Otse põhisisu juurde

Kuningannad 1925 - #6 Hollandi Wilhelmina

Hollandi kuninganna Wilhelmina (1880-1962)

1938
Eriliselt ilusa nimega printsess Wilhelmina Helena Pauline Maria sündis Haagis 1880. aastal, vanemateks Hollandi kuningas Willem III ja kuninganna Emma. Kuningast isal oli eelmisest abielust 3 poega. Ühest Saksa riigikesest pärit Emma oli kuningast 41 aastat noorem, nii et kui Wilhelmina sündis, oli tema ema 22-aastane ja isa 63-aastane.

1890. aastal Wilhelmina isa suri. Kuna selleks hetkeks olid surnud ka Wilhelmina 3 poolvenda, sai temast 10-aastasena Hollandi kuninganna. Tavaliselt päris sellises vanuses just valitsema ei asuta, seetõttu oli regentvalitsejaks Wilhelmina ema Emma (kes oli Hollandis väga populaarne muide).

Väike Wilhelmina
Nädal peale 18-aastaseks saamist 1898. aastal toimus Wilhelmina kuningannaks kroonimine. 1901. aastal abiellus ta Mecklenburg-Schwerini hertsog Heinrichiga (hollandipäraselt Hendrik). Järgmistel aastatel oodati väga troonipärija sündi, aga paraku osutus paarile lapsesaamine oodatust raskemaks. Kardeti, et kui kuningapaar jääbki lastetuks, satub Hollandi kroon kuninganna sakslasest abikaasa kaudu Saksa mõju alla. 1909. aastal troonipärija Juliana siiski sündis, aga jäi kuningapaari ainsaks lapseks.

Wilhelmina pulmakleit ja pulmakingiks saadud safiiridest komplekt.
Paremal pool on mitmesugused ehted, mis selle komplekti kive kasutades
tänapäeval tehtud on. (Peale vajutades läheb pilt suuremaks.)

Wilhelmina oli juba noorena üsna täiskasvanu, ilmselt aitas see kaasa, et varakult oli teada, mis tema tulevane amet on. Julge ja otsusekindel olla ta olnud, seda on ikka poliitikas vaja. Majanduslik mõtlemine (mis väljendus nutikates investeeringutes) tegi temast ühel hetkel lausa maailma rikkaima naise. Üldiselt oli ta sihuke hands on kuninganna, oma roll oli tal nii I kui II maailmasõja ajal, aga ka ülemaailmse majanduskriisi mõju leevendamisel. (Tollal, erinevalt tänapäevast, oli kuninganna riigis poliitiline figuur.)

Kui Wilhelmina Saksa keiser Wilhelm II-ga kohtus, olla too hakanud ülbama, et tal on 7 jala pikkused turvamehed (valvurid, kui soovite) ja Wilhelmina omad on neile vaevu õlgadeni. Wilhelmina ei jäänud võlgu ja teatas, et kui Holland oma tammide tagant vee tulema laseb, on see 10 jalga sügav ja pole neist pikkadest turvameestest midagi tolku. Sama keiser tuli muide 1918. aastal Hollandisse liitlasvägede eest asüüli. Nii ta läheb.

1934. aastal surid nii Wilhelmina ema Anna kui abikaasa Hendrik. Nüüd jäi talle ainult tütar Juliana, kes oli selleks ajaks just abiellumisikka jõudnud. Wilhemina tahtis kindlasti, et tütre mees oleks kuninglikku verd ja usu poolest protestant. Leidiski sellise. On humoorikas ära mainida, et selle mehe nimi oli Bernhard Leopold Frederik Everhard Julius Coert Karel Godfried Pieter, tiitli poolest jällegi ühe Saksa riigikese prints.

II maailmasõja ajal läks Wilhelmina ohutuse mõttes Suurbritanniasse ja suhtles oma rahvaga sealt raadio kaudu. Peale sõda hakkas tema tervis halvenema. Ta loobus 1948. aastal troonist tütre kasuks ja läks elama Het Loo paleesse. Seal kirjutas ta muuhulgas autobiograafia ka.

Wilhelmina suri 1962. aastal 82-aastasena. Tema soovi kohaselt domineeris matustel valge värv, sümboliseerimaks uue elu algust.

Wilhelmina pildiga piparmündikommid/-pastillid
/-lutsukad (mints inglise keeles).
Hollandist peaks saama.
Praegune Hollandi kuningas Willem Alexander on Wilhelmina lapselapselaps, sündis 1967. aastal. Minu meelest on märkimisväärne, et enne Willem Alexandrit oli Hollandil 3 naiskuningannat (+ naisregent) ja kuna Willem Alexandril on 3 tütart, siis edasi läheb jälle nii nagu vanasti. Naised ruulivad ühesõnaga.

