Otse põhisisu juurde

Bergsveinn Birgisson "Reply to a letter from Helga"


Juhuslikult leitud. Hakkasin tema sisu kohta edasi lugema ainult sellepärast, et nimi Helga tõmbas tähelepanu ("Allo! Allo!" vaatamine oli pooleli).

Väike raamat, kusagil 100 lehekülge suure reavahega. Kui teistpidi vaadata, siis ühe kirja kohta jällegi päris pikk. 

Kirja kirjutajaks on lambakasvataja, kellel nooruses Helgaga (ka lambakasvataja) lähedased suhted olid. Lugu toimub Islandil peamiselt II maailmasõja ajal (aga sõda pole tähtis tegelane) ja saame kirja kaudu järjest teada, mis täpsemalt Helga ja mehe vahel kunagi juhtus. 

Ühe külje pealt üsna robustne lugu kõige oma lambatalitamise ja uriinilõhnaga, teisest küljest on armastuslugu ilus lugeda. Ei ole masendav, kuigi sisaldab juttu sellest, mis võinuks olla, aga polnud. Ühtlasi taas hea näide sellest, kuidas väheste sõnadega saab palju (rohkem) öelda. Osa öeldavast tuleb ka eesti talupojaromaanidest tuttav ette, aga mitte äraleierdatud kujul.

Raamatu autor on põhjamaade folkloori uurimisega seotud, vist seetõttu on raamatus viiteid islandi (folkloori) tähtsatele tekstidele. Lugejale on ka ära näidatud, mis kust võetud on. Hariv, kellele huvi pakub. 

Hariv oli ka inglise keeles lugeda. Reeglina ma ei lähe sõnade tähendusi lugemise ajal järgi vaatama (sest pole vaja), aga siin oli ainuüksi lammaste kohta vähemalt 3-4 erinevat sõna, lisaks põllumajandust ja looduskirjeldust puudutav sõnavara. 

Lõppu üks tsitaat, mida mulle lugeda meeldis: 

"And if we accept what people in modern cities believe, that happiness consists of being able to buy so much from shops that one becomes destitute inside, that happiness is being free to choose whatever one pleases in life, as if the world were one universal restaurant, isn't that a judgement against all past generations that weren't able to live so? Aren't happiness and fulfillment in life, then, brand-new inventions of city people, while all past life in this country, in fact, the lion's share of all life, of all times, is both meaningless and hapless? I'm not certain that the bright gleam in the eyes of my grandmother, Kristin, and her cheerful mood harmonize with such a view of history."

Kommentaarid

Popid

Chloe Aridjis "Sea monsters"

  On 1980ndate 2. pool Mexico Citys. 17-aastane kirjaniku tütar Luisa õpib rikaste koolis. Ta pole oma koolikaaslaste suur fänn. Tema põhilise tutvusringkonna moodustavad mingid tüübid väljaspool kooli. Aga pole kindel, kas see on oluline. Raamatus kirjeldatakse päris palju Luisa tähelepanekuid teda ümbritseva ja üldiselt maailma kohta, aga jällegi, pole kindel, kas see on oluline. Ilmselt on, kui on kirja pandud. Ühel päeval loeb Luisa ajalehest, et Mehhikos on tuuril mingi Nõukogude Liidu tsirkusetrupp ja sealt on põgenenud ukraina kääbused. Mingil põhjusel (ei seletata miks) tahab ta nad üles leida. Seetõttu sõidab ta vanematele midagi ütlemata koos ühe peaaegu võõra noormehe Tomásiga Zipolite randa (tuntud ka kui Surnute rand). See ei ole Tomási ja Luisa armastuslugu. Zipolites kohtub Luisa hoopis ühe mehega, keda ta merman iks nimetab ja räägib tollele kogu oma eluloo ära, kuigi too ei räägi isegi hispaania keelt. (Vähemalt ei ütle ta kunagi midagi.) Kõlab päris kummalise...

