Otse põhisisu juurde

Teadus, noorus, isamaa

Kena hommik, lausa suurepärane hommik! Kuni kella 11.39. Siis lugesin SEDA kirja. Njah.Jama. Ja mina seal sees. Kui palju jõuab ühe õhtuga?Mitte piisavalt ma kardan. Kes veel armastab kolmandat aastat?
Kuhu küll kaob harjumus iga päev õppida? Onju keskkoolis on tavaline iga päev midagi natukenegi teha? Aga ülikoolis on kõik nagu mingid suurimad loodrid koos ja tulebki välja vahe geeniuste ja veel suuremate geeniuste vahel. Ehk siis. On need, kes suudavad viimase õhtu ja ööga poole tööst ära teha, ja need, kes mingil imeväel terve ära teevad. Õnneks ei ole need grupid kuigi kindlad, minul näiteks on õnnestunud end mõlemasse vaheldumisi paigutada. Kui enda geeniuseks nimetamine nüüd üldse liiga suur asi pole...Aga ma nimetan ju kõiki teisi ka. Olge tervitet! Ja nüüd tegudele, vennad ja õed! Kuni aega on...

Kommentaarid