Otse põhisisu juurde

Värvid - Catherine

Cambridge'i hertsoginna Catherine on ilmselt üks populaarsemaid kuninglikke tegelasi hetkel, vähemalt meedias. Rahva hulgas tehtud küsitluste kohta andmed puuduvad, aga ma pakun, et pigem on tema olemasolek monarhia populaarsust Suurbritannias kasvatanud.

Eelmises postituses oli juttu, et Rootsi troonipärimisliin kisub naisterohkeks, aga Suurbritannias on top 5 kõik mehed. Catherine'iga on see nii palju seotud, et troonipärimisjärjekorra nr 2 on tema abikaasa William ja nr 3 poeg George.

Väljanägemise ja oleku poolest on tema ka minu arvates selline, kes oleks nagu sündinud kroon peas ja käsi rahvale lehvitamas. Suur stiiliikoon on ta muidugi ka (kui 32-aastast võib ikooniks nimetada).

2.kleidil on tore pealiskiht.
Ja kes ei tahaks sellist toredat vihmavarju endale?

Inglise kliima soosib mantleid. Kuningannal ka näiteks on neid hästi palju ju näha.
Siin jällegi on valge voltidega seelik.
Peakatteid on tal palju ja mitmesuguseid, tundub, et need pigem meeldivad talle.
Need said eraldi pildile, sest olid lihtsalt ilusad.
Ja see oli nii ilus, et sai 2 eraldi pilti.
See viimane tuletab vaaraosid meelde millegipärast.
Mantleid, nagu öeldud, jätkub. Number 2 on toredate nööpidega, lapsel ka hea kinni
võtta ja/või mängida.

Voltide osas on meil vist midagi ühist.
Ei saa öelda, et kui rasedana roosat kannad, sünnib tüdruk.
Kui mälu mind ei peta, siis see roosa voldik siin ja türkiissinine kleit ühel eelmistest piltidest peaksid
olema üks ja seesama. Taaskasutus.
Mõnikord on peakate selline, et ise ei paista sealt tagant väljagi. Aga 1.kleidike on nunnnu.
Sedasorti peakatet nagu siin, esineb üsna tihti tal.
Ühed kuulsaimad tema rõivaist. Nr 2 on pulmavastuvõtukleit.
Aasta 2011. Kaunis, mitte kuidagi ülepakutud.

Kommentaarid

Popid

Kuningad ja printsessid #5: Norra

Norras on juba 20 aastat kuningaks Harald V. Kuningale omaselt sõjaväevärgindusega seotud, aga ka Oxfordis ajalugu ja majandust õppinud. Suurbritanniast kõneldes tuleb mainida, et selle riigi troonile saamine on Harald V puhul märksa tõenäolisem kui nt Rootsi kuningal. Carl XVI Gustaf oli seal järjekorras 218., Harald V on tervelt 68. kohal. Purjetamine on ilmselgelt kuninglike perede lemmikspordialasid. Alles see oli, kui Hispaania tüüpide olümpialkäigust kirjutasin, nüüd vaatan, et Norra kuningas on ka kolm korda olümpial purjetamas käinud ja Lillehammeris 1994 sai ta seda "Kuulutan 17. taliolümpiamängud avatuks" lauset öelda. Väikse poisina elas Harald V mõnda aega USA-s (loe: Euroopas peeti sõda), suure poisina tekitas skandaali, abielludes täiesti tavalise norra tüdruku Sonjaga. Kuniganna Sonjal on muuhulgas näiteks rätsepapaberid, aga raamatupidamine, prantsuse keel ja kunstiajalugu pole samuti talle võõrad. Lisaks on tegemist esimese kuningannaga ajaloos, kes oma j...

Nikola Huppertz "Elamiseks liiga pikk"

Hiljuti lugesin sama autori raamatut "Kaunis nagu kaheksa" . Leidsin, et eesti keeles on Huppertzilt veel üks raamat ilmunud. "Elamiseks liiga pikk" tundus jällegi intrigeeriv pealkiri.  Peategelane Magali Weill on nimelt 13-aastane Hannoveri tüdruk, kes on 182 sentimeetrit pikk. See on tema jaoks problemaatiline peamiselt seepärast, et nii pikana pole ta enda arvates suudeldav. Juba praegu pole. Ja kui veel mõtlema hakata, et tema oodatav pikkus täiskasvanuna on ilmselt üle 190 sentimeetri... Tulevik tundub tume. Magali elab kortermajas koos arstist isa (kes Magali meelest keha küll eriti ei mõista), vähe närvilise ema ja mässulise vanema õega. Üks nende naabritest on 98-aastane härra Krekeler. Magali teab, et härra Krekeler hakkab varsti surema. Kust ta teab? No vaadake kui vana ta on!  Päris palju tegevust raamatus käibki härra Krekeleri suremise ümber. Kõlab masendavalt, aga pole masendav. Ongi tegelikult niuke mittemasendav raamat elamisest ja suremisest. Ütlem...

Daamide õnn

Emile Zola ise on vist kuulsam kui see raamat. Välja antud 1883, tõlge eesti keelde 1970. Hoolimata pealkirjast pole minu arvates tegemist naistekaga. Selline raamat, mille lugemiseks on vaja natuke rohkem keskenduda kui tänapäeva tilu-lilu raamatute puhul. Kirjeldused, keerukad lausekonstruktsioonid, prantsuse nimed, võõrsõnade tavapärasest suurem hulk. Viimaste puhul on eriti väljapaistev igasuguste riidesortide jm materjalide nimetuste arvukus. Ühesõnaga tummine tekst. Raamat räägib kaubamajade algusajast Prantsusmaal. Daamide Õnn on kõik ühes -tüüpi pood, hiigelkaubamaja, mis oma odavmüügi poliitikaga kõik läheduses asuvad üksiküritajad pankrotti ajab ise oma hiilgust ja võimu aina laiendades. Huvitav on jälgida seda inimeste hullutamist, mis tollal algas. Inimene näeb odavat asja ja hakkab tundma, et tal on seda vaja. Nipitamise sihtrühmaks on valitud naine (või nagu raamatus öeldakse, on eesmärgiks vallutada naine). Tee vaid reklaami, et saab odavalt kulda ja karda ja pitsi ja...

A. H. Tammsaare "Kõrboja peremees"

Varasuvel (vist) tuli telekast "Kõrboja peremees". Jäin mingi kolmveerandi silmaga seda vaatama ja hakkas tunduma, et praegu võiks see raamat märksa rohkem meeldida kui kooli ajal kohustusliku kirjandusena lugedes.  Võtsin ta siis ette. Väga suurt pingutust ei nõudnud, õhuke ja päris palju dialoogi sisaldav lugu, Tammsaare esikromaan muide. Kusagilt vikist lugesin, et Katku Villu ja Kõrboja Anna loos võib täheldada autobiograafilisi sugemeid. Katku Villu kujutavat Tammsaare kehva tervist ja enesenägemist. Tegi asja kohe huvitavamaks.  Lugu on kaunis ja kurb, mängib mõistus-tunded vastandite skaalal. Kes mida järgib. Kas peaks mingid tunded ära unustama, kui olukorda ratsionaalselt vaadates viiks nende järgmine valesse kohta, või lähtuma sellest, et oma tunnetega ei pea sa mitte vaidlema? Karakteriloome (oh mis sõna) meeldis. Oli selliseid tegelasi, kes olid tuttavad eesti talupojaromaani tegelased ja selliseid (nagu Villu ja Anna), kes raskemini mõistetavad, aga hoolimata se...