Otse põhisisu juurde

Sigmund või asi

Unenägude periood paistab taas olevat alanud. Ükspäev nägin Ingridi töögraafikut unes, täna nägin ühte kummalist söömaaja eelset aega ja lisaks veel midagi, millest suuremat osa ei mäleta, aga üks osa oli selline, et külitasin mingi järsaku serva peal, kui äkki tuli keegi mees(elus pole teda näinud) ja ütles, et ma ei tohi kukkuda. Mina vastasin seepeale, et ma siis ei kukugi, tõmbasin end serva pealt ära ja tegin enda kohta julgeid liigutusi. Äratus muidugi tuli kohe varsti, ei tea, kuidas see asi lõppes, kuigi võib spekuleerida. Igal juhul ärgates mõtlesin, et see oligi vist minu catcher in the rye. Aga see, miks ta täiesti võõras mees oli, on võib-olla sellepärast, et tegelikult sellist püüdjat ei saa olemas olla. Ja selle märgiks olin ma ju ka ise see, kes ennast serva pealt tasapinnale vinnas.
Sellega meenub, et oma kunagi tavapäraseid sõja- ja küüditamisunesid pole ma enam täitsa ammu näinud. Ilmselt on minu seisundis midagi muutunud, kuigi ise ei adu.

Kommentaarid

  1. Hehe,mul ka viimasel ajal päris huvitavad unenäod. Mõned ööd tagasi näiteks nägin,et sain kolmikud tütred ning sättisin igale eri värvi kivikese kaela,et ma lastel vahet teeks.

    Sõjaunenägusid nägin mina tihti umbes nelja-aastasena. Kui vanalt sina? Ei usu eriti,et nende nägemist saab mingi vanusega seostada.

    Aga mis puutub teemasse "unenägude mees"... Kunagi pubekana armusin ühte kutti,keda unes nägin, aga päriselus kunagi näinud polnud. Miskipärast nagu uskusin,et ehk on ta päriselt olemas, a´la et kuidas mu alateadvus sai mu unenägudesse täiesti võõra kuti tuua,eks. Heh....tegin veel ennustusi,et mis see kutt minust tahta võiks või minust mõtleb jne. Aga rohkem ma teda vist unes ei näinudki ja sain temast vist kergelt üle. Eks oli reaalsuses huvitavamaid... ;)

    Oijah...jäin teise blogis liiga pikalt seletama... :$

    VastaKustuta
  2. Ma mingi ülikooli ajal alles nägin seda sõjavärki.

    VastaKustuta

Postita kommentaar

Popid

Nikola Huppertz "Elamiseks liiga pikk"

Hiljuti lugesin sama autori raamatut "Kaunis nagu kaheksa" . Leidsin, et eesti keeles on Huppertzilt veel üks raamat ilmunud. "Elamiseks liiga pikk" tundus jällegi intrigeeriv pealkiri.  Peategelane Magali Weill on nimelt 13-aastane Hannoveri tüdruk, kes on 182 sentimeetrit pikk. See on tema jaoks problemaatiline peamiselt seepärast, et nii pikana pole ta enda arvates suudeldav. Juba praegu pole. Ja kui veel mõtlema hakata, et tema oodatav pikkus täiskasvanuna on ilmselt üle 190 sentimeetri... Tulevik tundub tume. Magali elab kortermajas koos arstist isa (kes Magali meelest keha küll eriti ei mõista), vähe närvilise ema ja mässulise vanema õega. Üks nende naabritest on 98-aastane härra Krekeler. Magali teab, et härra Krekeler hakkab varsti surema. Kust ta teab? No vaadake kui vana ta on!  Päris palju tegevust raamatus käibki härra Krekeleri suremise ümber. Kõlab masendavalt, aga pole masendav. Ongi tegelikult niuke mittemasendav raamat elamisest ja suremisest. Ütlem...

