Otse põhisisu juurde

Õhtune kuu

See on algselt mingi kuuks ajaks mõeldud värk, aga viitsin mina siis oodata/suudan mina siis kannatada. Läheb üks õhtu ka väga hästi.

1 - A song that makes you happy: Kollane Allveelaev G - Rendime saarele sauna
2 - A song that makes you sad: The Verve - The drugs don't work
3 - A song that makes you nostalgic: Alicia Keys - You don't know my name
4 - A song that you cried to: Mõnikord on midagi esmakordselt kuulates võrdlemisi hea tunne, et selline asi minu kõrvade kuuldeulatusse on jõudnud. Sigur Rós - Hoppípolla
5 - Your least favorite song: Rihanna ja Eminemi laul
6 - A song that reminds you of someone: Hunnik vastuseid siin
7 - A song that reminds you of somewhere: Dagö - Maantee
8 - A song that reminds you of a certain event: Olav Ehala - Põlev puu
9 - A song that you know all the words to: neid on ikka liiga palju, hümn kasvõi
10 - A song that you can dance to: Jackson 5 - I want you back
11 - A song that helps you fall asleep: Mogwai - Christmas Song
12 - A song from your favorite band: Kas mul on lemmikbänd? Ok, kui ma juba videoid viitsin vaadata, siis on teine tase. OK Go - A million ways (väga kaunis tants)
13 - A song from a band you hate: Mingi suvaline mõnelt blingivennalt.
14 - A song that is a guilty pleasure: Keri Hilson - I like
15 - A song that no one would expect you to like: Kunagi kuulasin ansamblit Tool, see vist läheb tavapärasest pehmemapoolsusest välja.
16 - A song that describes you: Oasis "The importance of being idle"
17 - A song that you used to love but now hate: Mõni Kadi Toomi laul.
18 - A song that you often hear on the radio: Ma ei kuula tihti raadiot. Kevadel, kui vahepeal Elmarit mängiva raadioga samas ruumis olin, tuli sealt tihti Orelipoisi "Valss".
19 - A song that you listen to when you're angry: Vihasena väga ei kuula. Kui ka kuulan, siis eriti ei kuule.
20 - A song that you listen to when you're sad: kahtlustan, et suur hunnik minu mussist sobiks vastuseks. Feist - Now at last
21 - A song that you listen to when you work out: St siis, kui ma kõnnin? Näiteks "Maa ja ilm" laulupeolt on pülga peal.
22 - A song that you want to play at your wedding: Seda ma ei saa ju praegu üksi otsustada, jees? Tegelt võiks pannagi selle "Rendime saarele sauna", hea lõbus lugu, mõni keerutaks ehk ikka jalga.
23 - A song that you want to play at your funeral: suht suva.
24 - A song that makes you laugh: Vaiko Eplik ja Eliit - 15 minutit sessiooni lõpuni
25 - A song that you can play on an instrument: puudub ma kardan
26 - A song that you wish you could play: Mõni vahva klaverikontsert.
27 - A song from your childhood: Best B4 - Ma armastan luuserit. Aasta siis oli 1996 nähtavasti.
28 - A song with the best title: Chalice - Mis toimub kaenla all mul
29 - The first song that plays when you put your ipod on shuffle: Mark Ronson and the Business Intl - Bike song
30 - Your favorite song at this time last year: Tundub, et mingeid erilisi lemmikuid pole olnud. Röyksopp & Robyn "The girl and the robot" näib olevat tihemini kuulamisele tulnud.

Kommentaarid

Popid

Nikola Huppertz "Elamiseks liiga pikk"

Hiljuti lugesin sama autori raamatut "Kaunis nagu kaheksa" . Leidsin, et eesti keeles on Huppertzilt veel üks raamat ilmunud. "Elamiseks liiga pikk" tundus jällegi intrigeeriv pealkiri.  Peategelane Magali Weill on nimelt 13-aastane Hannoveri tüdruk, kes on 182 sentimeetrit pikk. See on tema jaoks problemaatiline peamiselt seepärast, et nii pikana pole ta enda arvates suudeldav. Juba praegu pole. Ja kui veel mõtlema hakata, et tema oodatav pikkus täiskasvanuna on ilmselt üle 190 sentimeetri... Tulevik tundub tume. Magali elab kortermajas koos arstist isa (kes Magali meelest keha küll eriti ei mõista), vähe närvilise ema ja mässulise vanema õega. Üks nende naabritest on 98-aastane härra Krekeler. Magali teab, et härra Krekeler hakkab varsti surema. Kust ta teab? No vaadake kui vana ta on!  Päris palju tegevust raamatus käibki härra Krekeleri suremise ümber. Kõlab masendavalt, aga pole masendav. Ongi tegelikult niuke mittemasendav raamat elamisest ja suremisest. Ütlem...

