Otse põhisisu juurde

Vagunisaatja 2014 - 2.osa

suurim prohmakas - ükskord unustasin hommikul välja minnes prillid ette panna, aga see on ju tegelikult hoopis hea, et ma nii hästi näen, et võin prillide puudumisest mitte aru saada
suurim kordaminek - lugesin palju raamatuid läbi
parim eesti tutvus –jeebus, pole aimugi
parim muu tutvus – tutvuseks on seda palju nimetada, kui pole inimesega sõnagi vahetanud, aga ühes pulmas, kus ma käisin, oli üks välismaa inimene, kes nägi välja selline, et ta on huvitav
lemmik telefonikõne – Humoorikad on sellised kõned, kus keegi helistab (asutusse) näiliselt põhjusega midagi asjalikku rääkida, aga tegelikult hoopis sellepärast, et lihtsalt kellegagi rääkida. Siis saad selle tibatillukese asjaliku asja kõrval teada ka üüratu hulga mittevajalikke detaile kellegi eluloost.
aasta lause –kusagil varasemas postituses juba kiitsin seda, aga saagu veel ära mainitud: Ma tahan teha seda ja seda sellepärast, et ma olen nii otsustanud.
aasta kõige lollim nunnum küsimus –  kus on beebi?
minu kõige lollim sõnaaps – ühte konkreetset ei tule meelde, aga täheldasin, et pühapäeva õhtuti oli keel rohkem sõlmes kui muul ajal
lemmikvoodikaaslane – mul on ilus heleroheline voodilina muide. Voodikaaslane on jätkuvalt soe ja karvane.
lemmikfilm - ütleme näiteks "Rush"
lemmikraamat - paneme Hornby "31 songs", oli teistsugune kui mõni teine
suurim ettevõtmine –suht suure salli kudusin
lemmiktelesari – muidugi "Õnne 13"
suurim rõõm – see, et muusika suudab vahepeal jätkuvalt olla nii lahe, nagu ta oli piinatud teismelise jaoks
suurim üllataja – interneti a v a r u s
kõige khuulim koht –Saaremaal üks koht, kus ainult natuke maad teest eemal mere ääres oli täielik haudvaikus
kõige khuulim hommik – kui saab telgist otse õue astuda
kõige halvem hommik – siis, kui hea unenägu pooleli jääb äratuskella pärast
kõige khuulim kink – see, kui keegi aastast aastasse järjekindlalt toitu kingib, muutub lõpuks juba omamoodi lahedaks statementiks (ma nii tahaks siia panna hea eestikeelse vaste)
parim kohvikaaslane – ma arvan, et täitsa normaalne, kui see pole mõni inimene. Tuleb meelde see "Gilmore'i tüdrukute" osa, kus Roryl kästi koolis lõuna ajal mitte raamatut lugeda ja seda aega sotsialiseerumiseks kasutada, aga siis ta sattus tänu sedakaudu leitud tuttavatele mingisse jamasse hoopis ja leidis lõpuks, et parem on lõuna ajal ikka raamatut lugeda. Ma sõin hiljuti näiteks lihapirukat kohvi kõrvale. Miks mitte.
kõige khuulim kooliaine – Hm, mida siis sel aastal valida? Eelmisel aastal oli kirjandus, paneme siis seekord matemaatika. Aga ainult see osa, kus numbritega tegeletakse.
suurim šokk – ükskord see ju pidi juhtuma. Või kas pidi?
parim laul – Vaiko Epliku "Virgumine"
kõige parem koht –see, kust ma olen sunnitud iga kuu veenäite vaatama. On ikka head ideed mõnel inimesel olnud selles osas, kuhu mõõturid panna.
parasiitsõna - joppenbuhh, ka joppantoonio
leid – ühe kempsu põrandalt leidsin 2 senti
drama queen - kasutagem üldnimetust "keskealine naine", siia alla annab mitu inimest mahutada
parim kuu - mai on hea, ka september oli sel aastal soe ja päikseline
läbikukkunud idee – läheks rootsi keele kursustele (see on hea idee, mida saab kohe mitu korda aastas läbi kukutada)
parim sms – Need, kust selgus, et Ingmar Jaan, Ingvar Ivar, Jan Werner ja Aron Antti on täitsa päriselt olemas olevate inimeste nimed.  Ka sms "Kirjuta google otsingusse do a barrel roll". Kui keegi tahab, ma võin talle ka sellise smsi saata, saab ka proovida, mis juhtub.
räigeim stoorisee on ikka hirmus
aasta jook - häpu mahl
aasta avastus - Välisilm on nagu välis-ilm või väli-silm
kõige mõttetum tegu - ärritumine selle peale, kui nii paljudes olukordades nähakse ainult inimeste mingil moel käitumist ega mõelda selle käitumise põhjusele

