Otse põhisisu juurde

Kes mul praegu meelde tulid?

Kõik need müüjad, kes hea 5 ja enam aastat tagasi Raatuse Comarketis töötasid. Seal oli eredaid tüüpe. See lühikest kasvu naine ja see hirmuäratavate prillidega naine ja see, kellel oli suva kõigest. Huvitav, mida nad praegu teevad? Ja kuidas sellel poel läheb? Comarketid lähevad ju kinni järjest. Seal, muidugi, võiks ju klientuuri jätkuda.

Raatuse Comarketis oli alati samasugune lõhn, siiani on. Ostsin sealt seda kuusnurkses karbis jäätist, mille šokolaadijäätis oli mustas karbis. Maksis vist midagi 18 krooni (tolle aja kohta kallis tegelikult). Umbes 18 krooni maksis ka see väikses karbis kräsupea kook, mida siiani poest saab (too jäätis näiteks on kadunud). Napoleoni kooki müüdi ka, selle hind on ununenud. Mõnikord oli kella 2ni kool, siis pärast ostsin kooki ja läksin ühikasse vaatama sarja "Seitsmes taevas". Palju kordi tuli küsimus, kuidas ometi see seriaal mulle väiksena nii väga meeldis. Ülikool ongi selleks et mõelda.

Kommentaarid

  1. Mina aga ei unusta kunagi, missugune lõhn oli Raatuse kaubamajas siis, kui alles ülikooli läksin. Seal küpsetati kohapeal tol ajal ise saiakesi ja siis oli seal alati õunasaiakese lõhn üleval - megahea! Kas siis, kui sina Tartu kolisid, oli veel see saiakeste küpsetamine seal alles?
    Ma mäletan, et olin väga kurb, kui see asi seal ära lõpetati, sest lisaks kõigele muule maitses ka see õunasaiake megalt ja sarnast polegi mujal saanud.

    VastaKustuta
  2. Ah jaa ... mulle meeldis lapsena väga "Päästja koolikell", aga kunagi suurena nähes ei mõjunud enam üldse nii ...

    VastaKustuta
  3. Ei mäleta Raatusest noid saialõhnu. Aga hiljem on see äri mitmesugustes kohtades olnud: mingi hetk kesklinna Comarketi ees, praegu vanas kaubamajas.

    "Päästja koolikell" võiks praegu ilmselt päris koomiline olla. Kõik need 90ndate riided ja asjad. Zackil näiteks oli mingi jube suur mobiiltelefon ma mäletan ;)

    VastaKustuta

Postita kommentaar

Popid

Kuningad ja printsessid #3: Holland

Hollandi kuninganna Beatrix on 73-aastane ja valitsenud 31 aastat. Kuningannaks sai ta (mõneti tavapäratult) peale seda, kui tema ema troonist loobus. Enne seda jõudis Beatrix ülikoolis mitmesuguseid asju, aga peamiselt juurat õppida. Kuninganna abikaasa oli prints Claus, Hitlerjugendis ja Wehrmachtis teeninud sakslane, keda hollandlased seetõttu algul natsismiga seostasid ning oma pahameelt ka väljendamata ei jätnud. Üks inimeste toonaseid hüüdlauseid oli näiteks II maailmasõjale viitav "Mijn fiets terug" - (anna) mu jalgratas tagasi . Ajapikku võeti prints siiski omaks. Siin Beatrix oma pulmapäeval 1966. aastal: Beatrixil ja Clausil on kolm poega: kroonprints Willem-Alexander, prints Friso ja prints Constantijn. Esimene, ka Oranje printsiks kutsutav härra on Leideni ülikoolis ajalugu õppinud, lisaks muidugi ka printsi puhul tavapärase sõjavärgiga tegelenud. Spordimees on ka, vahepeal jookseb maratoni näiteks, ja Hollandi jalkameeskonnale käib suurte võistluste ajal...

Gert Helbemäe "Ohvrilaev"

"Ohvrilaevaga" on suhted pikaajalised. Esmakordselt lugesin seda kusagil 12. klassis kohustusliku kirjandusena, siis 2012. aastal. Sedakorda ajas lugemissoovi peale raadiosaade "Loetud ja kirjutatud" , kus Helbemäest ja "Ohvrilaevast" räägiti.  Ülelugemine pole raske, kuivõrd raamat on õhuke - 1992. aasta väljaandes ainult 165 lehekülge. Olin seekord huvitav ja lugesin 1960. aastal Lundis ilmunud esmaväljaannet. See oli mõnusas väikses formaadis.  Raamatu tegevus toimub Tallinnas, ilmselt 1930ndatel. Ajaloo- ja filosoofiaõpetaja Martin Justus jääb suveks pealinna, kui tema naine ja tütar Narva-Jõesuusse puhkama sõidavad. Justus tahab nimelt oma Sokratese-teemalise raamatu kallal töötada. Siis kohtab ta tänaval naabruskonnas elavat 22-aastast juudi tüdrukut Isebeli (keda varasemast teab, aga ei tunne) ja leiab tollega vestluses ühise keele. Nende vahel areneb kirglik romaan. (Ei saa salata, olen oodanud, et saaks siin kusagil kasutada sõnapaari kirglik roma...

Kirjanurga advendikalender- 1.aken

Ma ei ole ikka veel jõulusõber, aga advent võib minu poolest olla- see annab ka hea võimaluse koostada mistahes 24-osalist nimekirja, mida ma nüüd teha kavatsengi. Kui viitsin. Niisiis on 1.-24.detsembrini Truffe kirjanurgas iga päev advendikalender ühe lambika jõuluteemalise asjaga ehk sellega, mis mul parajasti pähe tuleb. 1.aken - Jõulud teel maale Kusagil 20 aastat tagasi (jah, 20 aastat) näitas ETV ühel detsembrikuul saadet/multikat "Jõulud teel maale". Oli selline 24-osaline saade, kus päkapikud Kaarup ja Pörri iga päev ühe multika osa sisse juhatasid (ja ka muudes asjades väga muhedad mehed olid). Multikas oligi tegelikult see, mille nimi oli "Jõulud teel maale", ja multika idee oli selles, et kaks inglit pidid taevast Maale transportima ühe kasti, kus sees olid jõulupühad. Neid üritas takistada paha ingel, kelle nimi oli Õngel. Õngli kõnet iseloomustas lause viimaste sõnade kordamine (Tõmba siit uttu-uttu jne.) ja ta oli muidu ka sihuke vaimukas kuju, ...