Kuningannad Wilhelmina, Juliana ja Beatrix,
kuningas Willem Alexander ja kroonprintsess Catharina-Amalia.
Wiki

Kommentaarid

Popid

Ingrid Noll "Apteeker"

Mirabilia sari, kus see raamat ilmus, on minu jaoks alati olnud niuke müstiline. Olen kuulnud minust vanemaid inimesi sellest rääkides mõnevõrra õhkamas, et see on nende nooruspõlve lemmiksari. Vist seetõttu, et oli nõukaajal ainumas sari, mis moodsama väljamaa krimi-, põnevus- ja ulmekirjandust avaldas. Need jällegi on žanrid, mida mina tavapäraselt palju ei loe. Aga nüüd nägin ükspäev internetist väikest arvamusavaldust selle raamatu kohta, mis oli kuidagi võluv. Ja ütles vist nõnda, et see raamat pole krimi otseses mõttes. Mõtlesin siis, et loeks kah Mirabiliat. Polnud tõesti otseses mõttes krimi. Mina ei tea, mis žanrist see oli. Lihtsalt ilukirjandus? Või veel parem, röövlimuinasjutt , nagu jutustaja ise oma lugu vahepeal nimetas. Raamatus jutustab peategelane Hella Moormann oma lugu palatikaaslasele. Sest ta on parajasti haiglas nimelt, Heidelbergis (see pole oluline, aga mulle lihtsalt Heidelberg meeldib). Ja pole nii, et Hella on vana naine, kes räägib oma nooruspõlvest, vaid p...

Kuningad ja printsessid #3: Holland

Hollandi kuninganna Beatrix on 73-aastane ja valitsenud 31 aastat. Kuningannaks sai ta (mõneti tavapäratult) peale seda, kui tema ema troonist loobus. Enne seda jõudis Beatrix ülikoolis mitmesuguseid asju, aga peamiselt juurat õppida. Kuninganna abikaasa oli prints Claus, Hitlerjugendis ja Wehrmachtis teeninud sakslane, keda hollandlased seetõttu algul natsismiga seostasid ning oma pahameelt ka väljendamata ei jätnud. Üks inimeste toonaseid hüüdlauseid oli näiteks II maailmasõjale viitav "Mijn fiets terug" - (anna) mu jalgratas tagasi . Ajapikku võeti prints siiski omaks. Siin Beatrix oma pulmapäeval 1966. aastal: Beatrixil ja Clausil on kolm poega: kroonprints Willem-Alexander, prints Friso ja prints Constantijn. Esimene, ka Oranje printsiks kutsutav härra on Leideni ülikoolis ajalugu õppinud, lisaks muidugi ka printsi puhul tavapärase sõjavärgiga tegelenud. Spordimees on ka, vahepeal jookseb maratoni näiteks, ja Hollandi jalkameeskonnale käib suurte võistluste ajal...

Gert Helbemäe "Ohvrilaev"

"Ohvrilaevaga" on suhted pikaajalised. Esmakordselt lugesin seda kusagil 12. klassis kohustusliku kirjandusena, siis 2012. aastal. Sedakorda ajas lugemissoovi peale raadiosaade "Loetud ja kirjutatud" , kus Helbemäest ja "Ohvrilaevast" räägiti.  Ülelugemine pole raske, kuivõrd raamat on õhuke - 1992. aasta väljaandes ainult 165 lehekülge. Olin seekord huvitav ja lugesin 1960. aastal Lundis ilmunud esmaväljaannet. See oli mõnusas väikses formaadis.  Raamatu tegevus toimub Tallinnas, ilmselt 1930ndatel. Ajaloo- ja filosoofiaõpetaja Martin Justus jääb suveks pealinna, kui tema naine ja tütar Narva-Jõesuusse puhkama sõidavad. Justus tahab nimelt oma Sokratese-teemalise raamatu kallal töötada. Siis kohtab ta tänaval naabruskonnas elavat 22-aastast juudi tüdrukut Isebeli (keda varasemast teab, aga ei tunne) ja leiab tollega vestluses ühise keele. Nende vahel areneb kirglik romaan. (Ei saa salata, olen oodanud, et saaks siin kusagil kasutada sõnapaari kirglik roma...

Clodagh Murphy "A merry Irish Christmas"

Kuivõrd olin septembris juba seitse raamatut pooleli jätnud, mõtlesin, et nüüd tuleb valida midagi sellist, mis ülikergelt edasi läheb ja kindlasti keerulise sisuga ei ole. Need tingimused see raamat täitis. Ühtlasi oli sisu täiesti ettearvatav - mingil hetkel tekkis kerge hasart ses osas, et kas midagi üllatavat üldse kunagi tuleb. Ega ei tulnud. Ja ma ei ütle, et oleks kindlalt tulema pidanud. Midagi ei vaeva. Enda arust nagu lugesin sisukirjeldust, aga millegipärast sain sealt valesti aru, millega tegu on. Mulle tundus, et on sihuke raamat, kus niuke suurem perekond jõulude ajal oma majas hängib ja siis nende juurde satub ka üks perekonnatuttav (või keegi suvalisem). Ei olnud nii. Oli hoopis nii, et New Yorgis elav peretütar tahtis Iirimaal elavat perekonda üllatada ja sõitis Iirimaale samal ajal kui kogu perekond peretütre üllatamiseks New Yorki läks. Mistõttu peretütar hängis Iirimaal oma pere majas koos meesterahvaga, kes oli koduvahetuse projekti käigus selle perega kodud vaheta...