- pubekad, kes te seisate bussis kobaras komposteerija ümber, mis on keskmise ukse juures ja seetõttu üks enimkasutatavaid
- vanamees, kes sa vaba istekoha poole sööstes (sest see on ju eluküsimus) mulle varba peale astud, nii et mu uutel kingadel mõlk sees on
- bussijuht, kes sa kihutad nagu pöörane närvihaige
- pihv, kes sa hirmus kõva häälega telefonivestlust pead (mind ei huvita su Järva-Jaani jõmmid)
- alakas, kes sa vaevalt kell 5 õhtul Tasku ees alkoholi kaanid
- täisealine, kes sa alakale alkoholi ostnud oled
- tolbajoob, kes sa poest varastada üritad (mis sul viga on?)
On 1980ndate 2. pool Mexico Citys. 17-aastane kirjaniku tütar Luisa õpib rikaste koolis. Ta pole oma koolikaaslaste suur fänn. Tema põhilise tutvusringkonna moodustavad mingid tüübid väljaspool kooli. Aga pole kindel, kas see on oluline. Raamatus kirjeldatakse päris palju Luisa tähelepanekuid teda ümbritseva ja üldiselt maailma kohta, aga jällegi, pole kindel, kas see on oluline. Ilmselt on, kui on kirja pandud. Ühel päeval loeb Luisa ajalehest, et Mehhikos on tuuril mingi Nõukogude Liidu tsirkusetrupp ja sealt on põgenenud ukraina kääbused. Mingil põhjusel (ei seletata miks) tahab ta nad üles leida. Seetõttu sõidab ta vanematele midagi ütlemata koos ühe peaaegu võõra noormehe Tomásiga Zipolite randa (tuntud ka kui Surnute rand). See ei ole Tomási ja Luisa armastuslugu. Zipolites kohtub Luisa hoopis ühe mehega, keda ta merman iks nimetab ja räägib tollele kogu oma eluloo ära, kuigi too ei räägi isegi hispaania keelt. (Vähemalt ei ütle ta kunagi midagi.) Kõlab päris kummalise...
...ja Mare oleks selle peale mõni aeg tagasi öelnud: "lase vabaks!"
VastaKustutama just eelmisel nädalal vaatasin seda vidiot, väga hea!
M.
Ja see kurva näoga kiilakas onu, kes trepikojas istub ja suitsetab.
VastaKustuta