"Oli üks noid kevadpäevi, mis inimestele sisendavad väljendamatuid igatsusi, valusat leebust, ihaldust, mis sunnib puulehti või rohtu vahtides liikumatult paigal seisma, käsi välja sirutama, et oma embusesse haarata ei tea mida. Maapinnast kerkis nõrgestavat soojust, hiilides läbi jäise riietuse, millesse talv ta oli mässinud. See oli tema pikk kutsuv kallistus, millega ta inimesi meelitas oma rüppe paiskuma, kogu kehaga tema pinnale heitma ja huuli tema rinnale suruma."
(J.Galsworthy "Forsyte'ide saaga")
Tähendab, kes ütles, et Galswothy oli kuiv advokaat. Või noh, nats oli küll, aga tal oli ka oma mahlasemaid hetki. See lõik siin esindab teemat "Pole olemas mõtlemata mõtteid". (See viimane oli muide mõte, mille isand Goethe ära mõtles:P) Aga üldiselt ma tahtsin seda öelda, et mul on selline tunne,nagu seal kirjeldatakse, väga tihti, ja mitte ainult kevadel.
Kommentaarid