Otse põhisisu juurde

Vagunisaatja 2014 - 2.osa

suurim prohmakas - ükskord unustasin hommikul välja minnes prillid ette panna, aga see on ju tegelikult hoopis hea, et ma nii hästi näen, et võin prillide puudumisest mitte aru saada
suurim kordaminek - lugesin palju raamatuid läbi
parim eesti tutvus –jeebus, pole aimugi
parim muu tutvus – tutvuseks on seda palju nimetada, kui pole inimesega sõnagi vahetanud, aga ühes pulmas, kus ma käisin, oli üks välismaa inimene, kes nägi välja selline, et ta on huvitav
lemmik telefonikõne – Humoorikad on sellised kõned, kus keegi helistab (asutusse) näiliselt põhjusega midagi asjalikku rääkida, aga tegelikult hoopis sellepärast, et lihtsalt kellegagi rääkida. Siis saad selle tibatillukese asjaliku asja kõrval teada ka üüratu hulga mittevajalikke detaile kellegi eluloost.
aasta lause –kusagil varasemas postituses juba kiitsin seda, aga saagu veel ära mainitud: Ma tahan teha seda ja seda sellepärast, et ma olen nii otsustanud.
aasta kõige lollim nunnum küsimus –  kus on beebi?
minu kõige lollim sõnaaps – ühte konkreetset ei tule meelde, aga täheldasin, et pühapäeva õhtuti oli keel rohkem sõlmes kui muul ajal
lemmikvoodikaaslane – mul on ilus heleroheline voodilina muide. Voodikaaslane on jätkuvalt soe ja karvane.
lemmikfilm - ütleme näiteks "Rush"
lemmikraamat - paneme Hornby "31 songs", oli teistsugune kui mõni teine
suurim ettevõtmine –suht suure salli kudusin
lemmiktelesari – muidugi "Õnne 13"
suurim rõõm – see, et muusika suudab vahepeal jätkuvalt olla nii lahe, nagu ta oli piinatud teismelise jaoks
suurim üllataja – interneti a v a r u s
kõige khuulim koht –Saaremaal üks koht, kus ainult natuke maad teest eemal mere ääres oli täielik haudvaikus
kõige khuulim hommik – kui saab telgist otse õue astuda
kõige halvem hommik – siis, kui hea unenägu pooleli jääb äratuskella pärast
kõige khuulim kink – see, kui keegi aastast aastasse järjekindlalt toitu kingib, muutub lõpuks juba omamoodi lahedaks statementiks (ma nii tahaks siia panna hea eestikeelse vaste)
parim kohvikaaslane – ma arvan, et täitsa normaalne, kui see pole mõni inimene. Tuleb meelde see "Gilmore'i tüdrukute" osa, kus Roryl kästi koolis lõuna ajal mitte raamatut lugeda ja seda aega sotsialiseerumiseks kasutada, aga siis ta sattus tänu sedakaudu leitud tuttavatele mingisse jamasse hoopis ja leidis lõpuks, et parem on lõuna ajal ikka raamatut lugeda. Ma sõin hiljuti näiteks lihapirukat kohvi kõrvale. Miks mitte.
kõige khuulim kooliaine – Hm, mida siis sel aastal valida? Eelmisel aastal oli kirjandus, paneme siis seekord matemaatika. Aga ainult see osa, kus numbritega tegeletakse.
suurim šokk – ükskord see ju pidi juhtuma. Või kas pidi?
parim laul – Vaiko Epliku "Virgumine"
kõige parem koht –see, kust ma olen sunnitud iga kuu veenäite vaatama. On ikka head ideed mõnel inimesel olnud selles osas, kuhu mõõturid panna.
parasiitsõna - joppenbuhh, ka joppantoonio
leid – ühe kempsu põrandalt leidsin 2 senti
drama queen - kasutagem üldnimetust "keskealine naine", siia alla annab mitu inimest mahutada
parim kuu - mai on hea, ka september oli sel aastal soe ja päikseline
läbikukkunud idee – läheks rootsi keele kursustele (see on hea idee, mida saab kohe mitu korda aastas läbi kukutada)
parim sms – Need, kust selgus, et Ingmar Jaan, Ingvar Ivar, Jan Werner ja Aron Antti on täitsa päriselt olemas olevate inimeste nimed.  Ka sms "Kirjuta google otsingusse do a barrel roll". Kui keegi tahab, ma võin talle ka sellise smsi saata, saab ka proovida, mis juhtub.
räigeim stoorisee on ikka hirmus
aasta jook - häpu mahl
aasta avastus - Välisilm on nagu välis-ilm või väli-silm
kõige mõttetum tegu - ärritumine selle peale, kui nii paljudes olukordades nähakse ainult inimeste mingil moel käitumist ega mõelda selle käitumise põhjusele

Kommentaarid

Popid

Nikola Huppertz "Elamiseks liiga pikk"

