Vahepeal ei viitsi ja mõtlen, et ehk ei panegi siia mingeid aasta meeldejäävaid laule. Lõpuks ikka panen, sest tuleb meelde, kuidas käin ise vahepeal vanu postitusi vaatamas, sest tahaks midagi kuulata. Ja uus on tihti taasleitud vana.
Oh, paneks need imenimed siia, mis Spotify wrapped pakkus. Nõnda, mais oli mul atmospheric instrumental soundtrack phase ja oktoobris cottagecore metropopolis indie pop phase. Hariv. Mõtlesin, et metropopolis on mingi suvakas kreeka keele moodi sõna (sest miks muidu metropopolis mitte metropolis), enne kui guugeldasin, et tänapäeval täitsa muusikastiil selline.
Olivia Dean "Be my own boyfriend" jt.
Jube raske oli ühte laulu valida, sest sain Olivia Deanilt ühe laulu teada ja siis kuulasin järgmist ja järgmist ja järgmist jne ja mitte ühtegi halba laulu ei tulnud.
Chappell Roan - Good luck, babe!
Saan aru, et Chappell Roan on väga kuulus laulja. Sain tema olemasolust teada kusagil novembris, kui YT selle laulu mulle käima pani. Väga hästi tõmbas tähelepanu, kümme sekundit hiljem mõtlesin misasi seeee on? Tubli. Kellele ballaadi, siis "Coffee" on tal näiteks. (Pole sama mis Sabrina Carpenteri "Espresso".)
Fifty fifty - Cupid
HOIATUS! Hirmsasti hakkab kummitama.
Kindlalt kõige veidram laul sel aastal. Hoolimata sellest kuulasin seda väga palju. Nagu kartulikrõpsudega: kuulad ja mõtled, et miks ma sihukest laulu kuulan ometi, aga samas on endal jube tore. Sellepärast kuulangi siis ju. Selline naiivne nänänä.
Del Water Gap - All we ever do is talk
Mulle meeldib see. Tempokas ka.
Matti Bye - Recomposed
See on üks jupp seriaali "Young royals" originaalmuusikat. Võiks "Lumekuninganna" taustaks ka olla. Selle õige "Lumekuninganna", mis on natuke hirmus, kuigi jää ja loss on väga ilusad. Kõlab nagu kristallide ähvardav sätendamine.
Tom Odell - The best day of my life
Kohe, kui see klaver alguses pihta hakkas, olin mina muidugi alatiseks ree peal. Laulja laulab, et parim päev ja tore ja kõik värk, aga kõla on melanhoolne. Sihuke asi on eestlastele ju tuttav küll. Laulda rõõmsast asjast mitte kuigi rõõmsalt. Võib-olla kavalaim asi selle laulu juures on, et ta on ainult mingi 2:30 pikk. Alati mõtled, et juba lõppes ära, tahaks veel kuulata.
Anett - Behind those eyes jt
Anett on siin blogis juba üle 10 aasta figureerinud. Eesti Lauluga seotud postitustes. Allpool mõned väljavõtted.
15.02.2014 - Jälle üks cooli häälega naislaulja. / Einoh, armas tüdruk ju.
02.03.2014 - Lauljal oli ilus kleit.
15.02.2015 - Aga Wilhelmi laulja kleit on rohkem minu maitse järgi.
22.02.2016 - Ahaa, see tütarlaps on Wilhelmi laulja. Selle eest saab plusspunkte küll (Wilhelm on kollektiiv, mis mulle teoorias meeldib). / Lauljanna hääl on tõesti väga ilus / See neiu seevastu tundub sihuke, et temaga ma tahaks sõber olla.
See sõberolemise teema tuleb ilmselt sellest, et ta tundub tüübilt mulle sarnasem kui paljud lauljad.
Nieve Ella - Car park
Energia.
Léon - Pretty boy
Energia, osa 2. Pane see käima ja mine kõnni. Vaata kui hea samm sisse tuleb.
Flowerovlove - Love you
Kas laul, kus põhisõnad on love you, and I'll always love you forever saab mitte läila olla? Saab. Energiline on (jep, veel üks). Armastuse energia võib-olla ; )
Rootsi rahvalaul Uti vår hage (siin esitab The Real Group)
Volbrilaul Rootsis. Saab rootsikeelseid taimenimesid õppida, kes soovib. Ja lõpuks tuleb ikkagi õnn.
Rhys - Alice
Mõnusalt melanhoolne. Jutustav ühtlasi.
Herreys "Diggi-loo diggy-ley" Eurovisioonil
Sain siit teada, et nende nime hääldatakse HerREYS, mitte HERreys. Mu lemmikumaid eurolugusid läbi aegade. Ja seda, kuidas onud 40 aastat hiljem energiliselt karglevad, on tore vaadata. Koreograafia on imeline, ülikonnad ka (päris tõsiselt). Ja kingad on 40 aastat hiljem ikka kuldsed, sest nii ütleb laulusalm.
Céline Dion "Hymne à l'amour" olüpiamängude avatseremoonial
Ma ilmselt ei mõista pooltki tähendust, mis Céline Dionil ja sellel laulul prantsuskeelses maailmas on, aga siiski jube efektne värk oli. Isegi see läbimärg klaver mõjub asja planeeritud osana. Olümpiamängude avatseremoonia oli üldse äge. Kohati üle vindi keeratud, nagu Eurovisiooni oleks vaadanud. Kõige rohkem meeldis, et asi toimus jõe ääres ja linna peal, mitte kusagil ülisuures hallis/staadionil.
Lõpuks reklaamin jätkuvalt aasta alguses loetud raamatut "Nii see kõlab", mis räägib muuhulgas sellest, kuidas inimese aju muusikat töötleb.
Kommentaarid
Postita kommentaar