Otse põhisisu juurde

Näägu-näägu

Ilmselt oli mul vaja näägutada millegi kallal (sest stereotüüpne naine on ju näägutaja), nii et tuleb üks nimekiri taas. Väited on võetud ühest targast artiklist , kaldkirjas tekst on minu lisatud.

1. Naised on tujukad. Ühel hetkel on naine õnnelik ja järgmisel võib täiesti mõttetu asja pärast tüli norida. Iseenesest on selline asjade käik täiesti võimalik.
2. Poodlemine on enamat, kui lihtsalt poes käimine. See on sotsiaalne üritus. Sõbrannad, emad, õed - kogu seltskond saab kokku ja käib ühest poest teise, vahepeal tehes hingetõmbepause kohvikutes. Enamasti poodlemine ei ole sotsiaalne üritus. Kui olen korraga poodlemas rohkem kui kahe inimesega, on see minu jaoks juba veits häiriv. Ma ei ole karjainimene. Mis hingetõmbepausidesse puutub, siis need on hädavajalikud- poodide peal uitamine on VÄGA väsitav.
3. Naistel kulub sättimisele kaua aega. Naistel on juuksed, meik, riietus, aksessuaarid - kõik need asjad tuleb hoolikalt valmis viimistleda enne kodust lahkumist. Ei tule.
4. Naine on suuteline pikalt viha pidama. Mehi paneb imestama see, et naine suudab pikalt meeles pidada asju, mis teda kunagi ammu närvi on ajanud. Viha pidamise kestus nüüd küll soost ei olene. Seda, et mingit närvi ajanud asja kellelegi paar aastat hiljem lambist nina peale viskan, võib küll ette tulla.
5. Naine mäletab kõike, mida mees on öelnud. Vaata ka eelmist punkti. See on tõesti püha tõde.
6. Naised arvavad, et mehed suudavad lugeda nende mõtteid. Kui naine ütleb, et ta ei oota valentinipäevaks kingitust, siis tegelikult on asi hoopis vastupidi. Aga mees peab seda ise mõistma. Olenevalt olukorrast võib see täitsa tõele vastata.
7. Naised kurdavad, et neil pole mitte midagi selga panna. Samal ajal seisavad nad riidekapi ees, mille uksed ei taha kuidagi sulguda. Tegelikult mõtleb naine seda, et tal pole ühtegi sellist asja selga panna, mida ta poleks viimasel ajal juba kandnud. Asi pole selles, mida on viimasel ajal kantud või mitte. Asi on selles, et nii palju on riideid, mida millegipärast ei sobi selga panna. Kas ei istu hästi või ei sobi mingi muu rõivaga või on juba nartsuks kantud vms. Ja need paar asja, mis sobivad, on kindlasti parajasti pesus.
8. Naiste kinnisideeks on kingad. Iga riietuse juurde peab käima kindel kingapaar. See ei ole nii. Suurem osa neist, keda mina tean, on pigem hädas, et paarigi paari häid kingi leida.
9. Naise käekott on alati väga raske ja mahutab tohutult erinevaid asju. Kas ta alati just raske on tingimata, aga väga palju asju on seal küll. Ma ju ei tea, millal võib äkki plaastrit vaja minna või millal tekib hea hetk raamatut edasi lugeda või on lisakotti vaja. Külmemal ajal käed nagunii kuivavad ja on vaja kreemi vahepeal panna.
10. Naisel kulub juuksuri juures alati palju raha. Naise jaoks on juuksed tema suurim uhkus, kuna kõik ju näevad ta soengut. Seetõttu on ta nõus sellele ka raha kulutama. Ei kulu.
11. Naiste kinnisideeks on ka käekotid. Iga riietuse juurde sobib kindel käekott. Ei ole.
12. Naised käivad tualetis alati koos sõbrannadega. Poodlemine on sotsiaalne üritus, kuid sama tähtis ettevõtmine on naiste jaoks ka tualetis käimine. Seda tehakse mitmekesi. Ma saan aru, kust see müüt tuleb, aga ausalt öeldes minu jaoks on natuke imelik mingi tuttavaga samas tualetis kõrvuti soristada. No on ju imelik.
13. Naine võib juuksuri juures tunde veeta, kuid ta välimus on pärast ikka samasugune nagu enne. Ei veeda tunde seal. Juuksuritool on suht ebamugav koht if you ask me. Aga mis puutub pärast samasugune olemisse, siis miks see ei võiks ka nii olla, tähtis on ju lõppeks see, kuidas inimene ise ennast tunneb juuksuris käinuna.
14. Naisel on tohutult palju kosmeetikat ja ilutooteid. Iga päev ei saa ju ometi samu asju kasutada. Ei ole ja saab küll.
15. Naisel on üldse väga palju asju. Paljude esemetega, mida naine oma kodus hoiab, seostuvad tal ilusad mälestused, seega on neil asjadel tema jaoks sentimentaalne väärtus. See on natuke rohkem tõsi. Aga palju kolinud naised teavad, et ei maksa endale igasugust kräppi liiga palju korjata, juhuks kui peaks jälle kolimiseks minema.
