Otse põhisisu juurde

Nähtud raamatud 2020

Nagu ülemöödunud aastal, asusin ka 2020. aasta alguses üles märkima avalikus ruumis nähtud raamatuid. Selliseid, mida keegi kusagil luges või ka käes kandis või lauale pannud oli. 

Mõnda aega läks päris hästi, siis tuli see, et eriti nagu avalikku ruumi ei sattunud. Aga ega silm tühja kohta salli - hakkasin täitsa palju tähele panema seriaalides/filmides vilksatavaid raamatuid. Ja sotsiaalmeedias muidugi. Ja suvi tuli, see oli mitmesuguseks nägemiseks hea periood. 

Nõnda sain kokku 46 erinevat nimetust. 

Kusagilt internetist nähtud (otsesed raamatureklaamid ei läinud arvesse)

  • Jojo Moyes "Over horisonten" (originaalpealkiri "The giver of stars")
  • Caitlin Moran "How to be a woman" (ühelt fotolt, kus seda luges Michelle Dockery, ise Downton Abbey lady Mary riietes)
  • Patti Smith "Just kids" (väga soovitatud Instagramis ühe noore näitleja poolt)
  • Delia Owens "Kus laulavad langustid"
  • Sylvia Day "Bared to you" (nähtud korterimüügikuulutuses, mis on ka huvitav koht, kust inimeste riiuleid vaadata)
Selgub, et 1. raamat 5-osalisest
erootiliste romaanide sarjast "Crossfire".


Seriaalis/filmis nähtud

  • Jack London "The Call of the wild"
  • Doris Lessing "The Golden notebook"
  • Kazuo Ishiguro "Never let me go"
  • Jane Austen "Pride and prejudice" ja "Emma"
  • Virginia Woolf "A passionate apprentice" ja "A room of one's own"
  • Jhumpa Lahiri "Unaccustomed Earth"
  • George Elliot "Silas Marner" (viimased 4 rida on kõik sama tegelase öökapilt)
  • Pablo Neruda "20 love poems"
  • George Elliot "Middlemarch"


    "Middlemarch" on mul mõttelises
    lugemisnimekirjas, aga 
    900 lk veits hirmutab.

  • William Shakespeare "The Tempest"
  • Mercedes Lackey "By the sword"
  • J. W. Goethe "Die gesammelten Gedichte"
  • Susan Abulhawa "Morgon i Jenin" (originaalis "Mornings in Jenin")
  • Sylvia Plath "Zungen aus Stein" (ehk "Johnny Panic and the bible of dreams")
  • Oriana Fallaci "A man"
  • Naomi Klein "Logos? Nein, danke" (inglise keeles "No logo")
Võitlusesse logodega niisiis.



Nähtud kusagil avalikus kohas (kellegi käes/nina ees)
  • Dina Rubina "Cordoba valge tuvi"
  • Hanya Yanagihara "A little life"
  • Benjamin Graham "Intelligentne investor" 
  • Berit Sootak "Viimane hingelind"
Reklaamitakse Eesti fantasy-romaanina. 
Mirtelist saab Säde ja rahvapärimus 
on ka mängus.


  • Sally Rooney "Normal people"
  • Andrus Kivirähk "Maailma otsas"
  • Tove Jansson "Muumipapa memuaarid"
  • Elif Shafak "Arhitekti õpipoiss"
Tundub täitsa huvitav. Tegevus 16. sajandi
Istanbulis sultani õukonnas.


  • Stephen Hawking "A brief history of time" (suure tõenäosusega, päris ei jõllitanud välja)
  • Anatoli Rõbakov "Raske liiv"
  • Susan David "Emotional agility"
  • Vladimir Nabokov "Kuningas, emand, poiss"


    Eks kuningas ja emand ole omavahel abielus 
    ja poiss on siis see kolmas. (Vähemalt ma pakuks nii
    sisukirjelduse põhjal.)

  • Ian Penman "It gets me home this curving track"
  • Peter Esterhazy "Südame abivahend" (ma pakun, jällegi keeruline oli hästi näha)
  • Madeline Miller "The song of Achilles"
  • Mari Tammar "Hundihüüdja"


    Selle lugesin ise ka läbi, kui olin näinud 
    tütarlast pargis teda lugemas. 
    Teistsugususest, nagu "Libahuntki".

  • Ernest Hemingway "Ja päike tõuseb"
  • Cath Crowley "Sõnad sügaval sinises"
  • Andrus Kivirähk "Ivan Orava mälestused"
  • Thomas Bannerhed "Kaarnad"


    Vaimse tervise probleemidega mees tahab 
    talu iga hinna eest pojale pärandada. 
    Poeg ei taha ja on ka ärevil. 

  • Ilmar Talve "Maapagu"
  • Tõnu Õnnepalu "Paradiis"
  • Matthew Walker "Why we sleep"


    Neuromees ja uneekspert kirjutab,
    miks me magame. 

See vist oli nüüd viimane möödunud aastat puudutav postitus.