Hiljuti lugesin sama autori raamatut "Kaunis nagu kaheksa" . Leidsin, et eesti keeles on Huppertzilt veel üks raamat ilmunud. "Elamiseks liiga pikk" tundus jällegi intrigeeriv pealkiri.  Peategelane Magali Weill on nimelt 13-aastane Hannoveri tüdruk, kes on 182 sentimeetrit pikk. See on tema jaoks problemaatiline peamiselt seepärast, et nii pikana pole ta enda arvates suudeldav. Juba praegu pole. Ja kui veel mõtlema hakata, et tema oodatav pikkus täiskasvanuna on ilmselt üle 190 sentimeetri... Tulevik tundub tume. Magali elab kortermajas koos arstist isa (kes Magali meelest keha küll eriti ei mõista), vähe närvilise ema ja mässulise vanema õega. Üks nende naabritest on 98-aastane härra Krekeler. Magali teab, et härra Krekeler hakkab varsti surema. Kust ta teab? No vaadake kui vana ta on!  Päris palju tegevust raamatus käibki härra Krekeleri suremise ümber. Kõlab masendavalt, aga pole masendav. Ongi tegelikult niuke mittemasendav raamat elamisest ja suremisest. Ütlem...

Laura Dockrill "I love you, I love you, I love you"

Üsna julge temp raamatule sihuke pealkiri panna. Läheb "Maailma ajaloo" ja "Armastuse" kategooriasse. LIIGA... midagi. Liiga suur, liiga üldine, liiga lihtne? Aga nagu  Loone Otsa "Armastuse" puhul tuleb siingi tõdeda, et see pealkiri sobis tegelikult. Peategelase pea oli seda täis ja just niimoodi kolm korda hüüdes ja läbivalt, mitte lihtsalt ühekordse tõdemusena. Niisiis oli Londonis üks Ella, kes teismelisena sajandivahetuse paiku kohtus noormees Lowe'iga. Sai kohe aru, et asi nende vahel on täitsa eriline ja saidki nad headeks sõpradeks, aga jäidki kogu aeg ainult sõpradeks, kuigi Ella peas vasardas muudkui see IloveyouIloveyouIloveyou. Ja selline seis kestis aastaid. Ella muudkui mõtles ja lootis. Kuna peategelane oli minu eakaaslane, tuli selle aja kirjeldus mõnevõrra tuttav ette. Samas mõnevõrra ei tulnud ka, sest erinevalt minust oli tema Londonis. Aga tundub, et nostalgiafaktorile mängimine on raamatule lugejaid toonud küll - mitmed kommentee...

Isabel Allende "Vaimude maja"

Tihti ikkagi on nii, et loed raamatust mingid esimesed kümme lehekülge ära ja saad suures plaanis aru, milline raamat see on. "Vaimude maja" puhul näiteks sain aru, et raamat saab mulle väga meeldima.  Lugu on ühest perekonnast läbi mitme põlvkonna (pakun et nelja) ja Tšiili ajaloost 20. sajandil. Ärimees (ka põllumajandusmees) Esteban Trueba peaks algul abielluma ühe noorikuga, lõpuks abiellub hoopis tolle õe Claraga. Neil on tütar Blanca, Blancal on tütar Alba. Ja kuigi läbiv tegelane oleks nagu Esteban, siis päriselt ikkagi ei saa öelda, et tema peategelane on.  Sest naised on tähtsad. Ühest küljest joonistub see kogu raamatu pealt välja, aga kui sealt aru ei peaks saama, siis lõpuosas tulevad naised kohe eriti selgelt esile. Lühidalt: kui naine on hädas, siis tema abistajaks on teine naine. Üldiselt jõuab autor tõdemuseni, et naised on ühiskonnas teatud väärtuste alustalad. Muide, kõigi raamatus oluliste naiste nimed (Clara, Blanca, Alba) tähendavad valget. Ei pannud ise ...

A. H. Tammsaare "Kõrboja peremees"

Varasuvel (vist) tuli telekast "Kõrboja peremees". Jäin mingi kolmveerandi silmaga seda vaatama ja hakkas tunduma, et praegu võiks see raamat märksa rohkem meeldida kui kooli ajal kohustusliku kirjandusena lugedes.  Võtsin ta siis ette. Väga suurt pingutust ei nõudnud, õhuke ja päris palju dialoogi sisaldav lugu, Tammsaare esikromaan muide. Kusagilt vikist lugesin, et Katku Villu ja Kõrboja Anna loos võib täheldada autobiograafilisi sugemeid. Katku Villu kujutavat Tammsaare kehva tervist ja enesenägemist. Tegi asja kohe huvitavamaks.  Lugu on kaunis ja kurb, mängib mõistus-tunded vastandite skaalal. Kes mida järgib. Kas peaks mingid tunded ära unustama, kui olukorda ratsionaalselt vaadates viiks nende järgmine valesse kohta, või lähtuma sellest, et oma tunnetega ei pea sa mitte vaidlema? Karakteriloome (oh mis sõna) meeldis. Oli selliseid tegelasi, kes olid tuttavad eesti talupojaromaani tegelased ja selliseid (nagu Villu ja Anna), kes raskemini mõistetavad, aga hoolimata se...