Otse põhisisu juurde

20-aastased välismaa laulud

Niisiis, välismaa lood. Ma pole kindel, et kogu see pikk joru allolevaid lugusid on pärit aastast 1997, aga vähemalt on nad sel aastal popid olnud.

Kui praegu vaatan Aastahiti välismaa lugude tabelit sellest aastast, siis mul tuleb actually meelde, mis lugude poolt ma ise hääletasin, millisel postkaardil ma need saatsin ja kuidas täpselt toimus tol aastal Aastahiti kuulamine. 1997 oli ikka kõva aasta ma ütlen.

Aastahiti võitja näiteks oli Backstreet Boys -As long as you love me 
Mina olin ka üks 1260 hääleandjast selle loo poolt, sest ikkagi Backstreet Boys. Sa vaata neid nägusid.

Ja Quit playing games on eriti selline laul, mille viidjot tasub vaadata, sest see ei saa tõsi olla.


Aqua - Barbie girl
Ega siin palju lisada ole. Kindlasti on teadustöid kaitstud selle kohta, mis selliste lugude fenomen on.

Spice Girls - Spice up your life 
Ka sellele loole andsin ma Aastahitis oma hääle. Kuigi see pole muidugi minu lemmiklugusid neilt. Ma olin Baby Spice muidu. Ja ma panen kohe mitu Spice Girlsi lugu siia nüüd, sest ka Mama, Who do you think you are, 2 become 1, Too much olid kõik 1997.aastal.




No Doubt - Don't speak
Ükspäev just sattusin seda kuulama ja tundus, et enam nagu vist ei taha. Liiga dramaatiline. Lauljal on ilus kleit muidu.
Dario G - Sunchyme
Ma üsna jumaldasin seda klaverivärki seal alguses. Aga see viidjo on natuke friiki minu jaoks.
Paradisio - Bailando
Väga kõnekas laul. Mis laulud kõik popid võisid olla. Ja nii lihtsas hispaania keeles, et isegi mina suudan mõne lause kaasa laulda.
Savage Garden - To the moon and back
Seda laulu mina küll kindlasti 1997.aastal ei teadvustanud, aga Savage Garden suutis juba 20 aastat tagasi sihukest mussi teha, mis ka sel aastal veel piinlikuks pole muutunud.
Chumbawamba- Tubthumping
See on ka praeguseni lahe laul, sest kõik on nii lamp selle juures. Alates bändi (ja laulu) nimest kuni hipsteriprillidega naislauljani. Viimane oli oma ajast ees kahtlemata.
The Verve - Bittersweet Symphony (ka The Drugs don't work)
Kui nüüd lauludest rääkida, mis vanaks ei lähe. Ja Richard Ashcrofti pisut vinguv hääl tekitab minus tundeid ka sel aastal veel, nagu ka The Drugs don't work, they just make you worse ja trolololoo.
Tic Tac Toe - Warum
Kui sa mäletad sellist laulu, siis sa oled äge vend (või õde). Saksakeelne naisräpp on huvitav nähtus.
Natalie Imbruglia - Torn
Tjah, seda mulle meeldib siiani laulda. See video oli omal ajal ka  täitsa huvitavate killast. Sisaldab sümboleid, võiks arvata.
Olive - You're not alone
See laul on mul suisa olemas ja mõnikord kuulan seda. Öötundidel näiteks. Raadiost tuli väga palju kunagi.
The Cardigans - Lovefool
Ja ka seda kuulan ma praegu. Selline natuke krutskiga lugu, kus laulu toon/meeleolu ja sõnad ei läheks nagu kokku.

All Saints - Never Ever
See alguse monoloog on kunagisest nii hästi peas, et siiani on peas. All Saints oli üldse sihuke ättituudiga naistebänd, jah.
Boyzone - Picture of You
Mr. Beani filmi soundtrackilt muide. Boyzone oli nunnu. Ja see laul on selline meeldivalt energiline, võrreldes mõne teise nende looga.

Janet Jackson - Together again
Seostub mul Uuno raadioga punkt.

Robert Miles & Maria Nayler - One and one
Siis, kui tümmilugudel oli veel mingi meloodia. Näe, Robert Miles ju suri ära just, kirjutas lehes ükspäev. Maria Nayleri hääl on jätkuvalt friiiiki.

George Michael - You have been loved (ka Star People'97)
Kindlasti ei teadvustanud 1997.aastal seda laulu. Aga see on hea laul. Kui George Michael oma 80ndate naljad ära oli lõpetanud, oli ta 90ndatel kunn lihtsalt.

Robbie Williams - Angels
Ilmselt ka 1997.aastal ei teadnud midagi sellest laulust. Vist. Aga eks ta on Robbie suuuur ballaad, onju.

Väga paljud lood võtsin siit. Vaata ise, suurem osa laule on kuld, ma ütlen, kuld. Olgu siis päriselt head laulud või sellepärast, et ma kunagi arvasin, et need on jube head laulud.

Näe, mõtlesin, et üle 20 laulu ei pane ja piirdusingi ainult 22 looga.

No vot, ja kui 1997.aasta ära lõppes, tuli 1998.aasta ja "My heart will go on" ja hohohoo mis veel kõik.

