Otse põhisisu juurde

Vagunisaatja 2014 - 5.osa: Filmivagun

Näe, 26 tükki. See teeb 2 nädala kohta ühe. Tegelikult oli küll pigem nii, et tükk aega mitte midagi ja siis mitu tükki korraga. Filmi "Magic in the moonlight" siit tabelist ei leia, sest...mnjah.

26. Bride Wars - Ega see tegelikult polnudki nii halb oma žanri kohta. Või oli ikka küll. Hea, et vahepeal reklaamipausid olid. Või halb, sest see pikendas piinu.
25. Captain Corelli's Mandoline - Ärge kunagi tehke seda, et loete kõigepealt läbi selle raamatu ja vaatate siis filmi. See raamat ei ole maailma parim raamat, aga see film on võrreldes raamatuga nii halb, et raamat hakkab tunduma maailma parima raamatuna. Kui raamat mõjus isegi realistlikuna, siis film oli mingiks ameerikalikuks ilaks ära keeratud.
24. Don Jon - Kunagi, kui see film kinus jooksis, mõtlesin seda isegi vaatama minna- tundus, et on mõni tore näitleja ja intrigeeriv teema. Hea, et ei läinud, sest suht jama film oli. Igav ja sisutu tundus. Õnneks oli suht lühike.
23. Sykt lykkelig (inglise keeles "Happy happy") - Vaatasin sellepärast et põhjamaade filmitoodang. Sisuliselt oli liiga dramaatiline ja masendav ja pseudodiip. 
22. Cyberbully - Tuli mingil lambihetkel päevasel ajal telekast. Tänuväärne, et küberkiusamisest on ka film olemas ja kõige halvem polnudki, ainult natuke odav ja imal.
21. Madagascar - Sellest olin enne vaatamist väga palju kuulnud ja mingeid naljakad gife näinud. Mõned tegelased olid tõesti humoorikad. Mul on telekast vaadatud animafilmidega see probleem, et kuna seal loetakse eesti keeles laheda häälega teksti peale, siis ma pahatihti lihtsalt ei saa aru, mida mõni tegelane ütleb. Maitea, kas lapsed saavad aru. Aga film ise oli nitševoo, eriliselt vaimustusse ei sattunud.
20. The Monument's Men - Huvitav tegevusaeg ja -koht ja huvitav teema, aga liiga... hm.. patriootlik? Liiga palju jäi see kõlama, et me olime jube ägedad vennad, tulime ja päästsime palju kunsti. Iseenesestmõistetav, et olite ägedad vennad, kui sihukest asja tegite, aga ma pean sellest vaadates ise aru saama, pole vaja, et keegi seda teadmist mul kurgust alla toppida üritab.
19. Tangled (eesti keeles oli vist "Rapuntsel") - Animafilm, nunnu ja tore. Mida halba öelda ei ole, aga midagi eriti ägedat ka meeles pole. Või...kas seal polnud äkki mingi lahe hobune?
18. Lady and the Tramp - Täitsa nunnu lugu aastast 1955.
17. The Importance of being Earnest -  Seda filmi vaatasin peamiselt 2 põhjusel: originaalteksti autor on Oscar Wilde ja peaosa mängis Colin Firth. Halb ei olnud, aga oli selline jandi moodi tükk. Ajaviiteks täitsa normaalne vaadata.
16. Star Wars Episode 1- The Phantom Menace - Absoluutselt peast läinud, mis seal toimus. Mäletan ainult, et igav ei olnud, vahepeal oli isegi päris lahe.
15. Star Wars Episode 2 - Attack of the Clones -  Päris lahe on mõelda selle maailma peale, mis seal on, aga siiski ma kuigi tihti sellele ei mõtle. Igav ei olnud.
14.Star Wars Episode 5 - The Empire Strikes Back - See oli ka tätsa huvitav.
13. 2 days in New York - Mõtteliselt järg filmile "2 days in Paris". Pariis oli parem, aga New York polnud ka väga hull. Mingi šedööver ka polnud ja vahepeal hakkas tohutu emotsioonitsemine närvidele käima, aga naljakas oli ka.
12. O Brother, where art thou - See on hinnatud film ja ma tean mitut inimest, kellele see meeldib. Ei saa öelda, et mulle ei meeldiks, aga nii muljetavaldav, kui ma arvasin, ka polnud. Laulud olid lahedad.
11. Miss Potter - Renèe Zellweger mängis lastekirjanik Beatrix Potterit. See on umbes selline film, mis jõulude ajal telekast võiks tulla, on armas ja piparkoogi krõmpsutamise kõrvale soe vaadata.
10. Behind the Candelabra -  Eluloofilmid on tihtilugu päris huvitavad, see oli Liberace elulugu. Vaadata oli pisut õõvastav, sest Michael Douglas oli nii oskuslikult "ära lõigatud", aga selles ju mõte oligi. Üldse võib-olla oli kogu väline pool selles filmis tugevam kui sisuline (seetõttu on filmil ka hunnik kostüümide ja meigikunsti auhindu), samas sai Michael Douglas Kuldse Gloobuse ikka näitlejatöö eest. Mulle meeldis.
9. Star Wars Episode 6 - The Return of the Jedi - Jällegi ma väga palju otsest sisu ei mäleta, aga olen sellele IMDB-s rohkem punkte andnud kui noile eelmistele Star Warsi filmidele. Ilmselt sellepärast, et see on sisu poolest viimane osa ja viimased osad on ikka dramaatilised ja palju saab selgeks ja juhtub jne.
8.  The Count of Monte Cristo - Ägedalt seikluslik ja dramaatiline ja mingis mõttes (teema poolest) vanakool. Aga wikist lugesin, et seal on raamatuga võrreldes palju asju lihtsustatud ja muudetud (sh lõppu!). Kuna ma seda raamatut lugenud pole, siis mind nii väga ei seganud, aga kui oleks, siis ehk tekiks sama efekt, mis Kapten Corelli mandoliiniga?
7. Cars -  Isegi kui ma pole autofänn, oli see armas ja mõne koha pealt täitsa andekas multikas.See, et Koit Toome on Pikne McQueen, tuli küll algul üllatusena.
6. Frozen (või Lumekuninganna ja igavene talv) - Nähtavasti viimaste aastate kuulsamaid multikaid. Eelmisel aastal, kui ta kinos oli, ei teadnud sellest suurt midagi, aga peale seda olen mitmeid kuulnud sellest rääkimas. Väga nunnu tõesti. Millegipärast multikatalv on reeglina atraktiivsem kui multikasuvi. Naljakas oli ka- teadmatuses elav lõbus lumememm ja steroide täis väljanägemisega põhjapõder.

