Mõned inimesed mulle meeldivad. Näiteks mulle meeldib Priit Kuusk (ehk Wend). Juba palju aastaid. Juba siis, kui ta veel kõrvarõngast kandis ja mingid prouad raadiosse helistasid, et võta ära, ilma selleta oled ju täitsa kena poiss.
"Laevakokk Wend" on sellest, kuidas Priit Kuusk mõned kuud Admiral Bellingshauseni nimelisel laeval kokaks oli. Ta kirjeldab, kuidas pole üldse naljaasi pidevalt õõtsudes pisikeses kambüüsis süüa teha, ja räägib, kuidas vahepeal ikka suht s**ast saia tehes toidu äraviskamist minimaliseerida üritas. Siis kirjeldab natuke paiku (sadamalinnu), kus käidi ja lisab niisama mõtteid, mis tulid.
Nende niisama tulnud mõtete osas lähevad lugejate arvamused ilmselt kahte lehte. Ühest küljest võib öelda, et mees lihtsalt heietab elu kaduvusest ja just lahutatud abielust, teisalt miks ta ei või seda raamatus teha, kui need on need asjad, millele ta päriselt ka reisil (haltuuratööl?) olles mõtles. Mind ei seganud. Tundus sobiv isegi, sest kui igas suunas on ainult vesi, siis lähevad mõtted vabalt vilusoohvia ja igaviku peale. (Pole proovinud, aga arvan.) Heietuste osa polnud kokkuvõttes ka kuigi suuremahuline.
Raamatus on ka mitu kirjutist Wennaga samal ajal laevatanud inimestelt (Urmas Viilma või Urmas Dresen näiteks) ning päris hea hulk retsepte, mida laevakokk oma tööaja jooksul kasutas. (Võta Salvesti hernesupp, sega sinna sisse kookospiima, karrit ja natuke vett. Saad roa, mida näiteks koos riisiga serveerida.)
Liiga seotud ja loogiliselt looklev lugu pole, pigem niuke lapitekk. Kokku täitsa ilus tekk. Eriti tore on see, et kui oled vähegi Aktuaalse Kaamera vaataja, siis sinu peas loeb seda raamatut Priit Kuuse hääl.
