- tšiisisid laule, mida saab vastava tujuga kuulata ja unistleva pilguga riiuliserva silmitseda
- "Nooruse unenägu" - selline vana hea koorilaulu stiilis lugu, mis räägib kevade rinna sees kandmisest. Just!(mitte see ajakiri onju)
- leivakohukese soodukas
- 10 kraadise ilmaga hästi soe
- taskurätikud, mis ei lõhna rõveda odekolonni järele
- hea jooksuga pastakad
- kavalad mõtted, mis tulevad. Isegi kui neid täide ei viida
- inimesed, kelle hääl heliseb
- inimesed, kelle naer heliseb
- kõrgete lagedega toad
- muusikasõltuvus(So I say thank you for the music...what a joy, what a life, what a chance!)
- kohti, kus pole veel käinud, lähedal ja kaugel
- õigel ajal öeldud õiged asjad
- öelda, et ma kuulan praegu Michael Buble "Home"'i (vt esimest punkti)
Emile Zola ise on vist kuulsam kui see raamat. Välja antud 1883, tõlge eesti keelde 1970. Hoolimata pealkirjast pole minu arvates tegemist naistekaga. Selline raamat, mille lugemiseks on vaja natuke rohkem keskenduda kui tänapäeva tilu-lilu raamatute puhul. Kirjeldused, keerukad lausekonstruktsioonid, prantsuse nimed, võõrsõnade tavapärasest suurem hulk. Viimaste puhul on eriti väljapaistev igasuguste riidesortide jm materjalide nimetuste arvukus. Ühesõnaga tummine tekst. Raamat räägib kaubamajade algusajast Prantsusmaal. Daamide Õnn on kõik ühes -tüüpi pood, hiigelkaubamaja, mis oma odavmüügi poliitikaga kõik läheduses asuvad üksiküritajad pankrotti ajab ise oma hiilgust ja võimu aina laiendades. Huvitav on jälgida seda inimeste hullutamist, mis tollal algas. Inimene näeb odavat asja ja hakkab tundma, et tal on seda vaja. Nipitamise sihtrühmaks on valitud naine (või nagu raamatus öeldakse, on eesmärgiks vallutada naine). Tee vaid reklaami, et saab odavalt kulda ja karda ja pitsi ja...
Aaaaaaaa....sa tekitasid musse viimase lausega RAATUSE ÜHIKA NOSTALGIAAAA ;D
VastaKustuta