Kommentaarid

Popid

Nikola Huppertz "Elamiseks liiga pikk"

Hiljuti lugesin sama autori raamatut "Kaunis nagu kaheksa" . Leidsin, et eesti keeles on Huppertzilt veel üks raamat ilmunud. "Elamiseks liiga pikk" tundus jällegi intrigeeriv pealkiri.  Peategelane Magali Weill on nimelt 13-aastane Hannoveri tüdruk, kes on 182 sentimeetrit pikk. See on tema jaoks problemaatiline peamiselt seepärast, et nii pikana pole ta enda arvates suudeldav. Juba praegu pole. Ja kui veel mõtlema hakata, et tema oodatav pikkus täiskasvanuna on ilmselt üle 190 sentimeetri... Tulevik tundub tume. Magali elab kortermajas koos arstist isa (kes Magali meelest keha küll eriti ei mõista), vähe närvilise ema ja mässulise vanema õega. Üks nende naabritest on 98-aastane härra Krekeler. Magali teab, et härra Krekeler hakkab varsti surema. Kust ta teab? No vaadake kui vana ta on!  Päris palju tegevust raamatus käibki härra Krekeleri suremise ümber. Kõlab masendavalt, aga pole masendav. Ongi tegelikult niuke mittemasendav raamat elamisest ja suremisest. Ütlem...

Leida Tigane "Sõber meriröövel"

Kes tahab lõbusat raamatut? Lugege "Sõber meriröövlit"! 1939. aasta Päevalehe romaanivõistluse II auhinna võitja on ilmunud Suvitusromaani sarjas ja ongi täitsa tõsine suvitusromaan.  Üliõpilasneiu Mariina saab suveks küllakutse sõbranna Riinalt. Kutsutakse maale, tallu. Mariina, linnalaps, on algul kahtleval seisukohal, aga otsustab siiski minna. Edasine on eksituste komöödia, kus Mariina tõelist maaelu näha ja tunda saab. Lugu oli ülimalt filmilik. Kogu aeg jooksis pilt silme ees. Juba põhiidee linnavurlest maal on ju naljakas ja eesti filmikunstis sugugi mitte võõras. Oli muidugi kohti, kus läks natuke liiga totakaks minu maitsele, aga need kohad ei domineerinud. Palju itsitamisväärset pakkus autori mahlakas sõnakasutus. Ka tegelaste nimed olid huvitavad:  Riina ja Mariina, professorid Põldpüü ja Kuusepuu.  Muidugi oli Mariina tegelaskuju üle vindi keeratud. Ta oli ikka täitsa teadmatuses kõigest, mis linnast väljapoole jäi, aga siin nii oligi tarvis, et nalja saada. J...

Gert Helbemäe "Ohvrilaev"

"Ohvrilaevaga" on suhted pikaajalised. Esmakordselt lugesin seda kusagil 12. klassis kohustusliku kirjandusena, siis 2012. aastal. Sedakorda ajas lugemissoovi peale raadiosaade "Loetud ja kirjutatud" , kus Helbemäest ja "Ohvrilaevast" räägiti.  Ülelugemine pole raske, kuivõrd raamat on õhuke - 1992. aasta väljaandes ainult 165 lehekülge. Olin seekord huvitav ja lugesin 1960. aastal Lundis ilmunud esmaväljaannet. See oli mõnusas väikses formaadis.  Raamatu tegevus toimub Tallinnas, ilmselt 1930ndatel. Ajaloo- ja filosoofiaõpetaja Martin Justus jääb suveks pealinna, kui tema naine ja tütar Narva-Jõesuusse puhkama sõidavad. Justus tahab nimelt oma Sokratese-teemalise raamatu kallal töötada. Siis kohtab ta tänaval naabruskonnas elavat 22-aastast juudi tüdrukut Isebeli (keda varasemast teab, aga ei tunne) ja leiab tollega vestluses ühise keele. Nende vahel areneb kirglik romaan. (Ei saa salata, olen oodanud, et saaks siin kusagil kasutada sõnapaari kirglik roma...

Mari Kujanpää "Koleda tüdruku päevaraamat"

Pealkiri ütleb kõik. Peategelane Malva, 14-aastane tüdruk, on veendunud, et ta on kole. Koolis klassivennad toidavad ka seda arvamust oma sihilike lausetega ja sõpru Malval pole. Peamiselt juhtub kaks asja, mis Malva mõttemaailma muutma hakkavad: ta leiab sõbra Runo, kellega neid seob kunstihuvi, ja satub kooliõe (meditsiiniõe) juurde, kes proovib Malva vaatenurka kõigutada. Lihtne raamat, kõik on selgelt välja toodud. Selge soov on sihtrühmale mingeid juhiseid anda - mille muu pärast säärast raamatut üldse kirjutada, onju. Muidugi võivad lahendused ja muutuste toimumine päriseluga võrreldes lihtsustatud tunduda, aga jällegi - kui siin asjad paremuse poole ei muutuks, poleks eriti mõtet niukest raamatut kirjutada. Roosa(de prillidega) raamat ei ole, niuke neutraalne pigem. Malval olid mitmed hakkamasaamise mehhanismid raamatu alguses juba olemas tegelikult. Talle meeldis metsas käia näiteks (teadagi, õu ja loodus - vaimse tervise võluvitsad).  Metsas olles ei tunne ma end kunagi ko...