Otse põhisisu juurde

20-aastased eesti laulud

1997 oli märkimisväärne aasta. Ja kuigi olin suurema osa sellest aastast 10-aastane, on siiski palju asju meeles, mis siis toimusid, juhtusid. Või millised riided mul olid näiteks. Ühtlasi on 1997 ilmselt rekordiline aasta - tõenäoliselt pole ma ühelgi teisel aastal ühtesid ja samu laule kuulanud nii palju uuesti ja uuesti ja uuesti. Mõeldes, et tegemist oli kassetiaegadega, polnud sama laulu 10 korda järjest kuulamine sugugi nii lihtne kui tänapäeval. Tagasikerimisnupp oli töö all lookas. Igal juhul. Vaatasin mõned laulud välja, mis 1997.aastal (jep, 20 aastat tagasi) popid olid. Selles postituses eesti laulud, järgmises (loodetavasti) välismaa omad.

Tähestiku järjekorras esimene on Black Velvet.
"17" oli 1997.aasta suurim hitt, ühtlasi Aastahiti ülekaalukas võitja. Kui mäletad ka selliseid Black Velveti laule nagu "Öö silmad" või "Nagu samet ja siid", oli sul ilmselt Black Velveti kassett, ei?


Bläck Rokit - Itimees
Üüratult naljakam kui sama tegija tänased naljad. Küll polnud "Itimees" tema parim saavutus mu meelest, pesumasinale trumli tegemise laul oli veel ja nurga tagant piilumise laul ja Engelbert ja viigid.


Click Ok - Lase lõdvaks, Öö on kuum
Praegu vaadates mõjub üsna veidralt, aga omal ajal oli vist piisavalt uudne nähtus. Girl power-tšikid.
Lisapunktid, kui lause Võta traksid ja pista boilerisse sulle midagi ütleb.


Folkmill - Käib salapidi öö
Pole kindel, kas seda laulu 1997.aastal kuulsin, teadlikult kindlasti ei kuulanud. Küll olen seda hiljem väga palju kuulanud, sest see (erinevalt mitmest eelmisest) on actually väga hea laul.


Kate - Perpetuum mobile
Sama sellega, hea laul. Mu meelest kandideeris 1997.aastal Eurovisioonile ja isegi ei saanud kõige halvemat kohta.


Mari-Liis- Mis tegema nüüd pean, Teine Dimensioon
Tema on vist kusagil lauluõpetaja praegu ma kunagi lugesin. Aga Mari-Liisi fänn mina kunagi ei olnud. Laulud olid (ja on) ilmselt peas, aga ei meeldinud.


Rumal Noorkuu - Muumioru lugu, Lõputu mäng, Sweet Kisses
Sellest võiks teha eraldi postituse. Igal juhul kui sa suudad näiteks "Lõputust mängust" kohe praegu mõnda suvalist rida ümiseda, siis meil ilmselt on ühiseid jututeemasid.


Sandra - Up to the sky
Kes seda lugu ilma üle kuulamata mäletab, siis I'm impressed. Oli selline laul, mis soovis üleni välismaa moodi olla.


Terminaator- Ingli puudutus, Kaitseta
Huvitav, et need kaks Terminaatori laulu, mida ma actually talun, olid samal aastal.


Vennaskond - 15
Aastal 1997 ilmselt ei arvanud sellest midagi, aga hiljem hakkasin arvama.

6-Pack - Seest Läeb Hing
Tollal tõsiseltvõetavate moosinägudega poistebänd, praegu huumoriklassika. See video ei saa päris olla. Ja see, et oli olemas bänd nimega 6-pack...hollariijahhoo.



Laulud on 1997.aasta Aastahiti tabeli järgi võetud. Tollal oli mu meelest tegemist muusikaelu väga adekvaatselt kirjeldava tabeliga.

Kommentaarid

Popid

Ingrid Noll "Apteeker"

Mirabilia sari, kus see raamat ilmus, on minu jaoks alati olnud niuke müstiline. Olen kuulnud minust vanemaid inimesi sellest rääkides mõnevõrra õhkamas, et see on nende nooruspõlve lemmiksari. Vist seetõttu, et oli nõukaajal ainumas sari, mis moodsama väljamaa krimi-, põnevus- ja ulmekirjandust avaldas. Need jällegi on žanrid, mida mina tavapäraselt palju ei loe. Aga nüüd nägin ükspäev internetist väikest arvamusavaldust selle raamatu kohta, mis oli kuidagi võluv. Ja ütles vist nõnda, et see raamat pole krimi otseses mõttes. Mõtlesin siis, et loeks kah Mirabiliat. Polnud tõesti otseses mõttes krimi. Mina ei tea, mis žanrist see oli. Lihtsalt ilukirjandus? Või veel parem, röövlimuinasjutt , nagu jutustaja ise oma lugu vahepeal nimetas. Raamatus jutustab peategelane Hella Moormann oma lugu palatikaaslasele. Sest ta on parajasti haiglas nimelt, Heidelbergis (see pole oluline, aga mulle lihtsalt Heidelberg meeldib). Ja pole nii, et Hella on vana naine, kes räägib oma nooruspõlvest, vaid p...

