Otse põhisisu juurde

Laul teeb

Järgnevalt räägitakse sellest, millise koha/situatsiooni/inimese/meeleolu või muu säärasega mingi laul seostub. See on üks neid postitusi, mis tegelikult on öösel kirjutatud, nõnda et pole imestada.

"Kui mind kutsud sa" - majaõu ilusa nimega kohas. Lõunaaeg, aga just oli hommikusöök. Hiliskevadine päike on juba päris soe. Pesen kausis külma veega nõusid ja kuivõrd see laul kummitab, siis ümisen teda lausa häälega. Mida teeb teine inimene paar meetrit eemal, ei mäleta, aga ta oli seal.

The Rasmus "Madness" - Püssi, suvi 2004. Pole veel hommik, aga juba on valge. Magamajäämise mõtetki pole.

Dagö "Presentatsioon" - sügis 2004, raudteeülekäik Jõhvi - Tartu teel. Läheb sõiduks! Elevus.

Ewert Sundja "The day before yesterday" - hilissügis 2004, Vanemuise väike maja, Ewerti kontsert punaste toolide ja musta klaveriga. Kontserdi teine lugu võtab kinni ega lase enam mitu päeva lahti.

Tanita Tikaram "Twist in my sobriety" - tõmbasin autoukse lahti, kuulsin ja tundsin ära. See sobis sinna. Sobiks nüüdki.

Vennaskond "Suvi" - Elva. Ütlesid, et see tuli veel paremini välja, kui oleks oodanud. Pilt küpsisetordist, metspart, vihjed, millest kinni ei võtnud, ja päris punased pihlakamarjad.

Donna Lewis "I could be the one" - Mailiti tuba Raatuse ühikas. Mailiti, mitte minu. Siiski istun üksi toas tema laua juures. Akna taga on (minu jaoks) kuulus Raatuse ühika vaade kollase majaga. Mul on midagi öelda. I could be anyone, really.

Richard Hawley "Open up your door" - tee. Mõtlesin, et kontsert on läbi, aga ennäe, vist tulid lisalood ja veel millised. Hämarus võimendab, öö süvendab. Hea, et pime on, sest sa ei taha mu nägu näha.

The Beatles "Dear Prudence" - Kollaste seintega tuba, alati mängiv muusika, kott-tool ja voodi asemel madrats. Tüdruk, kes joob õlut, ja poiss, kellel on kurvad mälestused (joob ka õlut).

...- tee. Ehmusin veidi, kui kõrvalistuja äkki laulma hakkas, aga tegelikult mulle nii meeldis, sest ma ei tea, kas ta teab, aga tal on ilus hääl. Kuidas ma ei suuda enam meenutada, mis laul see oli. Üks neid 60ndate vahvaid mehi.

Kommentaarid

  1. ee.. kas see oli mingi teine Ewerti kontsert, mitte see, kus me koos käisime? Too igatahes toimus sadamateatris.. =)

    VastaKustuta
  2. See oli teine kontsert tõepoolest.

    VastaKustuta

Postita kommentaar

Popid

Nikola Huppertz "Elamiseks liiga pikk"

Hiljuti lugesin sama autori raamatut "Kaunis nagu kaheksa" . Leidsin, et eesti keeles on Huppertzilt veel üks raamat ilmunud. "Elamiseks liiga pikk" tundus jällegi intrigeeriv pealkiri.  Peategelane Magali Weill on nimelt 13-aastane Hannoveri tüdruk, kes on 182 sentimeetrit pikk. See on tema jaoks problemaatiline peamiselt seepärast, et nii pikana pole ta enda arvates suudeldav. Juba praegu pole. Ja kui veel mõtlema hakata, et tema oodatav pikkus täiskasvanuna on ilmselt üle 190 sentimeetri... Tulevik tundub tume. Magali elab kortermajas koos arstist isa (kes Magali meelest keha küll eriti ei mõista), vähe närvilise ema ja mässulise vanema õega. Üks nende naabritest on 98-aastane härra Krekeler. Magali teab, et härra Krekeler hakkab varsti surema. Kust ta teab? No vaadake kui vana ta on!  Päris palju tegevust raamatus käibki härra Krekeleri suremise ümber. Kõlab masendavalt, aga pole masendav. Ongi tegelikult niuke mittemasendav raamat elamisest ja suremisest. Ütlem...