Leida Tigane "Sõber meriröövel"

Kes tahab lõbusat raamatut? Lugege "Sõber meriröövlit"! 1939. aasta Päevalehe romaanivõistluse II auhinna võitja on ilmunud Suvitusromaani sarjas ja ongi täitsa tõsine suvitusromaan.  Üliõpilasneiu Mariina saab suveks küllakutse sõbranna Riinalt. Kutsutakse maale, tallu. Mariina, linnalaps, on algul kahtleval seisukohal, aga otsustab siiski minna. Edasine on eksituste komöödia, kus Mariina tõelist maaelu näha ja tunda saab. Lugu oli ülimalt filmilik. Kogu aeg jooksis pilt silme ees. Juba põhiidee linnavurlest maal on ju naljakas ja eesti filmikunstis sugugi mitte võõras. Oli muidugi kohti, kus läks natuke liiga totakaks minu maitsele, aga need kohad ei domineerinud. Palju itsitamisväärset pakkus autori mahlakas sõnakasutus. Ka tegelaste nimed olid huvitavad:  Riina ja Mariina, professorid Põldpüü ja Kuusepuu.  Muidugi oli Mariina tegelaskuju üle vindi keeratud. Ta oli ikka täitsa teadmatuses kõigest, mis linnast väljapoole jäi, aga siin nii oligi tarvis, et nalja saada. J...

Gert Helbemäe "Ohvrilaev"

"Ohvrilaevaga" on suhted pikaajalised. Esmakordselt lugesin seda kusagil 12. klassis kohustusliku kirjandusena, siis 2012. aastal. Sedakorda ajas lugemissoovi peale raadiosaade "Loetud ja kirjutatud" , kus Helbemäest ja "Ohvrilaevast" räägiti.  Ülelugemine pole raske, kuivõrd raamat on õhuke - 1992. aasta väljaandes ainult 165 lehekülge. Olin seekord huvitav ja lugesin 1960. aastal Lundis ilmunud esmaväljaannet. See oli mõnusas väikses formaadis.  Raamatu tegevus toimub Tallinnas, ilmselt 1930ndatel. Ajaloo- ja filosoofiaõpetaja Martin Justus jääb suveks pealinna, kui tema naine ja tütar Narva-Jõesuusse puhkama sõidavad. Justus tahab nimelt oma Sokratese-teemalise raamatu kallal töötada. Siis kohtab ta tänaval naabruskonnas elavat 22-aastast juudi tüdrukut Isebeli (keda varasemast teab, aga ei tunne) ja leiab tollega vestluses ühise keele. Nende vahel areneb kirglik romaan. (Ei saa salata, olen oodanud, et saaks siin kusagil kasutada sõnapaari kirglik roma...

Mari Kujanpää "Koleda tüdruku päevaraamat"

Pealkiri ütleb kõik. Peategelane Malva, 14-aastane tüdruk, on veendunud, et ta on kole. Koolis klassivennad toidavad ka seda arvamust oma sihilike lausetega ja sõpru Malval pole. Peamiselt juhtub kaks asja, mis Malva mõttemaailma muutma hakkavad: ta leiab sõbra Runo, kellega neid seob kunstihuvi, ja satub kooliõe (meditsiiniõe) juurde, kes proovib Malva vaatenurka kõigutada. Lihtne raamat, kõik on selgelt välja toodud. Selge soov on sihtrühmale mingeid juhiseid anda - mille muu pärast säärast raamatut üldse kirjutada, onju. Muidugi võivad lahendused ja muutuste toimumine päriseluga võrreldes lihtsustatud tunduda, aga jällegi - kui siin asjad paremuse poole ei muutuks, poleks eriti mõtet niukest raamatut kirjutada. Roosa(de prillidega) raamat ei ole, niuke neutraalne pigem. Malval olid mitmed hakkamasaamise mehhanismid raamatu alguses juba olemas tegelikult. Talle meeldis metsas käia näiteks (teadagi, õu ja loodus - vaimse tervise võluvitsad).  Metsas olles ei tunne ma end kunagi ko...