Otse põhisisu juurde

MBTI

Komistasin millegipärast internetis üle aastate MBTI testi otsa. See on see üks tuntumaid isiksuseteste, kus tulemus moodustub neljast tähest.

1.täht võib olla E või I ehk kas ekstravert või introvert
2.täht - S või N ehk kas meeltest või intuitsioonist lähtumine
3.täht - T (mõtlemine/mõistus) või F (tunded)
4. täht on J või P. J peaks iseloomustama inimest, kellele istub struktureeritus, kes teeb plaane ja viib need ellu, on täpne. P on siis eelmise vastand, keda igasugused struktuurid pigem piiravad, kes armastab otsad lahti hoida, võib olla hilineja.

Peab ütlema, et selle viimase puhul on kõige raskem ennast kummalegi poole paigutada. Keeruline on öelda, kas mulle pigem meeldivad reeglid või mitte. Igal juhul. Selleks, et noid tähti saada, tuleb reeglina mingi test teha. Test on nt siin või siin või siin. Eestikeelne hiigelpikk test on siin. Või siis võib ennast omaenese tarkusest ära kastitada. Mina tegin hetkel seda ja sain tähekombinatsiooni ISFJ.

Ja kus minu elu on nüüd lihtsam, sest internet on täis igasuguseid selle testi põhjal tehtud tabeleid. Näiteks. Kui ma loodetavasti lähiajal patronuse loitsu lausumise selgeks saan, on selle kujutiseks tõenäoliselt hirv:

Pildid lähevad peale vajutades suuremaks. 


Peaks mul tekkima soov teha väike söök või jook, pöördun aga teetassikese ja šokolaadivahu poole:



On vaja jalanõusid osta- aga palun! MBTI test aitab ka siin:


Nagu näha, olen mõned valikud teinud alateadlikult õigesti juba varem, teadmata, et see sobib nii hästi minu tüübiga:

Kas mul ei ole siis moonidega pilt blogi taustaks?

Saladus sellest, miks mulle meeldib Kostja Tsõbulevski või miks tundub lahe, et Taukar on ometi üks laulja, kes mängib bassi ja mitte tavalist kitarri, on ka saanud lahenduse:


Samamoodi tean nüüd, miks C3PO kuulub minu top 5 lemmiktegelase hulka Star Warsist:


Kui peaks vaja olema kostüümipeole minna, leiab vihje printsessikostüümivalikuks Disney printsesside tabelist:


Sama lugu on siis, kui pulmas vaja pruudina esineda:


Ja minna pärast seda pulmareisile:


Aga kui nüüd tekkis selle pika joru peale sul soov salvata mind mõne hea solvangulausega, siis vali ta välja siit: 


Kuid hoolimata sellest panen ma siia alla veel terve hunniku sarnaseid tabeleid. Aga see on lihtsalt sellepärast, et võib-olla tahan neid ise kunagi identiteedikriisis vaeveldes vaadata. Höhöhö.

 
 
 
 
 

Kommentaarid

Postita kommentaar

Popid

Nikola Huppertz "Elamiseks liiga pikk"

Hiljuti lugesin sama autori raamatut "Kaunis nagu kaheksa" . Leidsin, et eesti keeles on Huppertzilt veel üks raamat ilmunud. "Elamiseks liiga pikk" tundus jällegi intrigeeriv pealkiri.  Peategelane Magali Weill on nimelt 13-aastane Hannoveri tüdruk, kes on 182 sentimeetrit pikk. See on tema jaoks problemaatiline peamiselt seepärast, et nii pikana pole ta enda arvates suudeldav. Juba praegu pole. Ja kui veel mõtlema hakata, et tema oodatav pikkus täiskasvanuna on ilmselt üle 190 sentimeetri... Tulevik tundub tume. Magali elab kortermajas koos arstist isa (kes Magali meelest keha küll eriti ei mõista), vähe närvilise ema ja mässulise vanema õega. Üks nende naabritest on 98-aastane härra Krekeler. Magali teab, et härra Krekeler hakkab varsti surema. Kust ta teab? No vaadake kui vana ta on!  Päris palju tegevust raamatus käibki härra Krekeleri suremise ümber. Kõlab masendavalt, aga pole masendav. Ongi tegelikult niuke mittemasendav raamat elamisest ja suremisest. Ütlem...