Kommentaarid

Popid

Kuningad ja printsessid #5: Norra

Norras on juba 20 aastat kuningaks Harald V. Kuningale omaselt sõjaväevärgindusega seotud, aga ka Oxfordis ajalugu ja majandust õppinud. Suurbritanniast kõneldes tuleb mainida, et selle riigi troonile saamine on Harald V puhul märksa tõenäolisem kui nt Rootsi kuningal. Carl XVI Gustaf oli seal järjekorras 218., Harald V on tervelt 68. kohal. Purjetamine on ilmselgelt kuninglike perede lemmikspordialasid. Alles see oli, kui Hispaania tüüpide olümpialkäigust kirjutasin, nüüd vaatan, et Norra kuningas on ka kolm korda olümpial purjetamas käinud ja Lillehammeris 1994 sai ta seda "Kuulutan 17. taliolümpiamängud avatuks" lauset öelda. Väikse poisina elas Harald V mõnda aega USA-s (loe: Euroopas peeti sõda), suure poisina tekitas skandaali, abielludes täiesti tavalise norra tüdruku Sonjaga. Kuniganna Sonjal on muuhulgas näiteks rätsepapaberid, aga raamatupidamine, prantsuse keel ja kunstiajalugu pole samuti talle võõrad. Lisaks on tegemist esimese kuningannaga ajaloos, kes oma j...

Nikola Huppertz "Elamiseks liiga pikk"

Hiljuti lugesin sama autori raamatut "Kaunis nagu kaheksa" . Leidsin, et eesti keeles on Huppertzilt veel üks raamat ilmunud. "Elamiseks liiga pikk" tundus jällegi intrigeeriv pealkiri.  Peategelane Magali Weill on nimelt 13-aastane Hannoveri tüdruk, kes on 182 sentimeetrit pikk. See on tema jaoks problemaatiline peamiselt seepärast, et nii pikana pole ta enda arvates suudeldav. Juba praegu pole. Ja kui veel mõtlema hakata, et tema oodatav pikkus täiskasvanuna on ilmselt üle 190 sentimeetri... Tulevik tundub tume. Magali elab kortermajas koos arstist isa (kes Magali meelest keha küll eriti ei mõista), vähe närvilise ema ja mässulise vanema õega. Üks nende naabritest on 98-aastane härra Krekeler. Magali teab, et härra Krekeler hakkab varsti surema. Kust ta teab? No vaadake kui vana ta on!  Päris palju tegevust raamatus käibki härra Krekeleri suremise ümber. Kõlab masendavalt, aga pole masendav. Ongi tegelikult niuke mittemasendav raamat elamisest ja suremisest. Ütlem...

Daamide õnn

Emile Zola ise on vist kuulsam kui see raamat. Välja antud 1883, tõlge eesti keelde 1970. Hoolimata pealkirjast pole minu arvates tegemist naistekaga. Selline raamat, mille lugemiseks on vaja natuke rohkem keskenduda kui tänapäeva tilu-lilu raamatute puhul. Kirjeldused, keerukad lausekonstruktsioonid, prantsuse nimed, võõrsõnade tavapärasest suurem hulk. Viimaste puhul on eriti väljapaistev igasuguste riidesortide jm materjalide nimetuste arvukus. Ühesõnaga tummine tekst. Raamat räägib kaubamajade algusajast Prantsusmaal. Daamide Õnn on kõik ühes -tüüpi pood, hiigelkaubamaja, mis oma odavmüügi poliitikaga kõik läheduses asuvad üksiküritajad pankrotti ajab ise oma hiilgust ja võimu aina laiendades. Huvitav on jälgida seda inimeste hullutamist, mis tollal algas. Inimene näeb odavat asja ja hakkab tundma, et tal on seda vaja. Nipitamise sihtrühmaks on valitud naine (või nagu raamatus öeldakse, on eesmärgiks vallutada naine). Tee vaid reklaami, et saab odavalt kulda ja karda ja pitsi ja...

A. H. Tammsaare "Kõrboja peremees"

Varasuvel (vist) tuli telekast "Kõrboja peremees". Jäin mingi kolmveerandi silmaga seda vaatama ja hakkas tunduma, et praegu võiks see raamat märksa rohkem meeldida kui kooli ajal kohustusliku kirjandusena lugedes.  Võtsin ta siis ette. Väga suurt pingutust ei nõudnud, õhuke ja päris palju dialoogi sisaldav lugu, Tammsaare esikromaan muide. Kusagilt vikist lugesin, et Katku Villu ja Kõrboja Anna loos võib täheldada autobiograafilisi sugemeid. Katku Villu kujutavat Tammsaare kehva tervist ja enesenägemist. Tegi asja kohe huvitavamaks.  Lugu on kaunis ja kurb, mängib mõistus-tunded vastandite skaalal. Kes mida järgib. Kas peaks mingid tunded ära unustama, kui olukorda ratsionaalselt vaadates viiks nende järgmine valesse kohta, või lähtuma sellest, et oma tunnetega ei pea sa mitte vaidlema? Karakteriloome (oh mis sõna) meeldis. Oli selliseid tegelasi, kes olid tuttavad eesti talupojaromaani tegelased ja selliseid (nagu Villu ja Anna), kes raskemini mõistetavad, aga hoolimata se...