Otse põhisisu juurde

Vagunisaatja 2014 - 2.osa

suurim prohmakas - ükskord unustasin hommikul välja minnes prillid ette panna, aga see on ju tegelikult hoopis hea, et ma nii hästi näen, et võin prillide puudumisest mitte aru saada
suurim kordaminek - lugesin palju raamatuid läbi
parim eesti tutvus –jeebus, pole aimugi
parim muu tutvus – tutvuseks on seda palju nimetada, kui pole inimesega sõnagi vahetanud, aga ühes pulmas, kus ma käisin, oli üks välismaa inimene, kes nägi välja selline, et ta on huvitav
lemmik telefonikõne – Humoorikad on sellised kõned, kus keegi helistab (asutusse) näiliselt põhjusega midagi asjalikku rääkida, aga tegelikult hoopis sellepärast, et lihtsalt kellegagi rääkida. Siis saad selle tibatillukese asjaliku asja kõrval teada ka üüratu hulga mittevajalikke detaile kellegi eluloost.
aasta lause –kusagil varasemas postituses juba kiitsin seda, aga saagu veel ära mainitud: Ma tahan teha seda ja seda sellepärast, et ma olen nii otsustanud.
aasta kõige lollim nunnum küsimus –  kus on beebi?
minu kõige lollim sõnaaps – ühte konkreetset ei tule meelde, aga täheldasin, et pühapäeva õhtuti oli keel rohkem sõlmes kui muul ajal
lemmikvoodikaaslane – mul on ilus heleroheline voodilina muide. Voodikaaslane on jätkuvalt soe ja karvane.
lemmikfilm - ütleme näiteks "Rush"
lemmikraamat - paneme Hornby "31 songs", oli teistsugune kui mõni teine
suurim ettevõtmine –suht suure salli kudusin
lemmiktelesari – muidugi "Õnne 13"
suurim rõõm – see, et muusika suudab vahepeal jätkuvalt olla nii lahe, nagu ta oli piinatud teismelise jaoks
suurim üllataja – interneti a v a r u s
kõige khuulim koht –Saaremaal üks koht, kus ainult natuke maad teest eemal mere ääres oli täielik haudvaikus
kõige khuulim hommik – kui saab telgist otse õue astuda
kõige halvem hommik – siis, kui hea unenägu pooleli jääb äratuskella pärast
kõige khuulim kink – see, kui keegi aastast aastasse järjekindlalt toitu kingib, muutub lõpuks juba omamoodi lahedaks statementiks (ma nii tahaks siia panna hea eestikeelse vaste)
parim kohvikaaslane – ma arvan, et täitsa normaalne, kui see pole mõni inimene. Tuleb meelde see "Gilmore'i tüdrukute" osa, kus Roryl kästi koolis lõuna ajal mitte raamatut lugeda ja seda aega sotsialiseerumiseks kasutada, aga siis ta sattus tänu sedakaudu leitud tuttavatele mingisse jamasse hoopis ja leidis lõpuks, et parem on lõuna ajal ikka raamatut lugeda. Ma sõin hiljuti näiteks lihapirukat kohvi kõrvale. Miks mitte.
kõige khuulim kooliaine – Hm, mida siis sel aastal valida? Eelmisel aastal oli kirjandus, paneme siis seekord matemaatika. Aga ainult see osa, kus numbritega tegeletakse.
suurim šokk – ükskord see ju pidi juhtuma. Või kas pidi?
parim laul – Vaiko Epliku "Virgumine"
kõige parem koht –see, kust ma olen sunnitud iga kuu veenäite vaatama. On ikka head ideed mõnel inimesel olnud selles osas, kuhu mõõturid panna.
parasiitsõna - joppenbuhh, ka joppantoonio
leid – ühe kempsu põrandalt leidsin 2 senti
drama queen - kasutagem üldnimetust "keskealine naine", siia alla annab mitu inimest mahutada
parim kuu - mai on hea, ka september oli sel aastal soe ja päikseline
läbikukkunud idee – läheks rootsi keele kursustele (see on hea idee, mida saab kohe mitu korda aastas läbi kukutada)
parim sms – Need, kust selgus, et Ingmar Jaan, Ingvar Ivar, Jan Werner ja Aron Antti on täitsa päriselt olemas olevate inimeste nimed.  Ka sms "Kirjuta google otsingusse do a barrel roll". Kui keegi tahab, ma võin talle ka sellise smsi saata, saab ka proovida, mis juhtub.
räigeim stoorisee on ikka hirmus
aasta jook - häpu mahl
aasta avastus - Välisilm on nagu välis-ilm või väli-silm
kõige mõttetum tegu - ärritumine selle peale, kui nii paljudes olukordades nähakse ainult inimeste mingil moel käitumist ega mõelda selle käitumise põhjusele

Kommentaarid

Popid

Nikola Huppertz "Elamiseks liiga pikk"

