Otse põhisisu juurde

Värvid- Mary

Mary on Taani kroonprints Frederiku abikaasa. Teda vaadates ei tule väga pähe, et ta abielu kaudu kuningatesoo hulka on tulnud, sest hoiak on tal justkui alati ja iseenesest väga esinduslik olnud. Ühesõnaga sobib sinna, kus ta on.

Sünni poolest on Mary tegelikult tavalist verd austraallane, õppinud turundust ja reklaamindust, 42-aastane, tähtkujult Veevalaja ;)

Keegi prestiižne valija valis stiilseimaks kuninglikuks tegelaseks just nimelt Mary (ja mitte brittide Kate'i, ei saanud briti ajaleht, kust seda lugesin, märkimata jätta). Võib-olla ka seoses sellega järgneb nüüd üks õige pikk piltidest lugulaul.

Alustuseks üsna vabavormiline rõivastus.
Ja veel veidi kirju-mirjut.
Tahaks seda kübarat proovida.
Seda siinset ka tegelikult tahaks proovida. Kuigi ma kardan, et siis ma naeraks enda pihta.
3.kleidil on lahedad värvilaigud.
Ja need 4.pildi kingad!
3.kleidil on tore muster.
Kas jäi veel kahtlust, milline on enimesinev värv kroonprintsess Mary riietuses?
Mitmeid nägemusi roosast. See 4.pildi pluusike on armas.
Viimane on lahedalt langev ja ilusat värvi.
Natuke kombinee moodi kleidid (nagu see kolmas) on tihtipeale lahedad.
3.ja 4. jakk mulle meeldivad.
1.kleit on väga õnnestunud, 3.kleit ei ole õnnestunud, keskmine asub kusagil
nende kahe vahepeal.
1.kleidi muster. Mulle meeldib, noh!
Pilkupüüdvaim on vist hoopis see kübar. Kuigi ka mantel kübara juures
on lahe.
1.pilt on ülenisti vahva,2. pildil on see mantli kinnitus huvitav (aga sobib
ainult siis, kui päriselt külm pole).
Minu lemmik on 3.kleidi ülaosa. Ja lahe soeng on tal seal. 
Kleit nr. 2. 
Sutike kollast ja kulda.
Kuna mul nähtavasti on volditatud
kleitidega mingi teema, saab
see siin eraldi pildile.
2.kleit on lahedalt julge mustriga. Ja 3. on lahedalt kuldne.
Keskmine on voltidega.
Ja see 1.kübar on huvitav, maiteagi, kas heas või halvas mõttes.

Pluus nr 1 ja seelik nr 3 on kaunid.
Kuigi ma valget ei siia ei pane, siis praegu panen, sest need on lahedad valged. 2.kleidi lilli vaata näiteks.
Ja see 3.kleit on ise ju ultramoodne. 4. on natuke jumalannakas (st selline nagu Kreeka jumalannadel on piltide peal).
Must on ka erandkorras siin. See keskmine on ülimalt nummi, peaaegu sama
nummi kui täpiline kleit oleks.
Aga see on nüüd küll viimane. Tubli, kes siia
on jõudnud ja ikka veel lugeda viitsib.
See, niisiis, on Mary pulmakleit aastast 2004.
Mina isiklikult ütleks, et tal on mitmeid
paremini õnnestunud rõivaid, siin ülevalpoolgi
kasvõi. Aga ega kole ei ole. 

Kommentaarid

Popid

Nikola Huppertz "Elamiseks liiga pikk"

Hiljuti lugesin sama autori raamatut "Kaunis nagu kaheksa" . Leidsin, et eesti keeles on Huppertzilt veel üks raamat ilmunud. "Elamiseks liiga pikk" tundus jällegi intrigeeriv pealkiri.  Peategelane Magali Weill on nimelt 13-aastane Hannoveri tüdruk, kes on 182 sentimeetrit pikk. See on tema jaoks problemaatiline peamiselt seepärast, et nii pikana pole ta enda arvates suudeldav. Juba praegu pole. Ja kui veel mõtlema hakata, et tema oodatav pikkus täiskasvanuna on ilmselt üle 190 sentimeetri... Tulevik tundub tume. Magali elab kortermajas koos arstist isa (kes Magali meelest keha küll eriti ei mõista), vähe närvilise ema ja mässulise vanema õega. Üks nende naabritest on 98-aastane härra Krekeler. Magali teab, et härra Krekeler hakkab varsti surema. Kust ta teab? No vaadake kui vana ta on!  Päris palju tegevust raamatus käibki härra Krekeleri suremise ümber. Kõlab masendavalt, aga pole masendav. Ongi tegelikult niuke mittemasendav raamat elamisest ja suremisest. Ütlem...