Kommentaarid

Popid

Nikola Huppertz "Elamiseks liiga pikk"

Hiljuti lugesin sama autori raamatut "Kaunis nagu kaheksa" . Leidsin, et eesti keeles on Huppertzilt veel üks raamat ilmunud. "Elamiseks liiga pikk" tundus jällegi intrigeeriv pealkiri.  Peategelane Magali Weill on nimelt 13-aastane Hannoveri tüdruk, kes on 182 sentimeetrit pikk. See on tema jaoks problemaatiline peamiselt seepärast, et nii pikana pole ta enda arvates suudeldav. Juba praegu pole. Ja kui veel mõtlema hakata, et tema oodatav pikkus täiskasvanuna on ilmselt üle 190 sentimeetri... Tulevik tundub tume. Magali elab kortermajas koos arstist isa (kes Magali meelest keha küll eriti ei mõista), vähe närvilise ema ja mässulise vanema õega. Üks nende naabritest on 98-aastane härra Krekeler. Magali teab, et härra Krekeler hakkab varsti surema. Kust ta teab? No vaadake kui vana ta on!  Päris palju tegevust raamatus käibki härra Krekeleri suremise ümber. Kõlab masendavalt, aga pole masendav. Ongi tegelikult niuke mittemasendav raamat elamisest ja suremisest. Ütlem...

Mihkel Mutt "Tartu tuld toomas : linnauitaja ülestähendusi taaskohtumisel"

  Mõni aasta tagasi nägin Mihkel Mutti suvaliselt tänaval. Polnud tema Tartusse tagasi kolimisega siis kursis ja mõtlesin ilmselt et näe, kirjanikuhärra ka Tartus käimas. (Sest Mihkel Mutt on märksa kirjanikuhärralikum tüüp kui mõni muu kirjanik.) Siis nägin teda mingi kord veel ja hakkasin mõtlema, et huvitav mida ta jalutab siin. See suvaliselt nägemine on kõnekas tegelikult Tartu kohta. Mõni nädal tagasi peatas mind kaubamaja juures üks usukuulutaja ja küsis, mis mulle Tartu juures enim meeldib. Vastasin et suurus: ühe jalutuskäigu jooksul on võimalik näha mõnda tuttavat, isegi mitut tuntud inimest, aga samas on võimalik näha ka mitte ühtegi tuttavat inimest. Rootslased ütleks  lagom. Parasjagu (suur/väike). Raamat on ühest küljest jalutuskäik Tartus - linna füüsiline keskkond, sh jõgi. Teisalt tuleb juttu Tartu vaimust, linna peal tuntud tartlastest, ülikoolist, linna ajaloolisest rollist, võimalikust rollist tulevikus, Tartu-Tallinn vastasseisust. (Viimase kohta leiab Mut...

Caitlin Moran "What about men?"

Lõpuks üks raamat, kus kaanel ütles, et on naljakas, ja päriselt oligi naljakas. Mitte teema, vaid see, kuidas kirjutati. Caitlin Moran on vaimukas inimene. Kirjutab sellest, kuidas väiksest peale on tüdrukuid ja poisse ümbritsev vaimne maailm väga erinev, mistõttu oleme ka täiskasvanutena erinevad. Ja sellest, millised need mehed siis on. Raamatu lõpuks jõuab ikka sinna, et võiksime ju kõik inimesed olla, mitte tingimata mehed ja naised. Suur osa naiste ja meeste probleeme on sarnased. Enamasti olin kirjutatuga nõus. Põhiline asi, mis on ilmselge, ja ometi oli see siin kirja pandud: valge heteromees ei ole automaatselt milleski süüdi. Eile sündinud poisslaps ei vastuta selle eest, et 18. sajandil polnud naistel ühiskonnas positsiooni. Kui ütleme ühele grupile (kelle hulka kuulub ka palju lapsi) ühiskonnas, et te ei ole lahedad, teil peaks häbi olema, te olete süüdi, siis miks oleme üllatunud ja pahased, kui selles grupis vastupanu pead tõstab. Keegi ei taha ennast halvasti tunda. Raam...

Camilla Dahlson "Sommar vid Sommen"

Meil on Stockholmis elav ja ökonomistina töötav Disa, kes alustuseks adub, et tööl ja muidu elus on veits halvasti, ja otsustab hõreasustusega väikekohas endale majapidamise osta, kus (peamiselt) majutusteenust pakkuma võiks hakata. Idüll looduses ja kõik.  Kõigepealt müüakse taas üks Södermalmi korter mitme miljoni eest maha. Jäi mulje, et ca 10-aastase tööstaažiga inimesel oli päris palju raha kinnisvaralaenust juba pangale tagasi makstud. Ju siis teenis hästi, kuigi pigem jäeti mulje, et tööandja üritas Disalt seitset nahka koorida selle eest eriti peale maksmata.  Läks siis Disa oma järveäärsesse majja elama ja asus tegutsema, aga ega nagu väga huvitav polnud. Kirjutaja romantilised fantaasiad sellest, kuidas oleks kaunis asukohas majutuskohta pidada, kirjeldused sellest, kuidas Disa koristab ja mingit kraami kokku ostab, väga lihtsustatud nägemus sellest, kuidas majutusasutusse külastajaid saada jms. Kordagi ei mainitud, kas Disa lõi näiteks mingi ettevõtte, mille alt tee...