Hiljuti lugesin sama autori raamatut "Kaunis nagu kaheksa" . Leidsin, et eesti keeles on Huppertzilt veel üks raamat ilmunud. "Elamiseks liiga pikk" tundus jällegi intrigeeriv pealkiri.  Peategelane Magali Weill on nimelt 13-aastane Hannoveri tüdruk, kes on 182 sentimeetrit pikk. See on tema jaoks problemaatiline peamiselt seepärast, et nii pikana pole ta enda arvates suudeldav. Juba praegu pole. Ja kui veel mõtlema hakata, et tema oodatav pikkus täiskasvanuna on ilmselt üle 190 sentimeetri... Tulevik tundub tume. Magali elab kortermajas koos arstist isa (kes Magali meelest keha küll eriti ei mõista), vähe närvilise ema ja mässulise vanema õega. Üks nende naabritest on 98-aastane härra Krekeler. Magali teab, et härra Krekeler hakkab varsti surema. Kust ta teab? No vaadake kui vana ta on!  Päris palju tegevust raamatus käibki härra Krekeleri suremise ümber. Kõlab masendavalt, aga pole masendav. Ongi tegelikult niuke mittemasendav raamat elamisest ja suremisest. Ütlem...

Leida Tigane "Sõber meriröövel"

Kes tahab lõbusat raamatut? Lugege "Sõber meriröövlit"! 1939. aasta Päevalehe romaanivõistluse II auhinna võitja on ilmunud Suvitusromaani sarjas ja ongi täitsa tõsine suvitusromaan.  Üliõpilasneiu Mariina saab suveks küllakutse sõbranna Riinalt. Kutsutakse maale, tallu. Mariina, linnalaps, on algul kahtleval seisukohal, aga otsustab siiski minna. Edasine on eksituste komöödia, kus Mariina tõelist maaelu näha ja tunda saab. Lugu oli ülimalt filmilik. Kogu aeg jooksis pilt silme ees. Juba põhiidee linnavurlest maal on ju naljakas ja eesti filmikunstis sugugi mitte võõras. Oli muidugi kohti, kus läks natuke liiga totakaks minu maitsele, aga need kohad ei domineerinud. Palju itsitamisväärset pakkus autori mahlakas sõnakasutus. Ka tegelaste nimed olid huvitavad:  Riina ja Mariina, professorid Põldpüü ja Kuusepuu.  Muidugi oli Mariina tegelaskuju üle vindi keeratud. Ta oli ikka täitsa teadmatuses kõigest, mis linnast väljapoole jäi, aga siin nii oligi tarvis, et nalja saada. J...

Gert Helbemäe "Ohvrilaev"

"Ohvrilaevaga" on suhted pikaajalised. Esmakordselt lugesin seda kusagil 12. klassis kohustusliku kirjandusena, siis 2012. aastal. Sedakorda ajas lugemissoovi peale raadiosaade "Loetud ja kirjutatud" , kus Helbemäest ja "Ohvrilaevast" räägiti.  Ülelugemine pole raske, kuivõrd raamat on õhuke - 1992. aasta väljaandes ainult 165 lehekülge. Olin seekord huvitav ja lugesin 1960. aastal Lundis ilmunud esmaväljaannet. See oli mõnusas väikses formaadis.  Raamatu tegevus toimub Tallinnas, ilmselt 1930ndatel. Ajaloo- ja filosoofiaõpetaja Martin Justus jääb suveks pealinna, kui tema naine ja tütar Narva-Jõesuusse puhkama sõidavad. Justus tahab nimelt oma Sokratese-teemalise raamatu kallal töötada. Siis kohtab ta tänaval naabruskonnas elavat 22-aastast juudi tüdrukut Isebeli (keda varasemast teab, aga ei tunne) ja leiab tollega vestluses ühise keele. Nende vahel areneb kirglik romaan. (Ei saa salata, olen oodanud, et saaks siin kusagil kasutada sõnapaari kirglik roma...

Mari Kujanpää "Koleda tüdruku päevaraamat"

Pealkiri ütleb kõik. Peategelane Malva, 14-aastane tüdruk, on veendunud, et ta on kole. Koolis klassivennad toidavad ka seda arvamust oma sihilike lausetega ja sõpru Malval pole. Peamiselt juhtub kaks asja, mis Malva mõttemaailma muutma hakkavad: ta leiab sõbra Runo, kellega neid seob kunstihuvi, ja satub kooliõe (meditsiiniõe) juurde, kes proovib Malva vaatenurka kõigutada. Lihtne raamat, kõik on selgelt välja toodud. Selge soov on sihtrühmale mingeid juhiseid anda - mille muu pärast säärast raamatut üldse kirjutada, onju. Muidugi võivad lahendused ja muutuste toimumine päriseluga võrreldes lihtsustatud tunduda, aga jällegi - kui siin asjad paremuse poole ei muutuks, poleks eriti mõtet niukest raamatut kirjutada. Roosa(de prillidega) raamat ei ole, niuke neutraalne pigem. Malval olid mitmed hakkamasaamise mehhanismid raamatu alguses juba olemas tegelikult. Talle meeldis metsas käia näiteks (teadagi, õu ja loodus - vaimse tervise võluvitsad).  Metsas olles ei tunne ma end kunagi ko...