Otse põhisisu juurde

Kuningannad 1925 - #6 Hollandi Wilhelmina

Hollandi kuninganna Wilhelmina (1880-1962)

1938
Eriliselt ilusa nimega printsess Wilhelmina Helena Pauline Maria sündis Haagis 1880. aastal, vanemateks Hollandi kuningas Willem III ja kuninganna Emma. Kuningast isal oli eelmisest abielust 3 poega. Ühest Saksa riigikesest pärit Emma oli kuningast 41 aastat noorem, nii et kui Wilhelmina sündis, oli tema ema 22-aastane ja isa 63-aastane.

1890. aastal Wilhelmina isa suri. Kuna selleks hetkeks olid surnud ka Wilhelmina 3 poolvenda, sai temast 10-aastasena Hollandi kuninganna. Tavaliselt päris sellises vanuses just valitsema ei asuta, seetõttu oli regentvalitsejaks Wilhelmina ema Emma (kes oli Hollandis väga populaarne muide).

Väike Wilhelmina
Nädal peale 18-aastaseks saamist 1898. aastal toimus Wilhelmina kuningannaks kroonimine. 1901. aastal abiellus ta Mecklenburg-Schwerini hertsog Heinrichiga (hollandipäraselt Hendrik). Järgmistel aastatel oodati väga troonipärija sündi, aga paraku osutus paarile lapsesaamine oodatust raskemaks. Kardeti, et kui kuningapaar jääbki lastetuks, satub Hollandi kroon kuninganna sakslasest abikaasa kaudu Saksa mõju alla. 1909. aastal troonipärija Juliana siiski sündis, aga jäi kuningapaari ainsaks lapseks.

Wilhelmina pulmakleit ja pulmakingiks saadud safiiridest komplekt.
Paremal pool on mitmesugused ehted, mis selle komplekti kive kasutades
tänapäeval tehtud on. (Peale vajutades läheb pilt suuremaks.)

Wilhelmina oli juba noorena üsna täiskasvanu, ilmselt aitas see kaasa, et varakult oli teada, mis tema tulevane amet on. Julge ja otsusekindel olla ta olnud, seda on ikka poliitikas vaja. Majanduslik mõtlemine (mis väljendus nutikates investeeringutes) tegi temast ühel hetkel lausa maailma rikkaima naise. Üldiselt oli ta sihuke hands on kuninganna, oma roll oli tal nii I kui II maailmasõja ajal, aga ka ülemaailmse majanduskriisi mõju leevendamisel. (Tollal, erinevalt tänapäevast, oli kuninganna riigis poliitiline figuur.)

Kui Wilhelmina Saksa keiser Wilhelm II-ga kohtus, olla too hakanud ülbama, et tal on 7 jala pikkused turvamehed (valvurid, kui soovite) ja Wilhelmina omad on neile vaevu õlgadeni. Wilhelmina ei jäänud võlgu ja teatas, et kui Holland oma tammide tagant vee tulema laseb, on see 10 jalga sügav ja pole neist pikkadest turvameestest midagi tolku. Sama keiser tuli muide 1918. aastal Hollandisse liitlasvägede eest asüüli. Nii ta läheb.

1934. aastal surid nii Wilhelmina ema Anna kui abikaasa Hendrik. Nüüd jäi talle ainult tütar Juliana, kes oli selleks ajaks just abiellumisikka jõudnud. Wilhemina tahtis kindlasti, et tütre mees oleks kuninglikku verd ja usu poolest protestant. Leidiski sellise. On humoorikas ära mainida, et selle mehe nimi oli Bernhard Leopold Frederik Everhard Julius Coert Karel Godfried Pieter, tiitli poolest jällegi ühe Saksa riigikese prints.

II maailmasõja ajal läks Wilhelmina ohutuse mõttes Suurbritanniasse ja suhtles oma rahvaga sealt raadio kaudu. Peale sõda hakkas tema tervis halvenema. Ta loobus 1948. aastal troonist tütre kasuks ja läks elama Het Loo paleesse. Seal kirjutas ta muuhulgas autobiograafia ka.

Wilhelmina suri 1962. aastal 82-aastasena. Tema soovi kohaselt domineeris matustel valge värv, sümboliseerimaks uue elu algust.

Wilhelmina pildiga piparmündikommid/-pastillid
/-lutsukad (mints inglise keeles).
Hollandist peaks saama.
Praegune Hollandi kuningas Willem Alexander on Wilhelmina lapselapselaps, sündis 1967. aastal. Minu meelest on märkimisväärne, et enne Willem Alexandrit oli Hollandil 3 naiskuningannat (+ naisregent) ja kuna Willem Alexandril on 3 tütart, siis edasi läheb jälle nii nagu vanasti. Naised ruulivad ühesõnaga.

