- Kas on olemas kahte sorti inimesi, kes ennast liiga tõsiselt võtavad? (Ühed ebakindlad, kes kujutavad ette, et teised neist kogu aeg midagi mõtlevad ja arvavad, ja teised ülienesekindlad, kes kujutavad ette, et kõik, mida nad ütlevad ja teevad, on jube tähtis ja puhas kuld.)
- Kas lihtsate asjade keeruliseks tegemine on üks vorm enda tähtsaks tegemisest?
- Kellel on lihtsam: kas sellel, kes mitte millestki probleemi ei tee, või sellel, kes kõigest probleemi teeb? Kas pigem lasta endale pähe istuda või riskida pidevalt konflikti sattumisega?
- Kas inimesi, kes on ainult päikest näinud, saab süüdistada selles, et nad kuud ei armasta?
- Kas on olemas kahesugust sära? Mõni särab nagu päike ja mõni teine särab ka, aga särab nagu kuu? (Mõte ühe netikommenteerija sulest.) Või. Kui õigesti mäletan, pole kuu mitte valgusallikas vaid peegeldaja. Seega, kas mõni särab nagu päike ja mõni peegeldab teiste sära nagu kuu?
- Kas vaba on see, kellel on kõik, või see, kellel mitte midagi pole? (Põhikooliaastatest)
- Võib-olla peaks "klaas on pooltäis/pooltühi" arutelu asemel hoopis sellest mõtlema, mis klaasis on?
- Kas eeskuju näitab teed või surub raamidesse? Kas raamatuid lugemata võiks kirjutada raamatuid?
- Kas sallimatus tuleneb teadmatusest? Mõtlematusest? Hirmust?
- Kas täiskasvamisel hakkame paremini mõistma keerulisi maailma asju või mõistame, et midagi keerulist tegelikult polegi?
- Kas on mõtet käia tööl selleks, et osta riideid, millega käia tööl? (Kusagilt meelde jäänud küsimus.)
- Miks hiir hüppas ja kass kargas? (Väikse Tomi pulgalt.)
- Veel väga palju küsimusi leiab Artur Alliksaare luuletusest "Alternatiivne" ja Kristjan Üksküla luuletusest "Artur Alliksaare jälgedes".
*Pealkiri vihjab sarnasusele postitustega, mida selle blogi algusaastatel siit tihti leida võis. Läbiv teema: diibid küsimused.