Leida Tigane "Sõber meriröövel"

Kes tahab lõbusat raamatut? Lugege "Sõber meriröövlit"! 1939. aasta Päevalehe romaanivõistluse II auhinna võitja on ilmunud Suvitusromaani sarjas ja ongi täitsa tõsine suvitusromaan.  Üliõpilasneiu Mariina saab suveks küllakutse sõbranna Riinalt. Kutsutakse maale, tallu. Mariina, linnalaps, on algul kahtleval seisukohal, aga otsustab siiski minna. Edasine on eksituste komöödia, kus Mariina tõelist maaelu näha ja tunda saab. Lugu oli ülimalt filmilik. Kogu aeg jooksis pilt silme ees. Juba põhiidee linnavurlest maal on ju naljakas ja eesti filmikunstis sugugi mitte võõras. Oli muidugi kohti, kus läks natuke liiga totakaks minu maitsele, aga need kohad ei domineerinud. Palju itsitamisväärset pakkus autori mahlakas sõnakasutus. Ka tegelaste nimed olid huvitavad:  Riina ja Mariina, professorid Põldpüü ja Kuusepuu.  Muidugi oli Mariina tegelaskuju üle vindi keeratud. Ta oli ikka täitsa teadmatuses kõigest, mis linnast väljapoole jäi, aga siin nii oligi tarvis, et nalja saada. J...

Mariana Leky "Mida siit näha võib"

Kui mingi hulga raamatuid oled juba elus lugenud, siis ei tule enam nii tihti ette, et mingi raamat täiesti erakordsena mõjub, aga "Mida siit näha võib" on küll enneolematu. Satud nagu muinasjuttu ega oska päris täpselt osutada, mis selle loo nii eriliseks teeb. Lihtsalt on nii võluv ja vaimuterav, humoorikas, kurb, soe ja fantaasiarikas (ilma üleloomulike olenditeta).  Jälle mõtlen, kuidas inimesed selliste asjade kirjutamise peale tulevad ja kuidas need sel moel valmis kirjutavad. See on kahtlemata sedasorti raamat, mille tahaks olla ise kirjutanud.  "Tahaks olla ise kirjutanud" on huvitav kategooria. Enamike raamatute puhul ei mõtle seda. Raamatute puhul, mida tuleb pähe oma lemmikuteks nimetada, enamasti mitte. Klassikute puhul kindlasti mitte. Aga on mingid üksikud, mille stiilis (ilmselt ikka stiilis, mitte sisus) midagi minu ajuga nii kokkukõlksuvalt sädeleb, et tuleb see Kui mina kirjutaksin raamatu, siis see võiks olla umbes selline pähe. "Palermovej ü...

Berit Kaschan "Aprill"

Peab ütlema, et kohaliku raamatuaasta tähistamine oli aasta alguses nagu entusiastlikum. Kui ennast tähistajana silmas pean, see tähendab. Viimane eesti autori raamat enne seda oli "Naksitrallid" aprillis. Lihtsalt kui kusagilt kuulen, et see või too hinnatud eesti kirjanik oma raamatuga, ja siis vaatan, mis raamatu sisu on, selgub, et taaskord mingi äng ja piinad. No ei taha. See luulekogu kargas ette sotsiaalmeedias, kus keegi oli ühest luuletusest pildi pannud. "Tegelikult aprill" oli see luuletus. Ega luuletuste puhul ju suurt muud polegi - kas tekib lugedes  tunne või mitte. Luulekogude puhul võib siis vaadata kui suure osa luuletuste puhul tunne tekib. Kõigiga mitte kunagi. (Samas üks on ka juba number.) Siin oli neid küll, mis kõnetasid. Mitmeid ikka. Luuletaja luuletab peamiselt endast (ehk inimesest), inimestest oma elus. Üldinimlikud teemad (mida tähendab solidaarsus näiteks) on, otseselt ühiskonnakriitilisi pole. See mulle sobis täitsa hästi. Tundub, et ...