Kuningad ja printsessid #3: Holland

Hollandi kuninganna Beatrix on 73-aastane ja valitsenud 31 aastat. Kuningannaks sai ta (mõneti tavapäratult) peale seda, kui tema ema troonist loobus. Enne seda jõudis Beatrix ülikoolis mitmesuguseid asju, aga peamiselt juurat õppida. Kuninganna abikaasa oli prints Claus, Hitlerjugendis ja Wehrmachtis teeninud sakslane, keda hollandlased seetõttu algul natsismiga seostasid ning oma pahameelt ka väljendamata ei jätnud. Üks inimeste toonaseid hüüdlauseid oli näiteks II maailmasõjale viitav "Mijn fiets terug" - (anna) mu jalgratas tagasi . Ajapikku võeti prints siiski omaks. Siin Beatrix oma pulmapäeval 1966. aastal: Beatrixil ja Clausil on kolm poega: kroonprints Willem-Alexander, prints Friso ja prints Constantijn. Esimene, ka Oranje printsiks kutsutav härra on Leideni ülikoolis ajalugu õppinud, lisaks muidugi ka printsi puhul tavapärase sõjavärgiga tegelenud. Spordimees on ka, vahepeal jookseb maratoni näiteks, ja Hollandi jalkameeskonnale käib suurte võistluste ajal...

Gert Helbemäe "Ohvrilaev"

"Ohvrilaevaga" on suhted pikaajalised. Esmakordselt lugesin seda kusagil 12. klassis kohustusliku kirjandusena, siis 2012. aastal. Sedakorda ajas lugemissoovi peale raadiosaade "Loetud ja kirjutatud" , kus Helbemäest ja "Ohvrilaevast" räägiti.  Ülelugemine pole raske, kuivõrd raamat on õhuke - 1992. aasta väljaandes ainult 165 lehekülge. Olin seekord huvitav ja lugesin 1960. aastal Lundis ilmunud esmaväljaannet. See oli mõnusas väikses formaadis.  Raamatu tegevus toimub Tallinnas, ilmselt 1930ndatel. Ajaloo- ja filosoofiaõpetaja Martin Justus jääb suveks pealinna, kui tema naine ja tütar Narva-Jõesuusse puhkama sõidavad. Justus tahab nimelt oma Sokratese-teemalise raamatu kallal töötada. Siis kohtab ta tänaval naabruskonnas elavat 22-aastast juudi tüdrukut Isebeli (keda varasemast teab, aga ei tunne) ja leiab tollega vestluses ühise keele. Nende vahel areneb kirglik romaan. (Ei saa salata, olen oodanud, et saaks siin kusagil kasutada sõnapaari kirglik roma...

Clodagh Murphy "A merry Irish Christmas"

Kuivõrd olin septembris juba seitse raamatut pooleli jätnud, mõtlesin, et nüüd tuleb valida midagi sellist, mis ülikergelt edasi läheb ja kindlasti keerulise sisuga ei ole. Need tingimused see raamat täitis. Ühtlasi oli sisu täiesti ettearvatav - mingil hetkel tekkis kerge hasart ses osas, et kas midagi üllatavat üldse kunagi tuleb. Ega ei tulnud. Ja ma ei ütle, et oleks kindlalt tulema pidanud. Midagi ei vaeva. Enda arust nagu lugesin sisukirjeldust, aga millegipärast sain sealt valesti aru, millega tegu on. Mulle tundus, et on sihuke raamat, kus niuke suurem perekond jõulude ajal oma majas hängib ja siis nende juurde satub ka üks perekonnatuttav (või keegi suvalisem). Ei olnud nii. Oli hoopis nii, et New Yorgis elav peretütar tahtis Iirimaal elavat perekonda üllatada ja sõitis Iirimaale samal ajal kui kogu perekond peretütre üllatamiseks New Yorki läks. Mistõttu peretütar hängis Iirimaal oma pere majas koos meesterahvaga, kes oli koduvahetuse projekti käigus selle perega kodud vaheta...