Eva Koff "Õhuskõndija"

Selle raamatu puhul on mul mõistus ja tunded täitsa eraldi.  Mõistuse versioon Läbimõeldud tegelaste, köitva tegevusaja ja -kohaga kaunisõnaliselt kirjutatud lugu. Autor on tubli uurija ja inimhingede insener, lisaks meisterlik sõnaseadja. Andke auhindu. Tunnete versioon Miks juba teisel leheküljel hakkab pihta üks nutt ja kurbus? Kas ma jaksan seda lugeda? Oo, tegelastega juhtub ka häid asju, vist siiski jaksan. Näe, raamatu kaaned on ka ju enamasti heledates toonides. Õhuskõndija... õhk viitab ju ka millelegi kergele? Vist siiski mitte. Paistab, et tegelastega juhtuvad nüüd järjest vaid halvad asjad. Kas ma jaksan seda lugeda? Noh, poole peale juba jõudsin ju. Midagi sellist on juba olnud. Kas need naised hakkavad taas millestki vabanema? Emantsipatsioon ja see. Miks keegi kunagi õnnelik pole? Kas siin mõeldakse õhuskõndija all kedagi, kes kõnnib, sest lennata ei saa? Ängistav on. Kuhu mul see õnnelike lõppudega ajaviitekirjanduse nimekiri nüüd jäigi? Siin on niisiis kaks peatege...

Helen Eelrand "Pasodoble"

On 2007. aasta ja Tallinnas elav Dagne läheb hispaania keele kursustele. Tal tekib (olemasoleva elukaaslase kõrvalt) suhe hispaanlasest õpetaja Domenicoga. Muud nagu polegi. Eks ikka tekkis erinevaid mõtteid, kuidas seda lugu arendatakse ja mis juhtub, aga samas oli lõpptulemuse osas asi vist kogu aeg suht kindel.  Jupike tegevust toimus ka Hispaanias. Sealne tegevuskoht Tarifa on Gibraltari väina juures päris Hispaania lõunatipus. Kuivõrd ka Domenico jutus oli oluline "maailma lõppu minek", oli niuke tegevuskoht päris sobiv. Väga lobe lugemine, enam-vähem ühe õhtuga õnnestus läbi saada. Alguses veidi segas jutustamise stiil. Üritas nagu väga vaimukas olla. Siis kas harjusin ära või tõmbaski autor tagasi. Samas kohati tundus ikka niuke ülbe, mõned konkreetsed laused eriti. Peategelane hakkas aina vähem meeldima. Jutustamisel kasutati autori hääle tehnikat. (Pole kindel, kas see on ametlik termin.) See on see, kus autor pöördub otse lugeja poole (nt Hea lugeja, nüüd pean sulle...

Camilla Dahlson "Sommar vid Sommen"

Meil on Stockholmis elav ja ökonomistina töötav Disa, kes alustuseks adub, et tööl ja muidu elus on veits halvasti, ja otsustab hõreasustusega väikekohas endale majapidamise osta, kus (peamiselt) majutusteenust pakkuma võiks hakata. Idüll looduses ja kõik.  Kõigepealt müüakse taas üks Södermalmi korter mitme miljoni eest maha. Jäi mulje, et ca 10-aastase tööstaažiga inimesel oli päris palju raha kinnisvaralaenust juba pangale tagasi makstud. Ju siis teenis hästi, kuigi pigem jäeti mulje, et tööandja üritas Disalt seitset nahka koorida selle eest eriti peale maksmata.  Läks siis Disa oma järveäärsesse majja elama ja asus tegutsema, aga ega nagu väga huvitav polnud. Kirjutaja romantilised fantaasiad sellest, kuidas oleks kaunis asukohas majutuskohta pidada, kirjeldused sellest, kuidas Disa koristab ja mingit kraami kokku ostab, väga lihtsustatud nägemus sellest, kuidas majutusasutusse külastajaid saada jms. Kordagi ei mainitud, kas Disa lõi näiteks mingi ettevõtte, mille alt tee...