Kuningad ja printsessid #1: Hispaania

Mulle meeldivad kuninglikud pulmad. Mitte ainult sellepärast, et vahva on vaadata, vaid ka sellepärast, et siis tuleb kogu see kuningate teema päevakorrale. Loen alati uuesti üle, kes on kes ja kes on kellega ja kes on mitmes troonipärimisjärjekorras. Nii põnev on! Tänapäeval on ka youtube'is muule lisaks huvitavaid materjale. Nu vot, ja seoses kogu selle teemaga pakub siinne kirjanurk sel nädalal pisikesi lõbu pärast kirjutatud ülevaateid Euroopa kuninglikest perekondadest, mis Truffele enim huvi pakuvad. Alustagem Hispaaniast. *** Hispaania kuningas on Juan Carlos I, võimule tuli juba ammu enne minu sündi. Temast märksa tuttavam nägu minu jaoks on kuninganna Sofia, ilmselt sellepärast, et ta suhteliselt tihti ennast igasugustel spordivõistlustel ilmutab (vt siit humoorikat videot sellest, kuidas ta eelmise aasta jalka MM-i ajal suht lambist Hispaania meeskonna riietusruumist läbi astus). 1960.aastal käis ta aga ise ka olümpial, esindades purjetamises Kreekat (mis on tema orig...

Daamide õnn

Emile Zola ise on vist kuulsam kui see raamat. Välja antud 1883, tõlge eesti keelde 1970. Hoolimata pealkirjast pole minu arvates tegemist naistekaga. Selline raamat, mille lugemiseks on vaja natuke rohkem keskenduda kui tänapäeva tilu-lilu raamatute puhul. Kirjeldused, keerukad lausekonstruktsioonid, prantsuse nimed, võõrsõnade tavapärasest suurem hulk. Viimaste puhul on eriti väljapaistev igasuguste riidesortide jm materjalide nimetuste arvukus. Ühesõnaga tummine tekst. Raamat räägib kaubamajade algusajast Prantsusmaal. Daamide Õnn on kõik ühes -tüüpi pood, hiigelkaubamaja, mis oma odavmüügi poliitikaga kõik läheduses asuvad üksiküritajad pankrotti ajab ise oma hiilgust ja võimu aina laiendades. Huvitav on jälgida seda inimeste hullutamist, mis tollal algas. Inimene näeb odavat asja ja hakkab tundma, et tal on seda vaja. Nipitamise sihtrühmaks on valitud naine (või nagu raamatus öeldakse, on eesmärgiks vallutada naine). Tee vaid reklaami, et saab odavalt kulda ja karda ja pitsi ja...

Kuningannad 1925 - #4 Norra Maud

Norra kuninganna Maud (1869-1938) Maud Charlotte Mary Victoria sündis 1869.aastal, isaks tollane Walesi prints (ja hilisem Ühendkuningriigi kuningas) Edward VII ning emaks Taani printsess Alexandra. Seega olid tema vanavanemad (sh kuninganna Victoria) kõik monarhid.  Maud oli kõige noorem laps, tal oli kaks venda ja kaks õde. Üks vend oli tulevane kuningas George V. Lapsepõlves kutsuti Maudi Harryks. Ta oli väga elav laps, tema kasvatamist võtsid vanemad pigem vabamalt kui rangemalt. Vanaema Victoriale see väga ei meeldinud, aga no mis teha. Maud käis tihtipeale emaga tolle kodumaal Taanis kaasas, samuti Norras ja Vahemere kruiisidel. 1896. aastal abiellus Maud Taani kuninga Frederik VIII pojaga, st oma ema vennapojaga. Tolle nimi oli Carl. Kuni 1905. aastani elati peamiselt Taanis, aga Maudi isa Edward kinkis neile ka Inglismaal maja, et paari Inglismaa visiidid tihedad oleksid. Seal majas sündis 1903. aastal paari ainus laps Alexander. Pulmapilt (peale vajut...