Laura Dockrill "I love you, I love you, I love you"

Üsna julge temp raamatule sihuke pealkiri panna. Läheb "Maailma ajaloo" ja "Armastuse" kategooriasse. LIIGA... midagi. Liiga suur, liiga üldine, liiga lihtne? Aga nagu  Loone Otsa "Armastuse" puhul tuleb siingi tõdeda, et see pealkiri sobis tegelikult. Peategelase pea oli seda täis ja just niimoodi kolm korda hüüdes ja läbivalt, mitte lihtsalt ühekordse tõdemusena. Niisiis oli Londonis üks Ella, kes teismelisena sajandivahetuse paiku kohtus noormees Lowe'iga. Sai kohe aru, et asi nende vahel on täitsa eriline ja saidki nad headeks sõpradeks, aga jäidki kogu aeg ainult sõpradeks, kuigi Ella peas vasardas muudkui see IloveyouIloveyouIloveyou. Ja selline seis kestis aastaid. Ella muudkui mõtles ja lootis. Kuna peategelane oli minu eakaaslane, tuli selle aja kirjeldus mõnevõrra tuttav ette. Samas mõnevõrra ei tulnud ka, sest erinevalt minust oli tema Londonis. Aga tundub, et nostalgiafaktorile mängimine on raamatule lugejaid toonud küll - mitmed kommentee...

A. H. Tammsaare "Kõrboja peremees"

Varasuvel (vist) tuli telekast "Kõrboja peremees". Jäin mingi kolmveerandi silmaga seda vaatama ja hakkas tunduma, et praegu võiks see raamat märksa rohkem meeldida kui kooli ajal kohustusliku kirjandusena lugedes.  Võtsin ta siis ette. Väga suurt pingutust ei nõudnud, õhuke ja päris palju dialoogi sisaldav lugu, Tammsaare esikromaan muide. Kusagilt vikist lugesin, et Katku Villu ja Kõrboja Anna loos võib täheldada autobiograafilisi sugemeid. Katku Villu kujutavat Tammsaare kehva tervist ja enesenägemist. Tegi asja kohe huvitavamaks.  Lugu on kaunis ja kurb, mängib mõistus-tunded vastandite skaalal. Kes mida järgib. Kas peaks mingid tunded ära unustama, kui olukorda ratsionaalselt vaadates viiks nende järgmine valesse kohta, või lähtuma sellest, et oma tunnetega ei pea sa mitte vaidlema? Karakteriloome (oh mis sõna) meeldis. Oli selliseid tegelasi, kes olid tuttavad eesti talupojaromaani tegelased ja selliseid (nagu Villu ja Anna), kes raskemini mõistetavad, aga hoolimata se...

Isabel Allende "Vaimude maja"

Tihti ikkagi on nii, et loed raamatust mingid esimesed kümme lehekülge ära ja saad suures plaanis aru, milline raamat see on. "Vaimude maja" puhul näiteks sain aru, et raamat saab mulle väga meeldima.  Lugu on ühest perekonnast läbi mitme põlvkonna (pakun et nelja) ja Tšiili ajaloost 20. sajandil. Ärimees (ka põllumajandusmees) Esteban Trueba peaks algul abielluma ühe noorikuga, lõpuks abiellub hoopis tolle õe Claraga. Neil on tütar Blanca, Blancal on tütar Alba. Ja kuigi läbiv tegelane oleks nagu Esteban, siis päriselt ikkagi ei saa öelda, et tema peategelane on.  Sest naised on tähtsad. Ühest küljest joonistub see kogu raamatu pealt välja, aga kui sealt aru ei peaks saama, siis lõpuosas tulevad naised kohe eriti selgelt esile. Lühidalt: kui naine on hädas, siis tema abistajaks on teine naine. Üldiselt jõuab autor tõdemuseni, et naised on ühiskonnas teatud väärtuste alustalad. Muide, kõigi raamatus oluliste naiste nimed (Clara, Blanca, Alba) tähendavad valget. Ei pannud ise ...