Mingi test, mis paistab olevat laialt levima hakanud, väidab, et ma olen ISFP ehk introvertne, sensoorne, tundeinimene ja kohaneja. Minu meelest need hästi omavahel ei klapi. Mitte et see poleks tõsi, aga mulle paistab natuke ebaloogiline, et üks inimene võib samal ajal olla sensoorne st realistlik ja samas ka tundeinimene, kes just väga reaalses maailmas ei peaks elama.Aga ilmselt on minu puhul kõik võimalik, sest viimastel päevadel kõlab üsna tihti lause: "See Kaisa on ikka eriline friik!"
Hiljuti lugesin sama autori raamatut "Kaunis nagu kaheksa" . Leidsin, et eesti keeles on Huppertzilt veel üks raamat ilmunud. "Elamiseks liiga pikk" tundus jällegi intrigeeriv pealkiri. Peategelane Magali Weill on nimelt 13-aastane Hannoveri tüdruk, kes on 182 sentimeetrit pikk. See on tema jaoks problemaatiline peamiselt seepärast, et nii pikana pole ta enda arvates suudeldav. Juba praegu pole. Ja kui veel mõtlema hakata, et tema oodatav pikkus täiskasvanuna on ilmselt üle 190 sentimeetri... Tulevik tundub tume. Magali elab kortermajas koos arstist isa (kes Magali meelest keha küll eriti ei mõista), vähe närvilise ema ja mässulise vanema õega. Üks nende naabritest on 98-aastane härra Krekeler. Magali teab, et härra Krekeler hakkab varsti surema. Kust ta teab? No vaadake kui vana ta on! Päris palju tegevust raamatus käibki härra Krekeleri suremise ümber. Kõlab masendavalt, aga pole masendav. Ongi tegelikult niuke mittemasendav raamat elamisest ja suremisest. Ütlem...
Kommentaarid
Postita kommentaar