Otse põhisisu juurde

Lisamärkus

Olles viimased paar kuud ainult telliseid lugenud, on suhteliselt kummaline hoida käes 200-leheküljelist tillukest raamatut, mida ma tõepoolest jaksangi ühes ülestõstetud käes hoida kauem kui paar minutit.

"Joosepile oli ikka tundunud, et isal oli vähe sõnu. Ta oleks neid justkui kokku hoidnud. Nagu oleks tal neid olnud kasutada piiratud hulgal. Joosep kujutles mõnikord õhtuti, et isa hoiab sõnu magamistoa suures kapis - kui kapp tühjaks saab, peab isa surema. Seetõttu ei raisanud isa sõnu. Ta ütles seda, mida olukord nõudis, ei silpigi rohkem."

Jan Kaus "Hetk"

Mulle meeldib see mõte sõnadekapist. Et kõik, mida sa elu jooksul ütled, tuleb sealt. Mõnel on suur seinakapp, mõnel kummut, mõnel mingi pisike laegas. Heh, praegu tuli mingi haige kujutluspilt sellest, kuidas enne lapse rääkimahakkamist toimub siuke tseremoniaalne kapivõtme üleandmine. Ainult ei tea, kes see võtmetega kunn siis võiks olla, kes neid jagab. Indias näib olevat kõnejumalanna olemas. Vac on nimi. Noh, India lapsed saavad siis ehk tema käest oma võtmekesed.

Kommentaarid

meRilin K ütles …
Seda kujutluspilti edasi "vaadates" tekib muidugi küsimus, et kust need kapp ja võti üldse tulevad sel juhul
Truffe ütles …
Eksole, ja kes otsustab, millised sõnad seal kapis on..et kas ilusad luulelised või ropud vms, ja millises vahekorras nad seal on.
meRilin K ütles …
.. ja mis järjekorras nad sealt välja tulevad..


eveiti