16. Naised võivad tunde ühes poes veeta, kuid lahkuvad sealt ikkagi tühjade kätega. Isegi, kui naine leiab midagi, mida ta tahaks osta, mõtleb ta enne hoolikalt läbi, kas seda on ikka tarvis. Mees mõtleb veel hoolikamalt.
17. Naised armastavad telefoni kasutada. Milleks? Eks ikka rääkimiseks. Mina kasutan tõesti oma telefoni rääkimiseks ja sms-ide saatmiseks ainult.
18. Naistel on sageli jahe. Kuna naised on üldiselt meestest väiksemad, on neil ka vähem keharasva, mistõttu võivad nad vahel külmetada. Külmavarestel on jah. Aga te peaksite nägema neid naisi, kes mul külas käivad- neil on alati palav!
19. Naised ostavad sageli rõivaid, mida nad kunagi selga ei pane. Mõnikord, mitte sageli.
20. Naised kannavad kingi, millega nad ei oska kõndida. Kontsad teevad ju jalad pikemaks ja muudavad välimuse kaunimaks. Muidu ehk väga palju seda ei näe, aga oodake, kuni lõpuaktuste hooaeg algab.
21. Naised ostavad kingi, mida nad kunagi jalga ei pane. Kuna need on liiga kõrged ja nendega on ebamugav kõndida. Ei osta.
22. Naised armastavad küünlaid. Kuidagi peab ju varjama meeste maskuliinset lõhna. Pealegi muudavad küünlad kodu romantiliseks. Eem, ma vist pole kohtunud nende maskuliinsete meestega, kelle lõhna kuidagi varjama peaks. Ma ikka olen ostnud küünlaid sellepärast, et neid põlema panna. Lõhn lõhnaks.
23. Naised hakkavad maniakaalselt koristama, kui on oodata külalisi. Oleneb külalistest. Külalised, kelle tuleku eel ma ei korista, võivad rõõmustada, sest minu raamatus liigituvad nad omainimeste hulka. Maniakaalselt koristada mina näiteks ei oskagi.
24. Naised asetavad voodile tohutult palju patju, mida nad magamiseks ei kasuta. Kuna padjad muudavad voodi kenaks ja mugavaks. Ei aseta. Kui voodi peal on palju patju, mida magamiseks ei kasutata, tähendab see ju, et need tuleb sealt magamise ajaks kuhugi minema visata, et voodisse ruumi saada.
25. Naistel on «paksud» ja «peenikesed» päevad. Ehk siis päevad, mil nad pole oma välimusega kuigi rahul ja väldivad süsivesikuid ning päevad, mil nad tahaks end vaid peeglist imetleda. Süsivesikute vältimiseni asi küll ei jõua. Mõni peegel lihtsalt näitab head pilti vahepeal.
26. Naised tahavad sageli oma tunnetest rääkida. Sest kui nad seda ei tee, kipuvad negatiivsed tunded neid üle võtma. Võib-olla on selliseid naisi ka. Minul on pigem selline tunne, et ma ei oska tunnetest rääkida, sest jube raske on erinevates olukordades nime anda sellele tundele, mis mul parasjagu on.
27. Naised peavad sageli dieeti. Ei pea.
28. Naised ei taha kodust ilma meigita lahkuda. Vähemalt natuke jumestuskreemi ja ripsmetušši peab näos olema. Tahavad küll.
29. Naised armastavad tõsielusaateid. Vahel ajavad need nutma ja nutmine on tervislik. Ei armasta. Vaata minuga natuke aega koos telekat ja ma hakkan kohe varsti õiendama nende igavate TV3 tõsielusaadete kallal, mida muudkui tuleb ja tuleb, aga miks nad neid ikka veel teevad, kui need on nii last season, et on lausa the season before the last season.
30. Naised lakivad mõnikord ka talvel oma varbaküüsi. Ilus välimus muudab naise enesekindlamaks. Võib juhtuda.
31. Naistel on vannitoas mitu erinevat šampooni. On küll jah. Aga see pole alati nii.
32. Naised jäävad sageli filmide ajal kas magama või puhkevad nutma. Ma olen isegi kinos mitu korda magama jäänud. Nutma puhkemisest on asi kaugel ma kardan, sest minu jaoks tähendab "puhkema" mingit tohutut puhangut. Seda küll ei ole.
33. Jääb mulje, et naised ei suudaks ilma šokolaadita üldse elada. Suudaks, aga ei taha. Mõned, keda ma tean, suudavad ja tahavad ka.
34. Naised hoolivad kahtlaselt palju sellest, kas mustad riided visatakse lihtsalt põrandale või pannakse kenasti mustapesukasti. Eee...kes tuleb selle peale, et musti riideid põrandale visata? Miks peaks? Kas lihtsalt sellepärast, et põrandal on ruumi? See, kas mustapesukast on üldse vajalik asi, on omaette teema.
35. Naised nutavad mõnikord vaid seetõttu, et nutta. Naistel tulevad pisarad väga kergesti, selleks ei pea üldse palju vaeva nägema. See on küll väga vägivaldne kastitamine.

