Otse põhisisu juurde

Kogemata kuningaks

Allpool on toodud mõned mehed ja naised, kelle kuningaks/kuningannaks saamine on mingite keerdkäikude tõttu nö kogemata juhtunud. Ehk need, kes pole otseselt troonipärijaks sündinud. Võib-olla mõtlesid/mõtlevad oma elu jooksul, et mis oleks saanud kui...

Related image

Belgia kuningas Albert I 
1909.aastal surnud kuningas Leopold II ainus poeg oli lapseeas surnud, seega pidanuks järgmine kuningas olema Leopoldi noorem vend Philippe. Too oli aga ka 1909.aastaks juba surnud, seega sai kuningaks Philippe'i poeg Albert. Alberti naisest Elisabethist kirjutasin kunagi siin


Belgia kuningas Albert II
Albert II vanem vend Badouin oli Belgia kuningas 1951-1993. Hoolimata suurest soovist ei õnnestunud tal oma abikaasa Fabiolaga lapsi saada. Seetõttu ilmselt juba ammu enne 90ndate kätte jõudmist sai Albert aru, et tema on järgmine. Oligi 1993-2013.

Related image

Charlotte oli peres kuuest tütrest vanuselt teine, seega sai isa Guillaume'i surma järel 1912 suurhertsoginnaks kõigepealt vanim õde Marie-Adelaide. Kohe varsti algas I maailmasõda, kus Marie-Adelaide jäi oma rahvale silma väga saksasõbraliku käitumisega. 1919.aastal loobus ta ise troonist, sest inimeste pahameel tema suhtes oli väga suureks muutunud. Järgmised 45 aastat oli suurhertsoginna tema õde Charlotte.

Image result for nicholas I russia

Tsaar Nikolai I 
Temal oli suisa kaks vanemat venda. Vanim vend oli tsaar Aleksander I. Too suri 1825 (ametlike) järglasteta. Järgmine vend oli Konstantin, too trooni ei tahtnud. Nikolai võttis siis krooni enda pähe ja oli tsaar Nikolai I aastatel 1825-1855. (Eestis jäi sellesse aega näiteks Õpetatud Eesti Seltsi loomine, "Kalevipoja" kujunemine ja usuvahetusliikumine.)

Image result for alexander III russia

Tsaar Aleksander III
1865.aastal oli Venemaal tsaariks Aleksander II, kelle vanim poeg oli Nikolai. Viimane oli kihlatud Taani printsess Dagmariga. Siis aga Nikolai suri ootamatult (mingi selgroo meningiit vms jube asi) ja troonipärijaks sai tema noorem vend Aleksander. Nikolai olla surivoodil soovi avaldanud, et Aleksander tema kihlatuga ise abielluks. Nii oligi- Dagmarist sai tulevikus Aleksander III abikaasana tsarinna Maria Fjodorovna. Eesti ajaloos kasutatakse Aleksander III juures tihti sõna venestaja, sest tema tuli siis, kui ärkamisaja tüübid olid omavahel tülli keeranud, ja tegutses selle nimel, et asumaid emakesele jälle lähemale tuua.

Image result for george v

Ühendkuningriigi kuningas George V
Tema sündis UK kuninga Edward VII ja kuninganna Alexandra perekonnas. Tal oli 19 kuud vanem vend Albert Victor, troonipärija. Viimane haigestus 28-aastaselt grippi, selle tagajärjel kopsupõletikku ja suri 1892.aastal. Nagu eelmiseski loos abiellus Albert Victori kihlatu Mary juba 1893.aastal ei kellegi muu kui George'iga. Ametliku seletuse kohaselt ühendas neid lein vms.

Image result for george vi

Ühendkuningriigi kuningas George VI
Peale George V surma tuli troonile tema vanem poeg David (Edward VIII nime all), oli aasta või nii kuningas ja otsustas siis, et kuna talle oma armastatu Wallis Simsoniga abiellumiseks luba ei anta, ei saa tema enam kuningas olla. Seega vajus kuninga raske kroon tema noorema venna Bertie pähe, kellest sai kuningas George VI. Tema abikaasa Elizabeth ei andnud väidetavalt Wallisele kunagi andeks, et tolle tõttu Bertie lambist kuningaks saama pidi. Aga kuningas ta oli 1936-1952. Pärast teda on tütar Elizabeth tänaseni.

Image result for young margrethe ii

Taani kuninganna Margrethe II
Margrethe isal Taani kuningas Frederik IX oli kolm tütart, Taani seaduse järgi sai aga trooni pärida ainult poisslaps, seega oleks järgmiseks kuningaks saanud Frederiki vend Knud. Kuningas ilmselt vaatas, et mis see olgu, minu vanem tütar on nii atsakas tüdruk küll, et kuninganna olla. 1953.aastal muudeti troonipärimisseadust nõnda, et poisslapse puudumisel saaks trooni pärida ka tütarlaps. 1972.aastal sai Margrethe kuningannaks, tänaseni on.

Related image

Rootsi kroonprintsess Victoria
See on vast teada lugu. Kui Victoria 1977.aastal sündis, oli ta loomulikult troonipärija, sest kuningal rohkem lapsi polnud. 1979.aastal aga, kui talle väikevend Carl Philip sündis, sai troonipärija tollest, sest Rootsis kehtis seadus, et trooni pärivad eelkõige poisid ja alles siis tüdrukud. See seadus aga muudeti mõned kuud hiljem ära ja mingil põhjusel rakendati seda tagasiulatuvalt, nõnda et Victoriast sai 1.jaanuarist 1980 troonipärija. Maailmas on muide praegu kolm riiki, kus on naissoost troonipärija- peale Rootsi veel Belgia ja Holland.

