiliselt ema kasvatada. Lapsed olid samas ikkagi anglikaani usku ristitud ja polnud ema järgi õigeusklikud (ema Maria sellega muidugi rahul polnud).

Kui Maria oli 11-aastane, kolis pere isa töökohustuste tõttu Maltale. Seal oldud aega on Maria meenutanud oma elu kõige õnnelikumana. Muuhulgas kinkis ema talle valge hobuse, kellega ta igapäevaselt ratsutamas käis, Maltal tabas teda ka esimene armastus- üks isa laevakaptenitest. Lapsed suhtlesid tollal lähedalt ka oma nõo tulevase kuninga George V-ga.

Noor Maria.
1889.aastal kolis pere Saksamaale Coburgi. Siin pandi varasemast rohkem rõhku laste kultuurilisele harimisele (muusikale, kunstile, teatrile). Pereema korraldas ka talvepidusid, kus lapsed said uisutada ja jäähokit mängida.

Kui Maria abiellumisikka jõudis, oli üheks võimalikuks kosilaseks seesama mainitud George V (tollal lihtsalt prints George). Kosjad jäid katki, sest paari emad polnud asjaga pärid. Maria emale ei meeldinud muuhulgas see, et George ja Maria olid nõod ja nõbudevaheline abiellumine polnud õigeusus soositud (can't say I disagree).

Mariale leiti meheks Rumeenia kroonprints Ferdinand. (Maria vanaemale kuninganna Victoriale see variant küll väga ei istunud, sest Rumeenia poliitiline olukord oli juba pigem ebastabiiline.) Pulmad toimusid 1893.aastal Saksamaal, arvutus näitab, et Maria oli siis 17-aastane. Pulmatseremooniaid peeti kolm: ilmalik, anglikaani ja katolik (Ferdinandi usk).

Abielus olid Maria ja Ferdinandi esimesed aastad pigem keerulised, aga hiljem said neist head sõbrad. Paaril sündis 6 last- 3 poega ja 3 tütart. Vanimast pojast sai järgmine Rumeenia kuningas Carol, tütred Elisabeth ja Marie said abielu kaudu vastavalt Kreeka ja Jugoslaavia kuningannaks. (Seetõttu kutsuti Mariat Balkani ämmaks.)

Maria noorim tütar Ileana, Rumeenias väga populaarne.
Abiellus Austriasse. Vanaduspõlves asutas USAs
Põhja-Ameerika esimese ingliskeelse õigeusu kloostri
ja oli elu lõpuni nunn.
Rumeenia inimeste poolt võeti Maria hästi vastu, aga tema ise ei suutnud sealolekuga hästi harjuda. Elukoha ruumid olid tema meelest sakslaslikult raskepärased, tema iseloom ja käitumine tekitasid õukonnas küsimusi ja konflikte. Ja nii edasi.

Sellega seoses (või mitte?) oli Marial aegade jooksul mitmeid lähedasi meessoost sõpru (mõni nimetaks neid armukesteks), nende hulgas näiteks Waldorf Astor. Mõned kuulujututajad arvasid, et mõni Maria lastest polnudki Ferdinandi oma.

1914. aastal sai Ferdinand Rumeenia kuningaks ja Maria seega kuningannaks. Põhiküsimuseks sai see, kes Rumeenia peaks maailmasõtta astuma või mitte. Maria arvas, et peaks Antanti riikidega liituma ja andis sellest mõttest ka abikaasale valjuhäälselt märku. (Üldse oli ta päris jõuline kuju, kui parajasti tahtis olla.) Rumeenia astuski sõtta. Maria igapäevaseks tegevuseks sai nüüd Rumeenia Punase Risti toetamine ja õena töötamine.

Kuningapaari kroonimine toimus alles 1922.aastal. Ferdinand kroonis ennast kõigepealt ise ja siis oma naise.
Maria oma kroonimisehteis.
Kroon on tehtud Transilvaania kullast.
Kroonimispidustused olid sama uhked kui see kroon.
(Huvitav, kas ta peal on raske?)
1926.aastal astus Maria õigeusku, öeldes ise põhjenduseks soovi oma rahvale lähemal olla. 1927.aastal suri kuningas Ferdinand ja kuningaks sai Maria pojapoeg Mihai (ühtlasi viimane Rumeenia kuningas, sünd. 1921). Marie suri 1938.aastal.

Eesti keeles on ilmunud Maria autobiograafia "Ühe kuninganna elu".

Kes on luulesõber, leiab kuninganna Maria ka ühest Dorothy Parkeri luuletusest:
Oh, life is a glorious cycle of song,
A medley of extemporanea;
And love is a thing that can never go wrong;
And I am Marie of Roumania.
Lõpetuseks väike valik sellest, mida internet kuninganna Maria kohta pakkus. Olen mina ka igasuguseid guugeldanud, aga sihukest saaki pole veel olnud. Peale vajutades saab lähemalt vaadata. Ekstravagantne on vist see sõna.





Wiki
Tellimine: Postitused (Atom)