Otse põhisisu juurde

Laulud 2024

Vahepeal ei viitsi ja mõtlen, et ehk ei panegi siia mingeid aasta meeldejäävaid laule. Lõpuks ikka panen, sest tuleb meelde, kuidas käin ise vahepeal vanu postitusi vaatamas, sest tahaks midagi kuulata. Ja uus on tihti taasleitud vana. 

Oh, paneks need imenimed siia, mis Spotify wrapped pakkus. Nõnda, mais oli mul atmospheric instrumental soundtrack phase ja oktoobris cottagecore metropopolis indie pop phase. Hariv. Mõtlesin, et metropopolis on mingi suvakas kreeka keele moodi sõna (sest miks muidu metropopolis mitte metropolis), enne kui guugeldasin, et tänapäeval täitsa muusikastiil selline. 

Olivia Dean "Be my own boyfriend" jt.
Jube raske oli ühte laulu valida, sest sain Olivia Deanilt ühe laulu teada ja siis kuulasin järgmist ja järgmist ja järgmist jne ja mitte ühtegi halba laulu ei tulnud. 

Chappell Roan - Good luck, babe!
Saan aru, et Chappell Roan on väga kuulus laulja. Sain tema olemasolust teada kusagil novembris, kui YT selle laulu mulle käima pani. Väga hästi tõmbas tähelepanu, kümme sekundit hiljem mõtlesin misasi seeee on? Tubli. Kellele ballaadi, siis "Coffee" on tal näiteks. (Pole sama mis Sabrina Carpenteri "Espresso".)

Fifty fifty - Cupid
HOIATUS! Hirmsasti hakkab kummitama.
Kindlalt kõige veidram laul sel aastal. Hoolimata sellest kuulasin seda väga palju. Nagu kartulikrõpsudega: kuulad ja mõtled, et miks ma sihukest laulu kuulan ometi, aga samas on endal jube tore. Sellepärast kuulangi siis ju. Selline naiivne nänänä.

Del Water Gap - All we ever do is talk
Mulle meeldib see. Tempokas ka.

Matti Bye - Recomposed
See on üks jupp seriaali "Young royals" originaalmuusikat. Võiks "Lumekuninganna" taustaks ka olla. Selle õige "Lumekuninganna", mis on natuke hirmus, kuigi jää ja loss on väga ilusad. Kõlab nagu kristallide ähvardav sätendamine.

Tom Odell - The best day of my life
Kohe, kui see klaver alguses pihta hakkas, olin mina muidugi alatiseks ree peal. Laulja laulab, et parim päev ja tore ja kõik värk, aga kõla on melanhoolne. Sihuke asi on eestlastele ju tuttav küll. Laulda rõõmsast asjast mitte kuigi rõõmsalt. Võib-olla kavalaim asi selle laulu juures on, et ta on ainult mingi 2:30 pikk. Alati mõtled, et juba lõppes ära, tahaks veel kuulata. 

Anett - Behind those eyes jt
Anett on siin blogis juba üle 10 aasta figureerinud. Eesti Lauluga seotud postitustes. Allpool mõned väljavõtted.

15.02.2014 - Jälle üks cooli häälega naislaulja. / Einoh, armas tüdruk ju.
02.03.2014 - Lauljal oli ilus kleit.
15.02.2015 - Aga Wilhelmi laulja kleit on rohkem minu maitse järgi.
22.02.2016 - Ahaa, see tütarlaps on Wilhelmi laulja. Selle eest saab plusspunkte küll (Wilhelm on kollektiiv, mis mulle teoorias meeldib). / Lauljanna hääl on tõesti väga ilus / See neiu seevastu tundub sihuke, et temaga ma tahaks sõber olla.

See sõberolemise teema tuleb ilmselt sellest, et ta tundub tüübilt mulle sarnasem kui paljud lauljad.

Nieve Ella - Car park
Energia. 

Léon - Pretty boy
Energia, osa 2. Pane see käima ja mine kõnni. Vaata kui hea samm sisse tuleb.

Flowerovlove - Love you
Kas laul, kus põhisõnad on love you, and I'll always love you forever saab mitte läila olla? Saab. Energiline on (jep, veel üks). Armastuse energia võib-olla ; )

Rootsi rahvalaul Uti vår hage (siin esitab The Real Group)
Volbrilaul Rootsis. Saab rootsikeelseid taimenimesid õppida, kes soovib. Ja lõpuks tuleb ikkagi õnn.

Rhys - Alice
Mõnusalt melanhoolne. Jutustav ühtlasi.

Herreys "Diggi-loo diggy-ley" Eurovisioonil
Sain siit teada, et nende nime hääldatakse HerREYS, mitte HERreys. Mu lemmikumaid eurolugusid läbi aegade. Ja seda, kuidas onud 40 aastat hiljem energiliselt karglevad, on tore vaadata. Koreograafia on imeline, ülikonnad ka (päris tõsiselt). Ja kingad on 40 aastat hiljem ikka kuldsed, sest nii ütleb laulusalm. 

Céline Dion "Hymne à l'amour" olüpiamängude avatseremoonial
Ma ilmselt ei mõista pooltki tähendust, mis Céline Dionil ja sellel laulul prantsuskeelses maailmas on, aga siiski jube efektne värk oli. Isegi see läbimärg klaver mõjub asja planeeritud osana. Olümpiamängude avatseremoonia oli üldse äge. Kohati üle vindi keeratud, nagu Eurovisiooni oleks vaadanud. Kõige rohkem meeldis, et asi toimus jõe ääres ja linna peal, mitte kusagil ülisuures hallis/staadionil.

