Juhuslikult leitud. Hakkasin tema sisu kohta edasi lugema ainult sellepärast, et nimi Helga tõmbas tähelepanu ("Allo! Allo!" vaatamine oli pooleli).
Väike raamat, kusagil 100 lehekülge suure reavahega. Kui teistpidi vaadata, siis ühe kirja kohta jällegi päris pikk.
Kirja kirjutajaks on lambakasvataja, kellel nooruses Helgaga (ka lambakasvataja) lähedased suhted olid. Lugu toimub Islandil peamiselt II maailmasõja ajal (aga sõda pole tähtis tegelane) ja saame kirja kaudu järjest teada, mis täpsemalt Helga ja mehe vahel kunagi juhtus.
Ühe külje pealt üsna robustne lugu kõige oma lambatalitamise ja uriinilõhnaga, teisest küljest on armastuslugu ilus lugeda. Ei ole masendav, kuigi sisaldab juttu sellest, mis võinuks olla, aga polnud. Ühtlasi taas hea näide sellest, kuidas väheste sõnadega saab palju (rohkem) öelda. Osa öeldavast tuleb ka eesti talupojaromaanidest tuttav ette, aga mitte äraleierdatud kujul.
Raamatu autor on põhjamaade folkloori uurimisega seotud, vist seetõttu on raamatus viiteid islandi (folkloori) tähtsatele tekstidele. Lugejale on ka ära näidatud, mis kust võetud on. Hariv, kellele huvi pakub.
Hariv oli ka inglise keeles lugeda. Reeglina ma ei lähe sõnade tähendusi lugemise ajal järgi vaatama (sest pole vaja), aga siin oli ainuüksi lammaste kohta vähemalt 3-4 erinevat sõna, lisaks põllumajandust ja looduskirjeldust puudutav sõnavara.
Lõppu üks tsitaat, mida mulle lugeda meeldis:
"And if we accept what people in modern cities believe, that happiness consists of being able to buy so much from shops that one becomes destitute inside, that happiness is being free to choose whatever one pleases in life, as if the world were one universal restaurant, isn't that a judgement against all past generations that weren't able to live so? Aren't happiness and fulfillment in life, then, brand-new inventions of city people, while all past life in this country, in fact, the lion's share of all life, of all times, is both meaningless and hapless? I'm not certain that the bright gleam in the eyes of my grandmother, Kristin, and her cheerful mood harmonize with such a view of history."