Eva Koff "Õhuskõndija"

Selle raamatu puhul on mul mõistus ja tunded täitsa eraldi.  Mõistuse versioon Läbimõeldud tegelaste, köitva tegevusaja ja -kohaga kaunisõnaliselt kirjutatud lugu. Autor on tubli uurija ja inimhingede insener, lisaks meisterlik sõnaseadja. Andke auhindu. Tunnete versioon Miks juba teisel leheküljel hakkab pihta üks nutt ja kurbus? Kas ma jaksan seda lugeda? Oo, tegelastega juhtub ka häid asju, vist siiski jaksan. Näe, raamatu kaaned on ka ju enamasti heledates toonides. Õhuskõndija... õhk viitab ju ka millelegi kergele? Vist siiski mitte. Paistab, et tegelastega juhtuvad nüüd järjest vaid halvad asjad. Kas ma jaksan seda lugeda? Noh, poole peale juba jõudsin ju. Midagi sellist on juba olnud. Kas need naised hakkavad taas millestki vabanema? Emantsipatsioon ja see. Miks keegi kunagi õnnelik pole? Kas siin mõeldakse õhuskõndija all kedagi, kes kõnnib, sest lennata ei saa? Ängistav on. Kuhu mul see õnnelike lõppudega ajaviitekirjanduse nimekiri nüüd jäigi? Siin on niisiis kaks peatege...

Mihkel Mutt "Tartu tuld toomas : linnauitaja ülestähendusi taaskohtumisel"

  Mõni aasta tagasi nägin Mihkel Mutti suvaliselt tänaval. Polnud tema Tartusse tagasi kolimisega siis kursis ja mõtlesin ilmselt et näe, kirjanikuhärra ka Tartus käimas. (Sest Mihkel Mutt on märksa kirjanikuhärralikum tüüp kui mõni muu kirjanik.) Siis nägin teda mingi kord veel ja hakkasin mõtlema, et huvitav mida ta jalutab siin. See suvaliselt nägemine on kõnekas tegelikult Tartu kohta. Mõni nädal tagasi peatas mind kaubamaja juures üks usukuulutaja ja küsis, mis mulle Tartu juures enim meeldib. Vastasin et suurus: ühe jalutuskäigu jooksul on võimalik näha mõnda tuttavat, isegi mitut tuntud inimest, aga samas on võimalik näha ka mitte ühtegi tuttavat inimest. Rootslased ütleks  lagom. Parasjagu (suur/väike). Raamat on ühest küljest jalutuskäik Tartus - linna füüsiline keskkond, sh jõgi. Teisalt tuleb juttu Tartu vaimust, linna peal tuntud tartlastest, ülikoolist, linna ajaloolisest rollist, võimalikust rollist tulevikus, Tartu-Tallinn vastasseisust. (Viimase kohta leiab Mut...

Camilla Dahlson "Sommar vid Sommen"

Meil on Stockholmis elav ja ökonomistina töötav Disa, kes alustuseks adub, et tööl ja muidu elus on veits halvasti, ja otsustab hõreasustusega väikekohas endale majapidamise osta, kus (peamiselt) majutusteenust pakkuma võiks hakata. Idüll looduses ja kõik.  Kõigepealt müüakse taas üks Södermalmi korter mitme miljoni eest maha. Jäi mulje, et ca 10-aastase tööstaažiga inimesel oli päris palju raha kinnisvaralaenust juba pangale tagasi makstud. Ju siis teenis hästi, kuigi pigem jäeti mulje, et tööandja üritas Disalt seitset nahka koorida selle eest eriti peale maksmata.  Läks siis Disa oma järveäärsesse majja elama ja asus tegutsema, aga ega nagu väga huvitav polnud. Kirjutaja romantilised fantaasiad sellest, kuidas oleks kaunis asukohas majutuskohta pidada, kirjeldused sellest, kuidas Disa koristab ja mingit kraami kokku ostab, väga lihtsustatud nägemus sellest, kuidas majutusasutusse külastajaid saada jms. Kordagi ei mainitud, kas Disa lõi näiteks mingi ettevõtte, mille alt tee...