Lõpuks reklaamin jätkuvalt aasta alguses loetud raamatut "Nii see kõlab", mis räägib muuhulgas sellest, kuidas inimese aju muusikat töötleb. 

Kommentaarid

Popid

Nikola Huppertz "Elamiseks liiga pikk"

Hiljuti lugesin sama autori raamatut "Kaunis nagu kaheksa" . Leidsin, et eesti keeles on Huppertzilt veel üks raamat ilmunud. "Elamiseks liiga pikk" tundus jällegi intrigeeriv pealkiri.  Peategelane Magali Weill on nimelt 13-aastane Hannoveri tüdruk, kes on 182 sentimeetrit pikk. See on tema jaoks problemaatiline peamiselt seepärast, et nii pikana pole ta enda arvates suudeldav. Juba praegu pole. Ja kui veel mõtlema hakata, et tema oodatav pikkus täiskasvanuna on ilmselt üle 190 sentimeetri... Tulevik tundub tume. Magali elab kortermajas koos arstist isa (kes Magali meelest keha küll eriti ei mõista), vähe närvilise ema ja mässulise vanema õega. Üks nende naabritest on 98-aastane härra Krekeler. Magali teab, et härra Krekeler hakkab varsti surema. Kust ta teab? No vaadake kui vana ta on!  Päris palju tegevust raamatus käibki härra Krekeleri suremise ümber. Kõlab masendavalt, aga pole masendav. Ongi tegelikult niuke mittemasendav raamat elamisest ja suremisest. Ütlem...

Leida Tigane "Sõber meriröövel"

Kes tahab lõbusat raamatut? Lugege "Sõber meriröövlit"! 1939. aasta Päevalehe romaanivõistluse II auhinna võitja on ilmunud Suvitusromaani sarjas ja ongi täitsa tõsine suvitusromaan.  Üliõpilasneiu Mariina saab suveks küllakutse sõbranna Riinalt. Kutsutakse maale, tallu. Mariina, linnalaps, on algul kahtleval seisukohal, aga otsustab siiski minna. Edasine on eksituste komöödia, kus Mariina tõelist maaelu näha ja tunda saab. Lugu oli ülimalt filmilik. Kogu aeg jooksis pilt silme ees. Juba põhiidee linnavurlest maal on ju naljakas ja eesti filmikunstis sugugi mitte võõras. Oli muidugi kohti, kus läks natuke liiga totakaks minu maitsele, aga need kohad ei domineerinud. Palju itsitamisväärset pakkus autori mahlakas sõnakasutus. Ka tegelaste nimed olid huvitavad:  Riina ja Mariina, professorid Põldpüü ja Kuusepuu.  Muidugi oli Mariina tegelaskuju üle vindi keeratud. Ta oli ikka täitsa teadmatuses kõigest, mis linnast väljapoole jäi, aga siin nii oligi tarvis, et nalja saada. J...

Mariana Leky "Mida siit näha võib"

Kui mingi hulga raamatuid oled juba elus lugenud, siis ei tule enam nii tihti ette, et mingi raamat täiesti erakordsena mõjub, aga "Mida siit näha võib" on küll enneolematu. Satud nagu muinasjuttu ega oska päris täpselt osutada, mis selle loo nii eriliseks teeb. Lihtsalt on nii võluv ja vaimuterav, humoorikas, kurb, soe ja fantaasiarikas (ilma üleloomulike olenditeta).  Jälle mõtlen, kuidas inimesed selliste asjade kirjutamise peale tulevad ja kuidas need sel moel valmis kirjutavad. See on kahtlemata sedasorti raamat, mille tahaks olla ise kirjutanud.  "Tahaks olla ise kirjutanud" on huvitav kategooria. Enamike raamatute puhul ei mõtle seda. Raamatute puhul, mida tuleb pähe oma lemmikuteks nimetada, enamasti mitte. Klassikute puhul kindlasti mitte. Aga on mingid üksikud, mille stiilis (ilmselt ikka stiilis, mitte sisus) midagi minu ajuga nii kokkukõlksuvalt sädeleb, et tuleb see Kui mina kirjutaksin raamatu, siis see võiks olla umbes selline pähe. "Palermovej ü...

Berit Kaschan "Aprill"

Peab ütlema, et kohaliku raamatuaasta tähistamine oli aasta alguses nagu entusiastlikum. Kui ennast tähistajana silmas pean, see tähendab. Viimane eesti autori raamat enne seda oli "Naksitrallid" aprillis. Lihtsalt kui kusagilt kuulen, et see või too hinnatud eesti kirjanik oma raamatuga, ja siis vaatan, mis raamatu sisu on, selgub, et taaskord mingi äng ja piinad. No ei taha. See luulekogu kargas ette sotsiaalmeedias, kus keegi oli ühest luuletusest pildi pannud. "Tegelikult aprill" oli see luuletus. Ega luuletuste puhul ju suurt muud polegi - kas tekib lugedes  tunne või mitte. Luulekogude puhul võib siis vaadata kui suure osa luuletuste puhul tunne tekib. Kõigiga mitte kunagi. (Samas üks on ka juba number.) Siin oli neid küll, mis kõnetasid. Mitmeid ikka. Luuletaja luuletab peamiselt endast (ehk inimesest), inimestest oma elus. Üldinimlikud teemad (mida tähendab solidaarsus näiteks) on, otseselt ühiskonnakriitilisi pole. See mulle sobis täitsa hästi. Tundub, et ...