- pubekad, kes te seisate bussis kobaras komposteerija ümber, mis on keskmise ukse juures ja seetõttu üks enimkasutatavaid
- vanamees, kes sa vaba istekoha poole sööstes (sest see on ju eluküsimus) mulle varba peale astud, nii et mu uutel kingadel mõlk sees on
- bussijuht, kes sa kihutad nagu pöörane närvihaige
- pihv, kes sa hirmus kõva häälega telefonivestlust pead (mind ei huvita su Järva-Jaani jõmmid)
- alakas, kes sa vaevalt kell 5 õhtul Tasku ees alkoholi kaanid
- täisealine, kes sa alakale alkoholi ostnud oled
- tolbajoob, kes sa poest varastada üritad (mis sul viga on?)
Emile Zola ise on vist kuulsam kui see raamat. Välja antud 1883, tõlge eesti keelde 1970. Hoolimata pealkirjast pole minu arvates tegemist naistekaga. Selline raamat, mille lugemiseks on vaja natuke rohkem keskenduda kui tänapäeva tilu-lilu raamatute puhul. Kirjeldused, keerukad lausekonstruktsioonid, prantsuse nimed, võõrsõnade tavapärasest suurem hulk. Viimaste puhul on eriti väljapaistev igasuguste riidesortide jm materjalide nimetuste arvukus. Ühesõnaga tummine tekst. Raamat räägib kaubamajade algusajast Prantsusmaal. Daamide Õnn on kõik ühes -tüüpi pood, hiigelkaubamaja, mis oma odavmüügi poliitikaga kõik läheduses asuvad üksiküritajad pankrotti ajab ise oma hiilgust ja võimu aina laiendades. Huvitav on jälgida seda inimeste hullutamist, mis tollal algas. Inimene näeb odavat asja ja hakkab tundma, et tal on seda vaja. Nipitamise sihtrühmaks on valitud naine (või nagu raamatus öeldakse, on eesmärgiks vallutada naine). Tee vaid reklaami, et saab odavalt kulda ja karda ja pitsi ja...
...ja Mare oleks selle peale mõni aeg tagasi öelnud: "lase vabaks!"
VastaKustutama just eelmisel nädalal vaatasin seda vidiot, väga hea!
M.
Ja see kurva näoga kiilakas onu, kes trepikojas istub ja suitsetab.
VastaKustuta