Kuningannad Wilhelmina, Juliana ja Beatrix,
kuningas Willem Alexander ja kroonprintsess Catharina-Amalia.
Wiki

Kommentaarid

Popid

Nikola Huppertz "Elamiseks liiga pikk"

Hiljuti lugesin sama autori raamatut "Kaunis nagu kaheksa" . Leidsin, et eesti keeles on Huppertzilt veel üks raamat ilmunud. "Elamiseks liiga pikk" tundus jällegi intrigeeriv pealkiri.  Peategelane Magali Weill on nimelt 13-aastane Hannoveri tüdruk, kes on 182 sentimeetrit pikk. See on tema jaoks problemaatiline peamiselt seepärast, et nii pikana pole ta enda arvates suudeldav. Juba praegu pole. Ja kui veel mõtlema hakata, et tema oodatav pikkus täiskasvanuna on ilmselt üle 190 sentimeetri... Tulevik tundub tume. Magali elab kortermajas koos arstist isa (kes Magali meelest keha küll eriti ei mõista), vähe närvilise ema ja mässulise vanema õega. Üks nende naabritest on 98-aastane härra Krekeler. Magali teab, et härra Krekeler hakkab varsti surema. Kust ta teab? No vaadake kui vana ta on!  Päris palju tegevust raamatus käibki härra Krekeleri suremise ümber. Kõlab masendavalt, aga pole masendav. Ongi tegelikult niuke mittemasendav raamat elamisest ja suremisest. Ütlem...

Anthony Horowitz "Minu harakamõrvad"

  Anthony Horowitzi tean ju juba mõnda aega. Mitu korda olen telekas sattunud selle saate peale, kus temaga vestlus oli (festivalil HeadRead ilmselt?). Ja siis need briti krimisarjad, mida ta kirjutab. Mitte et ma neid vaadanud oleks. "Midsomeri mõrvade" osas on minu kontol jätkuvalt 1 otsast lõpuni vaadatud episood + ehk mõniteist natuke vaadatut.  "Minu harakamõrvad" räägib loo keeletoimetaja Sue Ryelandist, kes hakkab toimetama/lugema menuka krimiraamatute seeria järjekordset osa ja leiab ühel hetkel, et loetaval on täitsa seos tema enda eluga.  Niisiis siin on raamat raamatus - on nii Sue päriselu kui raamat, mida ta loeb. Reeglina mulle eriti raamat raamatus ei istu, aga siin oli täitsa okei, sest suurema osa loetavast raamatust luges Sue korraga läbi. Polnud pärismaailmaga vaheldumisi jutustamist. See raamat, mida Sue luges, oli niuke täitsa klassikaline briti mõrvalugu, Horowitzil ilmselt meelega sellisena kirjutatud.  See, kas Sue on tegelikult peategelane, ...

Niina Mero "Inglise romanss"

  Peategelane on tätoveeringuhull Nora, kellele meeldib inglise kirjandus ja kultuur, eriti on ta inglise romantikute fänn. Selline, kes suvalisel hetkel luuleridasid ja tsitaate varrukast tõmbab. (Minu jaoks pole see usutav, aga okei.) Nora, kes muidu Tamperes elab, läheb Inglismaale. Tema õde Heli hakkab abielluma Oxfordi lähedal elava aadlisoost Markiga, kes muidugi on ühe mõisa ja maavalduse pärija. Nora tutvub mõisa ja seal elava perega, lisaks luusib ringi inglise kirjanduse jaoks tähendusrikkas Oxfordis. Raamatu tagakaas lubas kirjanduslikku kokteili, kus segunevad "Bridget Jones", "Jane Eyre" ja "Downton Abbey". Esimene oli peategelase näol kindlasti olemas, "Jane Eyre" ka kui helde olla, aga "Downton Abbey"? See, et tegevus toimus mõisas ja kõrvaltegelaste hulgas oli ülemteener?  Autor on selgelt arenenud sõnavaraga paljulugenud inimene. Ja pigem inimene, kes on tahtnud saada raamatukirjutamise kogemust, kui inimene, kelle kirj...

Katarina Widholm "Käraste vänner"

  Kolmas raamat Betty raamatute sarjast. Esimene ja teine osa on eesti keeles olemas, loodetavasti Sinisuka kirjastus avaldab ikka kolmanda ja neljanda osa ka. 3. osa tegevus toimub aastail 1949-1951. Betty elab jätkuvalt Stockholmis, on abielus, tal on kaks last, ühtlasi peab ta raamatupoodi ja omab väikest kirjastust.  Raamatu avastseenis tähistatakse Betty 30. sünnipäeva. Humoorikaim osa selle juures on Betty mõtisklus, kuidas ta on juba vana naine. (Ilmselt tõetruu mõte 1949. aastal.) Huvitav oli jälgida, kuidas järjepidevalt kirjeldati Betty koduseid toimetusi (peamiselt söögitegemist ja koristamist). Kusagil järgmises lauses või lõigus oli justkui muuseas ära toodud ka see, mida tema mees samal ajal tegi. Ja mida ta tegi? Istus tugitoolis ja luges lehte. Aeg oli selline. Ja ega Betty kurtnud. Oli loomulik asi, et ta pidi hakkama saama nii tööga (tema huvi/sissetulek) kui koduga (tema kohustus). Üks koht oli, kus mees lubas ise nõud ära pesta, sest Betty pidi tööle minema...