Esimest viit oli kõige raskem ritta panna, kõik olid omal moel lahedad (mõned ka sarnasel moel).

5. Elavad pildid - Stiili oli sellel filmil kahtlemata. Mis on hea, sest mulle tundub, et suhteliselt riskantne on teha väga pika tegevusajaga filmi. Halvemal juhul tundub film väga hüplik või siis just liiga veniv. Siin olid paraja pikkusega lõigud.
4. A long way down - Mulle meeldib väga see raamat. Ja kui raamatust on tehtud hea film, siis see teeb raamatu veelgi paremaks, ja film ise läheb omakorda sellest veel paremaks, kui ta võib-olla muidu on. Kerge vaadata, kuigi teema pole oma olemuselt kerge.
3. Thomas Crowni afäär - Seda filmi nägin tegelikult juba eelmisel aastal, aga kuna ta tookordsest nimekirjast välja jäi (ja tegelikult nägin teda sel aastal uuesti), siis on ta nüüd siin. Intrigeeriv lugu.
2. Rush - Seda nägin suht aasta alguses, aga siiani on meeles, et kohati oli väga pinnngeline (ikkagi vormelisõitjatest film) ja mulle meeldis Niki Lauda osatäitja. Sisulises mõttes oli see ka hea, et teine põhitegelane oli täielik Lauda vastand. Ohoh, IMDB arvab selle filmi suisa top 250 hulka. Võib-olla tõesti.
1. The King's Speech - Sellest ma juba kusagil eespool kirjutasin. Mulle meeldib see tegevusaeg, see teema, see teostus, see muusika ja need näitlejad.

Eelmise aasta filmivaguni leiab siit.

Kommentaarid

Popid

Nikola Huppertz "Elamiseks liiga pikk"

Hiljuti lugesin sama autori raamatut "Kaunis nagu kaheksa" . Leidsin, et eesti keeles on Huppertzilt veel üks raamat ilmunud. "Elamiseks liiga pikk" tundus jällegi intrigeeriv pealkiri.  Peategelane Magali Weill on nimelt 13-aastane Hannoveri tüdruk, kes on 182 sentimeetrit pikk. See on tema jaoks problemaatiline peamiselt seepärast, et nii pikana pole ta enda arvates suudeldav. Juba praegu pole. Ja kui veel mõtlema hakata, et tema oodatav pikkus täiskasvanuna on ilmselt üle 190 sentimeetri... Tulevik tundub tume. Magali elab kortermajas koos arstist isa (kes Magali meelest keha küll eriti ei mõista), vähe närvilise ema ja mässulise vanema õega. Üks nende naabritest on 98-aastane härra Krekeler. Magali teab, et härra Krekeler hakkab varsti surema. Kust ta teab? No vaadake kui vana ta on!  Päris palju tegevust raamatus käibki härra Krekeleri suremise ümber. Kõlab masendavalt, aga pole masendav. Ongi tegelikult niuke mittemasendav raamat elamisest ja suremisest. Ütlem...

