Otse põhisisu juurde

Eesti Laul 2014: II poolfinaal

2.poolfinaali vaatasin interneti järelvaatamise kaudu ja nende kohtade peal, kus võistlejad parajasti ei esinenud, kerisin edasi. Tabel sai alljärgnev:

10. Maltised - Elu
Väga tore, et isa ja pojad laulavad, aga Eesti Laul on selle loo jaoks vale koht mu meelest.

9. Norman Salumäe -Search
Kui ma ei peaks teda samal ajal vaatama, siis ehk...Tundub, nagu midagi oleks pastakast välja imetud, et oleks, mida Eesti Laulule saata. Kas pole see tema stiil või on midagi muud valesti, igal juhul midagi on valesti.

8. Nion - Muud pole vaja
Tümm meenutab midagi, mis on juba olnud. Tundub, et lauljal tuleb hääl natuke valest kohast. Kes üldse on see laulja? Hääl (ja sellega koos ka laul) mõjub kuidagi agressiivselt. Lõpeks juba ära. Ma vist natuke kardan seda naist.

7. Traffic - Für Elise
Mõnikord mulle tundub, et Traffic on kantribänd. Pole nad kunagi mulle muljet avaldanud, jääb ka seekord avaldamata.

6. Birgita Murutar - Laule täis taevakaar
Hobilaulja kohta pole viga. Aga laulu osas mulle tundub, et see võiks paremini sobida konkursile Eesti Lauluke. Minu tabelis sai hea keskmikukoha sellepärast, et veel kolmandal päeval peale selle kuulamist suudan laulu refrääni ümiseda.

5. Lauri Pihlap  - Lootus
Lahe lugu. Jaa, pole üldse viga. Vähemalt on mingi catchy teema loos sees. Meenutab muidugi midagi, mis on varem olnud, aga täitsa kuulatav.

4. Sandra Nurmsalu - Kui tuuled pöörduvad
Mis tal silmadega toimub? Laul on tõenäoliselt favoriit. Halb ei ole, aga 100% minu teetass ka mitte. Kuigi. Kuigi. Siin kostaks nagu vahepeal 1990ndate Lõhmust (Mr. Happyman on majas.) Aga see laul võidab ma arvan.

3. Maiken - Siin- või sealpool maad
Selliseid balaade on Eurovisioonil alati. Maikeni hääl meenutab mingi eesti vanema põlvkonna lauljanna häält. Väga dramaatiline lugu. Täitsa normaalne ka, aga üle ühe korra kuus ei tahaks kuulata.

2. Sofia Rubina - City Lights
Ikka väga hea laul paljude teistega võrreldes. Meeleolukas selline ja laulja on hea. Ise ei pane tavaliselt sellist muusikat kuulamiseks käima, aga kui ta kusagilt tuleb, siis võtab puusa (või vähemalt õlad) nõksuma küll.

1. MiaMee - Fearful heart
Laulja meenutab mingit lauljat, kes mulle meeldib. Kas tõesti tuligi nüüd üks tõesti hea laul? Tundub jah, et see ei keeragi halvaks enam ära. Väga kaunis. Ainult sõnad on ehk kohati veidi lihtsakoelised. Ja võib-olla pole see just kuigi suure lava lugu (see ei tee muidugi laulu kui sellist halvemaks).

Aga nagu selgub, ei läinud minu arvamus suures osas rahvamasside omaga kokku.

Kommentaarid

  1. Jään jälle sinu arvamust kommenteerides esikohale valitud laulu juurde. Seekord ütlen vastuseks: "Help ...!" :D

    VastaKustuta
  2. See oli nüüd natuke mõistujutt :P Kas mõte oli selle, et sinu arvates oli see nii halb lugu, et tekkis tahtmine appi karjuda? ;)

    VastaKustuta
  3. Jaah ... see on ju hullem kui unelaul - mida ta "Eurovisioonil" veel teeks? Seda näidatakse tavaliselt nii hilja ka, et selle loo ajal jääks pooled vaatajad magama.

    VastaKustuta
  4. Jah, seda kirjutasin minagi, et pole just eriti suure lava lugu. Ega ta muidugi edasi ju ka ei pääsenud.

    VastaKustuta
  5. uhh, jumal tänatud, mul oli miskipärast meeles, et sai edasi - žürii vist oleks lasknud või mingi teema ...