Kommentaarid

  1. Riiete koha pealt on minul nii, et kapis on ikka enamjaolt asjad, mis tean, et mulle sobivad, kuid ikka proovin enne kuhugi minekut mitmeid variante läbi, sest:
    1. ma pean alles välja selgitama, mis riiete tuju mul parasjagu on;
    2. ma pean peegli ees vaatama, kas just see asi on täna õige ja sobib sinna selga panna, kuhu minema hakkan.
    Mis puutub magamistoa voodil olevatesse patjadesse, siis mul näiteks pole ühtki sellist seal, millega ma ei maga. Sellised padjad on mul diivanitel lösutamiseks.

    VastaKustuta
  2. Patjade väide oli vist isegi veel suht leebe. Veel parem, kui oleks üritatud väita, et naistel on voodipealne mängukarukesi täis :P

    VastaKustuta

Postita kommentaar

Popid

Nikola Huppertz "Elamiseks liiga pikk"

Hiljuti lugesin sama autori raamatut "Kaunis nagu kaheksa" . Leidsin, et eesti keeles on Huppertzilt veel üks raamat ilmunud. "Elamiseks liiga pikk" tundus jällegi intrigeeriv pealkiri.  Peategelane Magali Weill on nimelt 13-aastane Hannoveri tüdruk, kes on 182 sentimeetrit pikk. See on tema jaoks problemaatiline peamiselt seepärast, et nii pikana pole ta enda arvates suudeldav. Juba praegu pole. Ja kui veel mõtlema hakata, et tema oodatav pikkus täiskasvanuna on ilmselt üle 190 sentimeetri... Tulevik tundub tume. Magali elab kortermajas koos arstist isa (kes Magali meelest keha küll eriti ei mõista), vähe närvilise ema ja mässulise vanema õega. Üks nende naabritest on 98-aastane härra Krekeler. Magali teab, et härra Krekeler hakkab varsti surema. Kust ta teab? No vaadake kui vana ta on!  Päris palju tegevust raamatus käibki härra Krekeleri suremise ümber. Kõlab masendavalt, aga pole masendav. Ongi tegelikult niuke mittemasendav raamat elamisest ja suremisest. Ütlem...