Kommentaarid

Popid

Nikola Huppertz "Elamiseks liiga pikk"

Hiljuti lugesin sama autori raamatut "Kaunis nagu kaheksa" . Leidsin, et eesti keeles on Huppertzilt veel üks raamat ilmunud. "Elamiseks liiga pikk" tundus jällegi intrigeeriv pealkiri.  Peategelane Magali Weill on nimelt 13-aastane Hannoveri tüdruk, kes on 182 sentimeetrit pikk. See on tema jaoks problemaatiline peamiselt seepärast, et nii pikana pole ta enda arvates suudeldav. Juba praegu pole. Ja kui veel mõtlema hakata, et tema oodatav pikkus täiskasvanuna on ilmselt üle 190 sentimeetri... Tulevik tundub tume. Magali elab kortermajas koos arstist isa (kes Magali meelest keha küll eriti ei mõista), vähe närvilise ema ja mässulise vanema õega. Üks nende naabritest on 98-aastane härra Krekeler. Magali teab, et härra Krekeler hakkab varsti surema. Kust ta teab? No vaadake kui vana ta on!  Päris palju tegevust raamatus käibki härra Krekeleri suremise ümber. Kõlab masendavalt, aga pole masendav. Ongi tegelikult niuke mittemasendav raamat elamisest ja suremisest. Ütlem...

Leida Tigane "Sõber meriröövel"

Kes tahab lõbusat raamatut? Lugege "Sõber meriröövlit"! 1939. aasta Päevalehe romaanivõistluse II auhinna võitja on ilmunud Suvitusromaani sarjas ja ongi täitsa tõsine suvitusromaan.  Üliõpilasneiu Mariina saab suveks küllakutse sõbranna Riinalt. Kutsutakse maale, tallu. Mariina, linnalaps, on algul kahtleval seisukohal, aga otsustab siiski minna. Edasine on eksituste komöödia, kus Mariina tõelist maaelu näha ja tunda saab. Lugu oli ülimalt filmilik. Kogu aeg jooksis pilt silme ees. Juba põhiidee linnavurlest maal on ju naljakas ja eesti filmikunstis sugugi mitte võõras. Oli muidugi kohti, kus läks natuke liiga totakaks minu maitsele, aga need kohad ei domineerinud. Palju itsitamisväärset pakkus autori mahlakas sõnakasutus. Ka tegelaste nimed olid huvitavad:  Riina ja Mariina, professorid Põldpüü ja Kuusepuu.  Muidugi oli Mariina tegelaskuju üle vindi keeratud. Ta oli ikka täitsa teadmatuses kõigest, mis linnast väljapoole jäi, aga siin nii oligi tarvis, et nalja saada. J...

Mariana Leky "Mida siit näha võib"

Kui mingi hulga raamatuid oled juba elus lugenud, siis ei tule enam nii tihti ette, et mingi raamat täiesti erakordsena mõjub, aga "Mida siit näha võib" on küll enneolematu. Satud nagu muinasjuttu ega oska päris täpselt osutada, mis selle loo nii eriliseks teeb. Lihtsalt on nii võluv ja vaimuterav, humoorikas, kurb, soe ja fantaasiarikas (ilma üleloomulike olenditeta).  Jälle mõtlen, kuidas inimesed selliste asjade kirjutamise peale tulevad ja kuidas need sel moel valmis kirjutavad. See on kahtlemata sedasorti raamat, mille tahaks olla ise kirjutanud.  "Tahaks olla ise kirjutanud" on huvitav kategooria. Enamike raamatute puhul ei mõtle seda. Raamatute puhul, mida tuleb pähe oma lemmikuteks nimetada, enamasti mitte. Klassikute puhul kindlasti mitte. Aga on mingid üksikud, mille stiilis (ilmselt ikka stiilis, mitte sisus) midagi minu ajuga nii kokkukõlksuvalt sädeleb, et tuleb see Kui mina kirjutaksin raamatu, siis see võiks olla umbes selline pähe. "Palermovej ü...

Berit Kaschan "Aprill"

Peab ütlema, et kohaliku raamatuaasta tähistamine oli aasta alguses nagu entusiastlikum. Kui ennast tähistajana silmas pean, see tähendab. Viimane eesti autori raamat enne seda oli "Naksitrallid" aprillis. Lihtsalt kui kusagilt kuulen, et see või too hinnatud eesti kirjanik oma raamatuga, ja siis vaatan, mis raamatu sisu on, selgub, et taaskord mingi äng ja piinad. No ei taha. See luulekogu kargas ette sotsiaalmeedias, kus keegi oli ühest luuletusest pildi pannud. "Tegelikult aprill" oli see luuletus. Ega luuletuste puhul ju suurt muud polegi - kas tekib lugedes  tunne või mitte. Luulekogude puhul võib siis vaadata kui suure osa luuletuste puhul tunne tekib. Kõigiga mitte kunagi. (Samas üks on ka juba number.) Siin oli neid küll, mis kõnetasid. Mitmeid ikka. Luuletaja luuletab peamiselt endast (ehk inimesest), inimestest oma elus. Üldinimlikud teemad (mida tähendab solidaarsus näiteks) on, otseselt ühiskonnakriitilisi pole. See mulle sobis täitsa hästi. Tundub, et ...