Niina Mero "Inglise romanss"

  Peategelane on tätoveeringuhull Nora, kellele meeldib inglise kirjandus ja kultuur, eriti on ta inglise romantikute fänn. Selline, kes suvalisel hetkel luuleridasid ja tsitaate varrukast tõmbab. (Minu jaoks pole see usutav, aga okei.) Nora, kes muidu Tamperes elab, läheb Inglismaale. Tema õde Heli hakkab abielluma Oxfordi lähedal elava aadlisoost Markiga, kes muidugi on ühe mõisa ja maavalduse pärija. Nora tutvub mõisa ja seal elava perega, lisaks luusib ringi inglise kirjanduse jaoks tähendusrikkas Oxfordis. Raamatu tagakaas lubas kirjanduslikku kokteili, kus segunevad "Bridget Jones", "Jane Eyre" ja "Downton Abbey". Esimene oli peategelase näol kindlasti olemas, "Jane Eyre" ka kui helde olla, aga "Downton Abbey"? See, et tegevus toimus mõisas ja kõrvaltegelaste hulgas oli ülemteener?  Autor on selgelt arenenud sõnavaraga paljulugenud inimene. Ja pigem inimene, kes on tahtnud saada raamatukirjutamise kogemust, kui inimene, kelle kirj...

André Aciman "The gentleman from Peru"

Seltskond sõpru on Itaalias mõneks ajaks sunnitult paiksed, sest ootavad oma sõiduvahendi töökorda saamist. Algul tundub, et sõpru on kokku jube palju (vist kaheksa?) ja kuidas nad küll kõik meelde jäävad, aga selgub, et ei peagi jääma, pole nii oluline.  Sõpruskonna tähelepanu haarab samas hotellis peatuv härra, keda nad tihti restoranis jälgima jäävad. Kui härra ühel päeval nende juurde juttu rääkima tuleb, muutub ta veel huvitavamaks. Tal tunduvad olevat lausa üleloomulikud võimed. Suurt osa tekstist võiks nimetada vana mehe filosofeerimiseks või targutamiseks või heietamiseks. Võib-olla see muutuks aeglaseks ja tüütuks, aga raamat on nii õhuke, et seda ei jõua juhtuda.  Kui juba välise peale läks, siis mõtlesin lugedes taaskord, kuidas mulle meeldib lugeda korralikke kõvakaanelisi raamatuid. See nägi veel nii ilus välja ka.  Aga sisu mõttes on lugu ilmselt sellest, kuidas minevik inimesi kummitada võib. Ja armastusest muidugi, millest ikka siis.  Us in others, is...

Katarina Widholm "Käraste vänner"

  Kolmas raamat Betty raamatute sarjast. Esimene ja teine osa on eesti keeles olemas, loodetavasti Sinisuka kirjastus avaldab ikka kolmanda ja neljanda osa ka. 3. osa tegevus toimub aastail 1949-1951. Betty elab jätkuvalt Stockholmis, on abielus, tal on kaks last, ühtlasi peab ta raamatupoodi ja omab väikest kirjastust.  Raamatu avastseenis tähistatakse Betty 30. sünnipäeva. Humoorikaim osa selle juures on Betty mõtisklus, kuidas ta on juba vana naine. (Ilmselt tõetruu mõte 1949. aastal.) Huvitav oli jälgida, kuidas järjepidevalt kirjeldati Betty koduseid toimetusi (peamiselt söögitegemist ja koristamist). Kusagil järgmises lauses või lõigus oli justkui muuseas ära toodud ka see, mida tema mees samal ajal tegi. Ja mida ta tegi? Istus tugitoolis ja luges lehte. Aeg oli selline. Ja ega Betty kurtnud. Oli loomulik asi, et ta pidi hakkama saama nii tööga (tema huvi/sissetulek) kui koduga (tema kohustus). Üks koht oli, kus mees lubas ise nõud ära pesta, sest Betty pidi tööle minema...