Leida Tigane "Sõber meriröövel"

Kes tahab lõbusat raamatut? Lugege "Sõber meriröövlit"! 1939. aasta Päevalehe romaanivõistluse II auhinna võitja on ilmunud Suvitusromaani sarjas ja ongi täitsa tõsine suvitusromaan.  Üliõpilasneiu Mariina saab suveks küllakutse sõbranna Riinalt. Kutsutakse maale, tallu. Mariina, linnalaps, on algul kahtleval seisukohal, aga otsustab siiski minna. Edasine on eksituste komöödia, kus Mariina tõelist maaelu näha ja tunda saab. Lugu oli ülimalt filmilik. Kogu aeg jooksis pilt silme ees. Juba põhiidee linnavurlest maal on ju naljakas ja eesti filmikunstis sugugi mitte võõras. Oli muidugi kohti, kus läks natuke liiga totakaks minu maitsele, aga need kohad ei domineerinud. Palju itsitamisväärset pakkus autori mahlakas sõnakasutus. Ka tegelaste nimed olid huvitavad:  Riina ja Mariina, professorid Põldpüü ja Kuusepuu.  Muidugi oli Mariina tegelaskuju üle vindi keeratud. Ta oli ikka täitsa teadmatuses kõigest, mis linnast väljapoole jäi, aga siin nii oligi tarvis, et nalja saada. J...

Mariana Leky "Mida siit näha võib"

Kui mingi hulga raamatuid oled juba elus lugenud, siis ei tule enam nii tihti ette, et mingi raamat täiesti erakordsena mõjub, aga "Mida siit näha võib" on küll enneolematu. Satud nagu muinasjuttu ega oska päris täpselt osutada, mis selle loo nii eriliseks teeb. Lihtsalt on nii võluv ja vaimuterav, humoorikas, kurb, soe ja fantaasiarikas (ilma üleloomulike olenditeta).  Jälle mõtlen, kuidas inimesed selliste asjade kirjutamise peale tulevad ja kuidas need sel moel valmis kirjutavad. See on kahtlemata sedasorti raamat, mille tahaks olla ise kirjutanud.  "Tahaks olla ise kirjutanud" on huvitav kategooria. Enamike raamatute puhul ei mõtle seda. Raamatute puhul, mida tuleb pähe oma lemmikuteks nimetada, enamasti mitte. Klassikute puhul kindlasti mitte. Aga on mingid üksikud, mille stiilis (ilmselt ikka stiilis, mitte sisus) midagi minu ajuga nii kokkukõlksuvalt sädeleb, et tuleb see Kui mina kirjutaksin raamatu, siis see võiks olla umbes selline pähe. "Palermovej ü...

Berit Kaschan "Aprill"

Peab ütlema, et kohaliku raamatuaasta tähistamine oli aasta alguses nagu entusiastlikum. Kui ennast tähistajana silmas pean, see tähendab. Viimane eesti autori raamat enne seda oli "Naksitrallid" aprillis. Lihtsalt kui kusagilt kuulen, et see või too hinnatud eesti kirjanik oma raamatuga, ja siis vaatan, mis raamatu sisu on, selgub, et taaskord mingi äng ja piinad. No ei taha. See luulekogu kargas ette sotsiaalmeedias, kus keegi oli ühest luuletusest pildi pannud. "Tegelikult aprill" oli see luuletus. Ega luuletuste puhul ju suurt muud polegi - kas tekib lugedes  tunne või mitte. Luulekogude puhul võib siis vaadata kui suure osa luuletuste puhul tunne tekib. Kõigiga mitte kunagi. (Samas üks on ka juba number.) Siin oli neid küll, mis kõnetasid. Mitmeid ikka. Luuletaja luuletab peamiselt endast (ehk inimesest), inimestest oma elus. Üldinimlikud teemad (mida tähendab solidaarsus näiteks) on, otseselt ühiskonnakriitilisi pole. See mulle sobis täitsa hästi. Tundub, et ...