    VastaKustuta
  6. Küll žürii juba teab. milline on hea lugu ;)

    VastaKustuta

Postita kommentaar

Popid

Raamatute rohelised lipud

Neil päevil on (olgu siis kaudselt või otseselt) olnud teemaks see, mis sorti raamatud kellelegi konkreetselt meeldivad. Hakkasin minagi mõtlema, kas mul on säärane nimekiri olemas. Tänapäevases somekeeles võiks küsida, millised on minu rohelised lipud raamatute maailmas. Panin mõned punktid kirja, igaühe juures üks näide.

Nikola Huppertz "Elamiseks liiga pikk"

Hiljuti lugesin sama autori raamatut "Kaunis nagu kaheksa" . Leidsin, et eesti keeles on Huppertzilt veel üks raamat ilmunud. "Elamiseks liiga pikk" tundus jällegi intrigeeriv pealkiri.  Peategelane Magali Weill on nimelt 13-aastane Hannoveri tüdruk, kes on 182 sentimeetrit pikk. See on tema jaoks problemaatiline peamiselt seepärast, et nii pikana pole ta enda arvates suudeldav. Juba praegu pole. Ja kui veel mõtlema hakata, et tema oodatav pikkus täiskasvanuna on ilmselt üle 190 sentimeetri... Tulevik tundub tume. Magali elab kortermajas koos arstist isa (kes Magali meelest keha küll eriti ei mõista), vähe närvilise ema ja mässulise vanema õega. Üks nende naabritest on 98-aastane härra Krekeler. Magali teab, et härra Krekeler hakkab varsti surema. Kust ta teab? No vaadake kui vana ta on!  Päris palju tegevust raamatus käibki härra Krekeleri suremise ümber. Kõlab masendavalt, aga pole masendav. Ongi tegelikult niuke mittemasendav raamat elamisest ja suremisest. Ütlem...

Amanda Romare "Halva Malmö består av killar som dumpat mig"

Kui see raamat 2021. aastal ilmus, pakkus ta inimestele kõneainet. Ju on teema ja käsitlus intrigeerivad.  Raamat räägib 31-32-aastasest Malmös elavast Amandast, kes käib aasta jooksul kohtingutel (peamiselt) Tinderi kaudu leitud meestega. Ja ei saa asjast asja. Sellele viitab ka raamatu pealkiri: pool Malmöt on täis mehi, kes on mind maha jätnud. Pole väga hull liialdus, sest ta käib ikka väga paljudel kohtingutel. Ise nimetab seda vahepeal groundhog day- deitimiseks. Et sama asi muudkui uuesti ja uuesti ja uuesti.  Kuna kohtinguid on palju, kohtab Amanda nende käigus igasuguseid karvaseid ja sulelisi. Neil on erinevaid kiikse. Korduvalt tuli mõte mida ma just lugesin . Samas midagi üleliia šokeerivat vist ka polnud.  Algul tuli ka mõte, et see raamat võiks sisu mõttes juba vanem olla. Niuke klassikaline romantilise komöödia idee, et naine tahab meest leida ja kohtub selle käigus igasugustega, oli 20+ aastat tagasi ka populaarne. Aga siin lisab Tinder olulise tegelasena ...

Maarja Undusk "Ellen Niit : heleda mõtte laast"

Elulooraamatute puhul saab alati alustada sellest, et ma pole suurem asi elulooraamatute lugeja. Isegi mulle väga meeldivate inimeste puhul. Mida olen lugenud, on peamiselt mingite (kunagiste) kuninglike isikute elulood, aga neid võib natuke laiendades ka lihtsalt ajalooraamatuteks nimetada.  Üldse tundub, et kui elulooraamat, siis olgu ta juba surnud või noh, ikka eaka inimese kohta. Vastasel juhul tekib küsimus, mis on raamatu kirjutamise ajendanud (raha, kuulsus, edevus, ...) Nojah, tegelikult 30-aastase elulooraamatut on nagunii raske elulooraamatuks nimetada. Kui selle raamatu juurde tulla, siis esimene asi emotsioonidest kantuna on: Mulle nii meeldis seda lugeda!  Alustades sellest, kui suur see raamat füüsiliselt oli, aga kui kiiresti lehte sai pöörata, sest kiri oli suur ja pilte palju, lõpetades sisuga, oligi üleni tore. Kui raamatu läbi olin saanud, mõtlesin, et küll on hea, et Ellen Niidu tütar säärase asja kirjutas. Võinuks ka siis kirjutada, kui tegemist poleks Ee...